2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused ri...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend.........................................................................
1. 23. aprill 1343 – Mässajad tapsid sasklastest aadlikke ja põletasid mõisu ning see järel läksid Tallinna linnust piirama. 4. mai – Toimusid läbirääkimised piiskop Olavi, ordu esindajate ja Harju ülestõusnute vahel. 11. mai – Ordu sõjajõud võitsid Kämbla ja Kanavere lahingud. 14. mai – Ordu sõjajõud võitis Sõjamäe lahingu. 2. Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa eestlased vs Taani ja Liivi ordu ülemvõim. Eestlased tahtsid rohkem vabadust, neilt võeti ära aina rohkem õigusi ja anti juurde aina rohkem koormisi ning muid kohustusi, nende vabadust piirati. 3. Harjumaal, Läänemaal, Saaremal. 4. Hermann von Wartberge ladinakeelne kroonika 1370. aastatest ja Johann Bremmeni saksakeelne kroonika – neid ei saa usaldada, sest need on väga ühekülgsed ja pealiskaudsed. 5. Saksa ordu hõivas Harjumaa ja Virumaa ning omandas kontrolli Saare- Lääne piiskopkonna üle, ehk kehtestati orduvõim. 6. Sarnane on see et on teada, et te...
Hr Karl Karu AS-i Romb tegevdirektor 10. veebruar 2015 AVALDUS Palun lubada mind õppepuhkusele 10 kalendripäevaks 16. märtsist kuni 25. märtsini 2015. Tiina Tõruke õmblusmeister Lisa: Tallinna Tehnikakõrgkooli tõend 01.02.2015 nr 3–8/14 ROSALIE KULLERKUPP Katleri 13–8 13512 TALLINN Telefon 652 4899 E-post: [email protected] Hr Karl Karu AS Romb Sõpruse pst 258 15. märts 2015 13412 TALLINN AVALDUS Lugesin ajalehest Äripäev Teie firma tööpakkumise kuulutust assistendi ametikohale. Arvan, et vastan esitatud nõuetele, ning seepärast taotlen pakutavat ame...
TOOMPEA LOSSIS Lossi plats 1a Tallinn RIIGIKOGU KANTSELEI 2012 1 (20) Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskava...............................4 1.1Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus4 1.2Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus................................................7 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine....................................................7 1.2.2 Asutuse tõenäolisemad tulekahju stsenaariumid koos kirjeldusega ning tulekahju vältimise meetodid...........................................................................9 1.3Tulekahjust teavitamise juhis.......................................................................10 1.3
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS Iseseisev töö Juhendaja: Diana Ingerainen Tallinn 2016 SISUKORD IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI....................................1 NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS...............................................................1 SISEJUHATUS...................................................................................................... 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID......................................................4 1.2. Missioon............................................................................................... 4 1.3. Põhiväärtused...................
Restoran LYRA sai alguse imepisikesest unistusest teha Tallinnasse oma väike restoran, millest nüüdseks on välja kasvanud üks suur restoran, kust laiub imeline vaade Tallinnale. Võiks öelda, et lausa linna parim vaade! Suve saabudes avame taas uue restorani Solarise katusel ning soovime pakkuda oma klientidele võluvaid toiduelamusi imelise vaate taustal. Restoran LYRA asub Solarise keskuse 4. korrusel linna südames. Tööd saab Kokk Töö kirjeldus Restoran LYRA koka olulisteks tööülesanneteks on toitude valmistamine ja serveerimine menüüde koostamine kalkulatsioonide koostamine köögi töö organiseerimine ja korrashoid tagada toiduainete olemasolu kontrollida toidu õigeaegset valmimist Nõudmised kandidaadile peab oskama ingilse keelt suhtlustasemel koka kahe aasta töö kogemus hea pingetaluvus sõbralikkus ja abivalmidus olla ...
