Adsorptsiooni uurimine 1) Uuritava lahuse pindpinevuse arvutamine (mJ/m2) erinevatel kontsent 1.Katse 47 Võrdluslahuse 2.Katse 45 kontsentratsioon c, mol/l 3.Katse 46 Keskmine 46 Katse temperatuur 25°C H O=71.97 mJ/m2 2 Lahuse Tilkade arv kontsentratsioon c, mol/l 1.Katse 2.Katse 3.Katse 1M 106 105 106 0.5M 90 89 88 0.25M 70 66 68 0.125M 59 61 60 0.06...
FK 24. 1. Reaktsiooni kiirus: püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab ära reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Tähis on v ühik (mooli liitri kohta sekundi) Saab kiirendada kui: tõsta temp, segada, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, lähteainete konts tõstmine, katalüsaatori lisamine. 2. Reaktsiooni järk on (empiiriline)suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 3. Reaktsiooni järgu näiline vähenemine võib toimuda siis, kui ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni ajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsioonijärgu näilise järgu vähenemine. 4. Reaktsiooni aktiveerimisenergia Ea on energiahulk, mida on vaja anda keskmise energiavaruga osakesele, et muuta nad reaktsioonivõimeliseks ehk aktiivseks. KK 1. 1. Pindpinevuseks...
Üliõpilase nimi: Rebecca Pärtel Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPIN Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin läbi viima katset kasutades tensiomeetr puhast vett, sest tnsiomeeter on varem saanud veidi kahjustada ehk katse tule
Töö nr. KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Ülesandeks on määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist tuleb leida adsorptsiooni isoterm ning adsorptsiooni isotermist omakorda tuleb arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Minul tuli valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,4 M ja sellest 5 järjestikust lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL. Selleks tegin kontsentratsioonide arvutuse ja esitasin selle õppejõule eelnevalt.
TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi: Õpperühm: KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid Stalagmomeeter (joonis 1), mtkolvid mahuga 25(50) ml, pipetid Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F.
ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU Töö nr: 1 PIIRPINNAL Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Joonis . Stalagmomeeter Töö ülesanne Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik 1. Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. 2. Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). 3. Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
Töö nr 1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused: Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n,
Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpin Joonis 1. Stalagmomeeter keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 ooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpinnal Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Õppejõu poolt antud lähteandmed: Valmistada propanooli vesilahus konsentr M= 60.10 g/mol ρ=0.804 g/cm3 σH20= 72.13 mJ/m2 (24.6C juures) Katse temperatuur: t=24.6C Teooria. Teoreetiliste aluste lühike kirjeldus koos vajalike valemitega Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetriga põhineb eeldusel, et tilk rebitaks kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. 𝐹=2𝜋∙𝑟∙𝜎
Töö nr: KK1 ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE J PIIRPINNAL Skeem aterjaliteaduse Instituut Õpperühm: YAGB 41 Töö teostamise kuupäev: 19.02.2016 ONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Skeem Töö ülesanne ja töövahendid Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti
· Isotermiline protsess - T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu · Isobaariline konstantseks jääb rõhk · Isohooriline konstantne on ruumala Carnot ringprotsess TD 1. Printsiip ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö on võrdne süsteemile antud soojushulgaga ........ Carnot ringprotsess toimub ideaalse gaasiga ideaalses soojusmasinas. Ringprotsess koosneb neljast etapist 1-2 isoterm 2-3 adiabaat 3-4 isoterm 4-1 adiabaat, esimeses kahes paisub ja siis toimub kokkusurumine Carnot ringprotsessi kasutegur sõltub ainult soojendi ning jahuti temparatuuridest. Mida suurem on see temperatuuride vahe, seda suurem on kasutegur.
. Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. ...
Mol.kin.teooria:1.ainekoosn.osakestest-aatom ja molekul.2.needos.liiguvad kaootiliselt.3.os. mõjutavad üksteist nende vahel on tõuke ja tõmbejõud. Aatom määr.aine füüs. Om. Mol- aine keem. Om. ainehulk- suurus mis on võrdeline os. arvuga selles kehas. Ühik- mool.mool- süs. Ainehulk kus os. arv=0.012 kgsüsiniku aatomite arvuga. Avogadro arv-mol.arv N ja ainehulga v suhe. Molaarmass-ühik:kg/mol. M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.Idea. gaas- gaas kus mol. Vah. Tõmbej. Puuduvad,tõukj.mõjuvad, mol omavah.põrk ja põrk vast. Anumaseina.3gaasi param:rõhk p ,vruumala, t absolut temp.pV/T=const-clapeyroni võrrand.Mende-pV=m/MRT. P=1/3monv2-gaasi mol.kin.teooria põhivõrr.temperatuur- mol.kaootilise liik. Keskmisekin.energiamõõt. (midakiiremini liiguvadmol.seda kõrgemon temp). C,Si süsteemisK.T=t+273. Temp. Absol. 0- piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval t...
