Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. (1)

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks .

Atmosfääri ulatus ja koostis.
Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni.
Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest .

Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused
Atmosfääri kihid on:
Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht , moodustab 20% atmosfääri massist
Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre
Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia

Ilmaelemendid , nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed.
Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb.

Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus).
Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese.

Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis , polaaröö - ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).
Päikesekiirguse hulk sõltub
-päikesekiirte langemisnurgast -aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest
Päike seniidis
Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval. põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12 lõuna pöörijoonel (23,5 kraadi S)
Polaaröö ja polaarpäev
Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/ looju vähemalt 24 tunni jooksul,võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani –polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb.
Aluspinna mõju kiirgusele
Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väksem peegeldunud osa. Kõige rohkem peegeldub päikesekiirgust tagasi värske lume pealt (90%).
Maa ja mere soojenemise võrdlus
Meri
Maa
soojeneb sügavamalt
soojeneb õhuke pinnakiht
vesi kannab soojust ühest kohast teise
soojus ei kandu eriti sügavamale
vee erisoojus on suurem
maa erisoojus on väiksem
suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks
maismaal vähe vett, mida aurustada

Kiirgusbilanss , selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus , kogukiirgus, albeedo , efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad.
Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe
Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab
Negatiivne kiirgusbilanss - maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub
Otsekiirgus - jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale
Hajuskiirgus - jõuab pärast läbi pilvede hajumist maapinnale
Kogukiirgus - otse- ja hajuskiirgus kokku
Albeedo - aluspinna peegeldumisvõime
Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe

Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule).
Madalrõhuala - rõhk vähem kui 1030 hPa. Kõige madalam on õhurõhk keerise keskkohas. Liikumine toimub madalama rõhuga alale, soe õhk tõuseb üles. Mida soojem on õhk seda hõredam ta on. Kõrgrõhuala - rõhk on suurem kui 1030 hPa. Õhk paistab läbi ja pilvi pole. laskuvad õhuvoolud. Liikumine toimub madalama rõhuga alale, õhk laskub.
ÜLDINE ÕHURINGLUS – kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD – õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CORIOLISI JÕUD – tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule)
Mussoon e. sessoonsed tuuled. Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel. Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida- Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.
Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood.Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled.

Hoovuste jaotus, mõju kliimale.
Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil.
Tekkepõhjused : püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee tihedus, veerikaste jõgede sissevool ookeanisse.
Jaotus: Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima ( kõrbed : Atacama, Namiibi)

Õhumassid , nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale.
Õhumass - suur sarnaste omadustega õhu kogu., mis saab oma omadused aluspinnalt ja liikudes teise kohta mõjutab seal ilma.
Temperatuuri alusel: ekvatoriaalsed (EÕM)- kõige soojemad; troopilised- pöörijoonte piirkonnas; parasvöötme õhumassid (PÕM); arktilised, antarktilised (AÕM)
Niiskuse alusel: merelised õhumassid - toob sademed kaasa; mandrilised õhumassid
Arktiline õhk – kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks.
Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal.
Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal.
Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal.
Troopiline kontinentaalne õhk – palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal.
Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud-madalrõhkkond. Sajab.
Antarktiline õhk – lõunanabal – on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond.

Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. Saad aru kliimakaardist (vt. näit. mõnda kliimakaarti www. emhi .ee).
1) Madalrõhkkond ehk tsüklon . Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon . Selge ilm. Enam kevadel ja suvel.
Tsüklonite kujunemine saab alguse erinevate õhumasside kokkupuutumisega. Tsükloni võimsus sõltub eelkõige õhumasside temperatuuri erinevustest ja niiskuse hulgast. Mida niiskem on õhumass, seda võimsam tsüklon tekib. (Sügisel kujunevad eriti võimsad tsüklonid , sest terve suvi on vesi aurunud ja õhk muutunud niiskeks , tekivad enamasti troopilistel aladel, sest seal on aurumine suur.) Tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma.
Soe front - soe õhumass pressib peale, külm taganeb, esineb laussadu enne fronti, temperatuur tõuseb ja õhurõhk langeb.
Külm front - külm õhumass pressib peale ja soe taganeb, hoogsademed frondi piiril või pärast seda, temperatuur langeb ja õhurõhk tõuseb.
Eestis ilma kujundavad tsüklonid tekivad Atlandi ookeani põhjaosas ja liiguvad läänetuultega üle Euroopa.

Happesademed, nende tekkimine, loodusele .
Väävliühendid ühinevad atmosfääris vihmavee või lumega, tekivad „ hapud ” sademed. Põhjus – fossiilsete kütuste põletamine , autotransport , looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike.
Loodusele:
- Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine , taimed ei saa neid kätte. -Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid ( kalad ) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis . -Taimedel hävitab klorofülli (lehtedel pruunid laigud, okkad langevad). Okasmetsad hävivad, kuna uued okkad saavad tekkida alles 2-7 aasta tagant.

Londoni ja Los Angelesi sudu , nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas.
Londoni sudu: tekib ebasoodsa ilma (madalrõhkkond, udune, tuulevaikne) ja õhu saastumise korral väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades nt: Peking, New York , (Londonis ei esine enam, sest ei kasutata kütmiseks kivisütt).
Los Angeles 'i sudu: tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O₃ (osoon) Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades: Los Angeles, Jerevan, Jaapani suurlinnad)

Kasvuhooneefekt , peamised kasvuhoonegaasid , nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal.
Kasvuhooneefekt – kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. 1)Kiirguslikult aktiivsed gaasid – neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust Näit. CO2, O3, H2O, N2O 2)Keemiliselt aktiivsed gaasid – ise soojuskiirgust ei neela, kuid oma keemilise aktiivsuse tõttu suurendavad kiirguslikult gaaside sisaldust atmosfääris Näit. CO, NO 3)Nii kiirguslikult kui keemiliselt aktiivsed gaasid – mõlemad toimed ligikaudu võrdselt Näit. CH4 ( metaan ), freoonid ehk kloorfluorsüsinikud (CFC)
Suurenemise allikad: 1) CO2 ja aerosoolide konsentratsiooni suurenemine atmosfääris 2) fossiilsete kütuste põletamine
Tagajärjed Maal: kliima soojenemine, ebapüsiv ilmastik, kõrbstumine kuid samas ka üleujutused, maailmamere veetase tõuseb: väikesaared jäävad vee alla ja rannikud üleujutatud.

Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed.
Osoonikihi hõrenemine stratosfääris - osooniaugud
Keemilised elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks.
Tekkimise põhjused: Saasteained atmosfääris (feroonid), katalüsaatori sattumine atmosfääri(inimese põhjustatud)
Tagajärjed: pärilikud haigused, vähkkasvaja sagenemine, silmakahjustused, nahavähk

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 18 allalaadimist

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #1

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #2

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #3

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #4

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #5

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks #6

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mnjaumnjau Õppematerjali autor

soojus õhumass tsüklon õhurõhk hoovus madalrõhkkond kõrgrõhkkond hajuskiirgus aktiivsed gaasid maapind kihid erisoojus kontinentaalne õhk tsüklonid

Sarnased õppematerjalid

docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta

Geograafia

doc

Geograafia kotrolltöö - Atmosfäär

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2

Geograafia

odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,

Geograafia

doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb;

Geograafia

pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

Ühiskonnageograafia

docx

Atmosfäär.

Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata

Geograafia

doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks;

Geograafia

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist

Geograafia

Rohkem sarnaseid