TARTU KHK Majutus toitlustus osakond Klienditeekond asutuses Sirius Tartu 2014 Enda töö jaoks valisin asutuse "Sirius". Siriuse valisin, sest olen seal korduvalt käinud ja koht on mulle tuttav. Esmane kokkupuude. Siriusel pole ajalehes reklaame, olen ainult näinud ühte plakatit teeääres ja see on kõik. Neil pole isegi suurt silti asutuse juures. Siriusest kuulsin ma teiste käest. Isegi kõik minu sõbrad on kuulnud Siriusest ainult täna tuttavate. Nii, et enamus klientuur tuleb suust-suhu leviva info kaudu. Kui on huvi lähemalt uurida Siriuse kohta siis leiad seda nende ametlikust Facebooki lehelt, kuhu nad postitavad infot selle kohta kui nad on suletud või kui uuendatakse menüüd. Neil puudub koduleht. Teisene kontakt. Siris, see mis mina uurisin, asub Ringtee 10, Tartu
ARHIIVIVÄÄRTUSE OMISTAMINE Dokumentidele määratakse säilitustähtaeg eesmärgiga tagada, et neid hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse. Säilitustähtaja määramiseks analüüsitakse dokumendi väärtust asutuse jaoks, sh võimalikku kasutamist. Võib öelda, et säilitustähtaeg ongi dokumendi väärtuse hinnang. Põhimõte on, et dokumente tuleb hoida nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Säilitustähtaeg määratakse kõikidele asutuse dokumendiliikidele. Säilitustähtaeg võib tuleneda mõnest õigusaktist näiteks Raamatupidamisseadus sätestab säilitustähtajad raamatupidamise dokumentidele. Samuti on säilitustähtajad esitatud ministeeriumide koostatud dokumentide näidisloeteludes. Lõplikult määrab aga säilitustähtaja oma asutuses olemasolevatele dokumendiliikidele ikka asutus ise. Säilitustähtaeg määratakse üldiselt täisaastates 3 aastat, 10 aastat, 50 aastat. Vahel on vaja
Active Directory Active Directory ehk Microsofti LDAP kataloogiteenused Windowsis. Active Directory võimaldab võrguülematel määrata tööjaamadele poliitikaid, saata rakendusprogramme korraga paljudele arvutitele ning installida kogu asutuse võrgule kriitilisi värskendusi. Active Directory võrkude suurus võib ulatuda mõnesajast objektist mitme miljonini. AD salvestab andmeid kasutajate kohta ja toimib nagu telefoniraamat, nii et kogu asutuse arvutite kohta käiv informatsioon paikneb ühes keskses andmebaasis. Kasutajaõiguste süsteem peab olema töökindel ja kestma tõrgeteta süsteemi elutsüklite jooksul, kuna selle kaudu reguleeritakse, millistele
Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxxx xxx Juristipraktika Põhja Ringkonnaprokuratuuris Praktikaaruanne Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Praktika-asutuse üldiseloomustus............................................................................................ 4 2.Praktika sisu ja kirjeldus.......................................................................................................... 5 Kokkuvõte:..................................................................................................................................7 Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade Tallinna Majanduskooli õppeprogrammi alusel
töökorraldusega (osaajaga töö, kaugtöö jne). 12. Nimeta neli personali voolavuse põhjust. Enamasti on personali voolavuse põhjuseks üks või mitu alltoodud teguritest: 1. teine tööpakkumine; 2. ettevõtte palga- ja motivatsioonipoliitika; 3. arenguvõimalused organisatsioonis; 4. organisatsioonis toimuvad muudatused (juhi või omanike vahetumine, töö ümber- korraldamine, organisatsioonide ühendamine jne). 13. Miks annab personali voolavuse % asutuse kohta rohkem teavet kui personali koguvoolavuse % ? Personali voolavuse arvestamine ühe suhtarvuga ei ole piisav. Eraldi tuleks vaadelda: millisel töötajate tasemel (juhid, spetsialistid, teenindajad, töölised) on personali voolavus suurem; kui suur on personali voolavus organisatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega ameti-kohtadel; kui suur on personali voolavus nn talentide hulgas; millise staažiga töötajate seas on personali voolavus suurem
c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (peaks olema selge, et ei saaks mitut moodi arusaada) *info oleks piisav asutuse tänaste kui ka tuleviku vajaduste jaoks *info säiliks piisavas mahus ja nii kaua kui seda vajatakse *info peab olema kergesti leitav ning vajalikul kandjal ja sobivas vormingus kättesaadav. 3. Asjaajamisega seotud standardid ja õigusaktid- 1)EV ST 3-92 Haldusdokumentide
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist;
elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel,
....................................................................... 3 1. JUHT ON................................................................................................................................ 4 2. JUHILT OODATAKSE..........................................................................................................5 3. NEGATIIVNE JUHT............................................................................................................. 6 3.1 Halb juht hävitab asutuse ............................................................................................. 7 3.2 Juhtide ebaõnnestumise enam levinud põhjused...........................................................8 1. Konfliktide vältimine...................................................................................................... 8 2. Alluvate türanniseerimine............................................................................................... 8 3
Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada riskijuhtimise protsessi ja sellega kaasnevaid protseduure. 1. RISK Risk on võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võivad põhjustada objekti vara või maine kaotuse ning ohustada eesmärkide saavutamist. (1, lk15)
· Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi. Asutuse arhiiv- arhiiv, kus säilitatakse dokumente nende üleandmiseni riiklikule säilitamisele. Asutuse arhiivi seisukorra eest vastutab asutuse juht. Asutuse arhiiv Asutuse arhiivitöö korraldatakse põhimäärusele vastavalt. Selles määratakse kindlaks arhiivi õiguslik seisund. Arhiivi ülesanded on : 1. Dokumentide vastuvõtt säilitamiseks 2. Säilivuse tagamine 3. Dokumentide arvestus arhiivis 4. Dokumentide kasutamise organiseerimine.