1 0.2 0.0000005 0 0 0.1 0.2 1/ 700000.00 600000.00 f(x) = 40505.4680383023 500000.00 400000.00 1/Γ 300000.00 200000.00 100000.00 0.00 0 2 Pindpinevuse isoterm 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2 Kontsentratsioon C [mol/l] Adsorptsiooni isoterm 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 C [mol/l] 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 C [mol/l] 1/Γ = f(1/C) f(x) = 40505.4680383023x + 151514.617149758
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk. Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid. Stalagmomeeter (joonis 1), mōōtkolvid mahuga 25 ml, pipetid. Töö käik. Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod
kiiruse suund, molekulid ei mõjuta üksteist, isoprotsess on gaasi oleku muutumine, kui üks olekuparameeter ei muutu, isohooriline gaasi oleku muutus jääval ruumalal (gaasiballoon), jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar. v kaetud 1m/s, v2 kaetud 1m2/s2. p = monv-2; T = t+273K; pV = RT; R = ; isohooriline: T1/T2 = p1/p2; isotermiline: p1/p2 = V2/V1; isobaariline: V1/V2 = T1/T2; p1V1/T1 = p2V2/T2; = m/M; = N/NA; n = N/V; m0 = M/NA; m = N*m0; = m0*n; =m/V; v = ;
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
0,075 53 52 52 52,33 54,729 0,15 63 63 63 45,462 0,3 77 79 79 78,33 36,563 0,6 103 104 103 103,33 27,717 Koostan pindpinevuse isotermi = f(c), millele tõmban neljal kontsentratsioonil puutujad. Iga puutuja abil leian ordinaattelje lõigu pikkuse Z. Pindpinevuse isoterm Kontsentratsioon c, 1/c Z, J/m2 Pindliig , mol/m2 1/ mol/l 0,0375 26,67 0,008 3,24·10-6 308293,51 0,075 13,33 0,0115 4,87·10-6 205529,01 0,15 6,67 0,0123 4,99·10-6 200516,11 0,3 3,33 0,0125 4,87·10-6 205529,01
0,000762 -3,1180450 0,001230 -2,9100949 Freundlichi isotermi kehtivuse kontroll antud lahusele -2,910 R² = 0,9023 -3,120 log Г -3,330 -3,540 -3,750 -4,081 -3,921 -3,76 -3,6 -3,439 -3,279 -3,118 2 log ci 4. Järeldused Freundlichi isoterm kehtib, sest log ci ja log Г sõltuvus on peaaegu lineaarne. 5. Kodutöö 3
000005131 194880 0.71 1.41 0.013 0.000005337 187385 Γmax (mol/m2) 6.78E-06 S0 (m2) 2.45E-19 l0 (m) 5.05556E-010 Arvutuslik L0 (nm) 0.5210336 L0 (m) 5.21034E-010 Pindpinevus (mJ/m2) 72.75 68.04 66.60 61.81 58.02 49.52 47.05 Pindpinevuse isoterm 1/Γ f(x) = 28036.698126587x + 147429.695305674 1/Γ Linear (1/Γ) Adsorptsiooniisoterm niisoterm
Ei 10. Entroopia statistiline interpretatsioon 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium . Helmholtzi 12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust Oluline. Tõesta valem 13. Keemiline potentsiaal. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka Katse temperatuur 26 °C
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
16.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Tulemused ja arvutused. Töö number 5. Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal. Lahus Dest. Alglahus 1 2 3 4 5 vesi Töö eesmärk: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt Alglahus 5/50 5/25 10/25 15/25 20/25 ml/mõõtkol lahuse ko...
TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 1 Töö pealkiri ADSORPTSIOONI UURIMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL nr (KK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod p÷hineb eeldusel, et tilk
Vasakult paremale. iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, Vaadates olekufunkts ja olekupar paigutust on näha, et iga tähistatakse väiketähega (töö w, soojus q) olekufunkts on ümbritsetud temale omaste Reaktsiooni isobaar Isobaariga saab leida olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess soojus eraldub Reaktsiooni isoterm Isotermiga saab leida Endotermiline protsess soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne Entalpia muut ( qp = deltaH )on soojusefekt konstantsel soojusefektiga konstantsel ruumalal rõhul Siseenergia U kõikide energialiikide summa, sisaldab
Miks soojusmasinad peavad töötama tsükliliselt? Oma valemi tuletamisel lähtus Carnot' asjaolust, et suvalist kinnist tsüklit pV-diagrammil saab esitada lõpmata väikeste, suvaliselt ülesehitatud tsüklite summana täpselt samuti, nagu tehakse matemaatikas pindintegraalide arvutamisel. Seega on otstarbekas valida elementaartsükliks võimalikult lihtsasti arvutatavate protsessidega piiratud tsükkel. Niisugusteks protsessideks on adiabaat (ei toimu soojusülekannet) ning isoterm (soojusülekanne toimub konstantsel temperatuuril. Kahest isotermist ning kahest adiabaadist koosnevat ringprotsessi nimetataksegi Carnot' tsükliks. Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist (1 - 2 ja 3 - 4) ning kahest adiabaadist (2 - 3 ja 4 - 1). Soojusmasinas toimuvad protsessid on tsüklilist laadi. Ühes tsükli osas lisatakse soojus, teises tsükli osas tehakse tööd ja antakse osa soojust üle jahutajale. Kuna soojusmasinate töötavaks
TD süst süst, mida saab ümbritsevast keskk. kuidagi eraldada ja eksperimen-taalselt uurida Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi olekut iseloomustada (U,H,S,G,F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuv., reaalgaasi oleku. Olekufu. suurus, mis sõltub ainult süst. olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisi. Z=f(x,y) on olekufu, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdif Protsessifu süst toimuvat protsesse isel. suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q) Homogeenne süst. süst, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt Heterogeenne süst. süst., mis koosneb mitmest erisuguste omadustega osast faasist Avatud süst toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskk-ga Suletud süst puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energia...
Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade hoovuste lähistel. Mereline kliima – iseloomulik temperatuuri nii ööpäevane kui ka aastane kõikumine, suur sademete hulk. Kujuneb mereäärsetel aladel, soojade hoovuste mõjualas. Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused. Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid.
Maa soojus ja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustavad õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Öökülmaks nimetatakse kevadel ja sügisel öösel temperatuuri langust alla 0* Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermideks nimetatakse sama temperatuuriga punktide ühendamist joontega. Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil. Kõige soojema kuu 0*c isoterm märgib lumepiiri ja 10*C isoterm metsapiiri. Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri ööpäevane käik sõltub koha geograafilisest laiusest, kaugusest veekogudest ja aluspinna iseärasustest. Ööpäeva maksimumtemperatuur on päeval kella 14-15 vahel ja miinimum pärast hommikust päikesetõusu. Õhutemperatuuri aastane käik sõltub geograafilisest laiusest. Eristatakse 4 kliimavöödet · Ekvatoriaalne vööde- 2 maksimumi ja kaks miinimumi. Maksimumid on
Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku substraadi olemasolu; kui see puudub, ei piisa sobivast temperatuurist. Liik
GEOGRAAFIA MIDA PEAB TEADMA???? Atmosfäär: troposfäär, kiirgusbilanss, antitsüklon(kõrgrõhuala) ja tsüklon(madalrõhuala), üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk (langeb, siis tuleb torm ja kui tõuseb, siis selgineb), soe front ja külm front(on seotud tsükloniga), passaat, mussoon, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneeffekt, osoonikiht, happesademed(miks head või halvad), sudu, isobaar(samarõhujoon), isoterm(samatemp.joon), kliimadiagramm, El Nino, La Nina. !!!!!!Pead oskama lugeda ja teha ilmakaarte ja ilmaennustust!!!!! Osoonikiht Peamiseks osoonikihti lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete, pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Selle mõju keskkonnale: Osooni kihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis mõjutab inimeste, loomade tervist, samuti taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Happesademed Fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühend...
Veekogu kohal olev õhk soojeneb aeglasemalt kui rannikuala kohal paiknev õhk. Päeval merelt maale. Öösel maalt merele. Mussoonid on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekib seepärast, et maismaa ja merisoojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. (suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul o Kirdepassaat o Kagupassaat o Läänetuul o Polaarne idatuul Mägi soojeneb ülevalt alla Orutuul tuul, mis mööda mäenõlva üles puhub (Päike soojendab orgu, kõrgemal olev jahe, tihe õhk ei lase soojal õhku otse üles ning soe õhk hakkab mööda mäenõlva
suurem. Olekufunktsioonid Keemiline potentsiaal ; ; Hessi seadus , n on osareaktsioonide arv 3 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga Tasakaalukonstant Reaktsiooni isoterm ja isobaar Isotermiga saab leida tasakaalukonstandi konstantsel temperatuuril. Isobaariga saab leida tasakaalukonstandi kontstantsel rõhul. 4 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Faasid ja lahused Gibbsi faaside reegel , v vabadusaste, k komp. arv, n muut. arv, f faaside arv Faaside olemasolu olemus
8. ÕHURÕHUVÖÖTMED Maakeral Ilm Inimese enesetunne MADALRÕHKKOND Suvel: Talvel: KÕRGRÕHKKKOND Suvel: Talvel: 9. KLIIMA NÄITAJAD min - max maailmas Eestis Õhutemperatuur *veebruari ja juuli isoterm *absoluutne max +58ºC (Liibüas) *absoluutne min 89ºC (Antarktis) +36,6 ºC *aastane temp. amplituud 68ºC +34ºC (Oimjakon) 43 ºC sademete hulk 0,8 mm aastas (Tiilis) (kuus, aastas) 11684 mm (Hawai) Õhurõhk 684 mmHg, 760 mmHg, 808 ( M, N, K) mmHg Õhuniiskus (%) Päikesepaiste kestus 4300 tundi aastas
Molekulid loetakse ainepunktideks ning nende põrked omavahel ja mahuti seintega loetakse absoluutselt elastseks (energiat ei kao). Olekuvõrrand: kus gaasi universaalkonstant. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Isotermilises protsessis: ( ) isoterm 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Isohoorilises protsessis: ( ) isohoor Joonisel: ( ) 89
Materjal/aine Kalju Lott 15. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. Pindpinevuse muutumine, k Pindpinevuse muut d sõltub kontsentratsiooni muudust dC. Seos on järgmine See tähendab põhimõtteliselt, et pindpinevus kahaneb kontsentratsiooni kasvades ning selle kahanemise määr sõltub veel lisaks konstandist k Henry isotermid Henry isoterm kõige lihtsamal kujul. CP on konts pinnakihis, CG on kontsentratsioon gaasifaasis. k on tasakaalukonstant Kasulikum on see sellisel juhul, kui teeme lähenduse. Henry isotermi teises kujus kasutatakse eeldust, et tegu on madala konts. gaasidega, mille käitumine on lähedane ideaalgaaside omale. Sellisel juhul kehtivad järgmised lähendused p on rõhk Seega See on Henry isoterm. See annab seose pindliia ja gaasi rõhu vahel gaasifaasis, nagu näha see on võrdeline. Seda
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
töötlemisprotsesse. Ühed olulisemad nendest protsessidest on teravilja koristusjärgne eelpuhastus ja kuivatamine. Antud töös on keskendutud rukki eelpuhastus- ja kuivatuspunkti projekteerimisele ja parameetrite uurimisele. Üldiselt on kaer parasvöötme merelise kliima lembene kõrsvili. Ligikaudu 90% kaera pindalast paikneb põhjapoolkeral 40. ja 56. laiuskraadi vahelisel ajal, kus septembri isoterm ei lange alla +9ºC ja juuli isoterm ei ületa +21ºC. Kaer talub kliimat kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Väga vähe on kaer levinud Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kokku ainult 5% piires maailma kaera pindalast. Kaer ei talu kuiva kuumust. Niisket sooja kliimat kaer talub ja annab rahuldavat terasaaki Ameerika Ühendriikides ja Lääne- Euroopas. Eestis kasvatatakse kaera rohkem lõuna pool. 1940. aastal oli kaera pindala 147,1 tuh. ha, 1961. aastal 37,3 tuh. ha, 1974. aastal 75,7 tuh. ha ja 1977. aastal 60,5 tuh. ha
Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks ühe kraadi võrra tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral: osa soojust kulub gaasi paisumistööks. 34. Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. TV(kapa-1)=consT... valemid. Joonis. Adiabaat on järsem kui isoterm. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ ϰ =p2V2 (adiabaatiline võrrand) ϰ- kapa ϰ= ,Q=0 A=-i/2 m/μ RΔT TV ϰ-1=consT. pV ϰ=consT. Joonis. Adiabaatilisel protsessil muutb rõhk ruumala muutudes kiiremini kui isotermilisel protsessil. Isotermilisel jääb temp. Muutumatuks gaasi soojendamise-jahutamise ajal, adiabaatilisel aga mitte. Lisaks ruumala suurenemisele
A= Δu =-i/2 m/μ RΔT TV ϰ-1=consT. pV ϰ=consT. Joonis. Adiabaatilisel protsessil muutb rõhk ruumala muutudes kiiremini kui isotermilisel protsessil. Isotermilisel jääb temp. muutumatuks gaasi soojendamise-jahutamise ajal, adiabaatilisel aga mitte. Lisaks ruumala suurenemisele paisumisel langeb adiabaatisel ka temp. On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p adiabaat isoterm 0 V 34.Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale.
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
gaasi molekulidel end sinna vahele suruda. *Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni jõud. *Pindpinevuse kahanemise üheks põhjuseks võib olla adsorptsioon. *Pindpinevuse sõltuvus lahuse kontsentratsioonist c : 1) isoterm pindaktiivse aine jaoks; 2 isoterm pindinaktiivse aine jaoks; 3 isoterm aine jaoks mis ei mõjuta lahusti pindpinevust Pindpinevuse isoterm *Alguses on kogu pind vedelik-õhk piirpinnal PAA-st vaba. PAA lisamisel liiguvad väiksed PAA kogused pinnale ning pinpinevus kiiresti väheneb. *Teine osa isotermil on kõverosa. Siin on tegemist keskmise PAA kontsentratsioonidega. Oluline osa pinnast on juba PAA molekulidega täidetud ja see väheneb ka adsorptsiooni.
molekulidel end sinna vahele suruda. *Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni jõud. *Pindpinevuse kahanemise üheks põhjuseks võib olla adsorptsioon. *Pindpinevuse sõltuvus lahuse kontsentratsioonist c : 1) isoterm pindaktiivse aine jaoks; 2 isoterm pindinaktiivse aine jaoks; 3 isoterm aine jaoks mis ei mõjuta lahusti pindpinevust Pindpinevuse isoterm *Alguses on kogu pind vedelik-õhk piirpinnal PAA-st vaba. PAA lisamisel liiguvad väiksed PAA kogused pinnale ning pinpinevus kiiresti väheneb. *Teine osa isotermil on kõverosa. Siin on tegemist keskmise PAA kontsentratsioonidega. Oluline osa pinnast on juba PAA molekulidega täidetud ja see väheneb ka adsorptsiooni.
jahtuma.] 3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte kiirus maapinna kohal väheneb ja tuulte suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul madalama õhurõhuga ala suunas tuulte suuna kuni 30kraadiline erinevus e tuulenihe kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel. 32. Mis on ISOBAAR? sama õhurõhu joon (ühendab sama õhurõhuga kohtasid). 33. Mis on ISOTERM? sama temperatuuri joon (ühendab sama temperatuuriga kohtasid). 34. Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS? suuremõõtmeline õhuvoolude liikumissüsteem ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon. nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnas teise. õhuringluse muudavad keerukaks Coriolisi jõud ja hõõrejõud, mis muudavad liikumise suunda ning ulatuslik mere ja maismaaalade erinev soojenemine ja jahtumine, mis
valdavad tuuled Mandriline kliima kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine Samatemperatuurijoon ehk isoterm joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid Maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeanideks ja katab maa pindalast 70,8% Vee soolsus Vees lahustunud soolade hulk
kolmemõõtmelises ruumis R3. Näiteks ring raadiusega 3 2. Nivoopinna mõiste( definitsioon, näited ja omadused) DEF: Määramispiirkonna nende punktide (x,y) hulka, mille puhul funktsiooni väärtus on konstantne, nimetatakse selle funktsiooni nivoopinnaks võrrandiga f(x,y)=k, kus k on konstant OMADUSED: Määramispiirkonna iga punkti läbib üks nivoopind(näiteks isoterm, isobaar) Nivoopinnad ei lõiku NÄITED: Topograafilised kaardid Õhuruumi jooned Maa magnetvälja tugevused Temperatuuri jooned Elliptilised paraboloidid 3. Kolme muutuja funktsioon(definitsioon, näited, graafiku definitsioon) DEF: Kolme muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvukolmikule (x,y,z) ∈ D vastavusse ühese reaalarvu w=f(x,y,z)
See on aerosooli osakeste liikumine ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on:Ga = vg + tg Gl = läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk v alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane tv G = Gl - Ga = tv - vg tg siit saame Dupre võrrandi Wa = gaasimullike). Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne tg + vg - tv Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM
gaaside neeldumine vedelikes või tahketes ainetes), siis nimetatakse seda nähtust adsorptsiooniks. Määratakse: kapillaarse tõusu meetod(kõige täpsem meetod), stalagmomeetriline meetod(loetakse kindlast ruumalast tekkinud mullide arvu. Vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed), mulli suurima rõhu meetod(rõhk, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk v gaasimullike). Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki A.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