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama:
7 Dokumentide loetelu 32 7.1 Üldist 32 7.2 Dokumentide loetelu väljatöötamine 33 7.2.1 Andmete kogumine ja konteksti tundmaõppimine 33 7.2.2 Liigitusskeem 34 7.2.3 Asutuse funktsioonide analüüs 35 7.2.4 Funktsioon, tegevus, toiming – dokumentide tekkekontekst 36 7.2.5 Dokumentide liigitusskeemi tuletamine funktsioonide analüüsist 40 7.2.6 Liigitusüksuste järjestamine 47 7.2.7 Liigitusüksuste tähistamine ja pealkirjastamine 48 7.2
· Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. · Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldus-protsessidega.
· lahendatud dokumendid paigutatakse toimikusse süsteemikindlalt; · dokumente säilitatakse nõuetekohaselt. 2. Millised institutsioonid koordineerivad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute asjaajamise ja arhiivinduse alast tegevust EV-s? Vastus: Riigikantselei, Rahvusarhiiv, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. Kirjeldage diferentseeritud asjaajamist. Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest, dokumendiringluse mahust, juhi juhtimispõhimõtete valikust, tehnilisest varustatusest jm. Tsentraliseeritud asjaajamine Kõik asjaajamistoimingud (dokumentide vastuvõtt, registreerimine, lahendamine, lahendamise kontroll, väljasaatmine, toimikusse paigutamine) toimuvad ühes kohas - struktuuriüksuses või kantseleis. Üldreeglina võimalik ja otstarbekas vaid väga väikestes asutustes. Detsentraliseeritud asjaajamine
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum.
1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduur; 2. dokumendiringluse korraldamine asutuses alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni; 3. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks; 4. asjaajamise üleandmine töötajaga töölepingu muutumisel või lõpetamisel. Antud korraga tagatakse ühtne ja korrektne dokumendihaldus asutuses. Kord kehtib kõigis asutuse struktuuriüksustes. Korra täitmise eest vastutavad kõik asutuse töötajad, kes puutuvad kokku dokumentide ringluse ja haldusega. Asjaajamiskorra toimimise, ajakohastamise ning üldise täitmise eest vastutab asjaajamisteenistuse juhataja. Korda tutvustab uuele töötajale vahetu juht või tema poolt selleks määratud isik. 1 1 XXX ASJAAJAMISKORRA VASTAVUS
LEPING täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kohta Tagamaks materiaalsete väärtuste säilivust, mis kuuluvad _______________________________________________________________ (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimetus) ettevõtte, asutuse, organisatsiooni juht või juhi asetäitja ________________________________________________________________________________ (amet, ees- ja perekonnanimi) edaspidises tekstis "administratsioon", esinedes ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimel, ühelt poolt, ja ______________________________________________________________________________ (tsehhi, osakonna, jaoskonna, sektsiooni, lao jne)
ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED (Täida lüngad, tõmba õigele vastusele ring ümber või kirjuta lühivastused) 1. Mida peab asutuse asjaajamine tagama: asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; dokumentide kiire ringluse; dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e
Kas see on üldse olemas ? Arvamus: Kui oleks selline olukord, siis tuleksin ära sellest firmast, seadusevastane olukord tekitab palju pingeid ja tihti on nii, et nendest pingetest ja probleemidest arutame kodus oma kaaslasega, kuid see on vale. Töö ja kodused asjad tuleb hoida lahus ja mind isiklikult hakkaks selline olukord segama. Kaks kaasust ajakirjandusest ja eetiliste konfliktide analüüs 1. Riigiasutuse raamatupidamise osakond avastas asutuse krediitkaartide kasutamise rutiinsel kontrollimisel, et asutuse juht oli ajal, mil ta väidetavalt viibis lähetuses Brüsselis, maksnud krediitkaardiga korduvalt Tallinna erinevates kauplustes. 1) Eristada olulised faktid: Asutuse juht viibis väidetavalt lähetuses Brüsselis, samal ajal oli tema krediitkaardiga korduvalt makstud Tallinna erinevates kauplustes. 2) Määratleda huvigrupid: Riigiasutus, raamatupidamise osakonna töötajad, teised asutuse krediitkaartide omanikud, meedia.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ja annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist ja taotleb õigusalase selgituse andmist. Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet?
kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende säilitustähtajale, suurte asutuste puhul ka struktuuriüksuste järgi ning järjestati nimistus kronoloogiliselt või temaatiliselt. Tänapäevane arhiivide korrastamine ja kirjeldamine lähtub sarjasüsteemist. Sarjade kaupa liigitatakse dokumendid nende loomise hetkest alates, sarjade kaupa hoitakse toimikuid asutuse arhiivis ning sarjade kaupa korrastatakse ja kirjeldatakse ka üleandmiseks avalikku arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal)
KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja
juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle Rahvusarhiivile, kui seadus ei sätesta teisiti. § 3. Rahvusarhiiv
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Ärieetika Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega. Veel seisneb probleem selles, et siiani (juhtumi avalikustamiseni) pole ministeerium
Viimasel ajal on RSSi üha rohkem hakatud kasutama ka meeskonnatöövahendites paljusid meeskonnaliikmeid puudutava info edastamiseks. Tavaliselt koostatakse uudisvoog (inglise keeles RSSfeed) internetilehekülje või mõne muu seotud allika muutumisel automaatselt. ASJAAJAMINE Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega.
INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. DOKUMENT (document)- jäädvustatud informatsioon või objekt, mida saab käsitleda tervikuna
SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 XXX on kohaliku linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite institutsioon, mille
MÕISTED Asjaajamiskord on organisatsiooniline normdokument, mis reglementeerib asutuse dokumenditöö korraldamist. Asjaajamiskorra peamine ülesanne on esitada asutuse dokumendihalduse poliitikad ja vastused Dokumendihaldus on üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad toimingud. Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumentide loetelu on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu. Sari on liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Plank on kilndla formaadiga trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on
ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Kuidas peaksid riigiasutuse vastutava töötajana toimima kui saad kodanikult märgukirja Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale,
kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne). Sageli on selliste mõistete sisu arusaamatu või oskavad seda seletada üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud. Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste, mille kasutus on jällegi ääretult suvaline ja lai. Finantskontroll tavaliselt seotud majandus- või kuluarvestusega. Fin-kontroll tegeleb ka eelarve täitmise jälgimise, kontrolli ja korrigeerimisega. Riigisektoris on fin-kontroll kindla tähendusega ning tähendab eesmärgistatud tegevust vigade vältimiseks või tehtud vigade
edastamine · Dokument saadedakse läbivaatamiseks selle asjaga tegelevale struktuuriüksuse juhile, kes määrab lahendaja ja tähtaja. · Andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähaeg märgitakse dokumendiregistrisse. § 35. Dokumendi täitmise tähtajad · Dokument vaadatakse läbi ning läbivaatamise ja lahendamise tulemustest teatatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. · Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul. DOKUMENDI KOOSKÕLASTAMINE § 36. Dokumendi kooskõlastamise viisid § 37. Dokumendi kooskõlastamise tähtajad · Asutustevaheliseks kooskõlastamiseks esitatud dokumentide kooskõlastamise tähtaega hakatakse arvestama dokumendi saabumisele järgnevast kuupäevast. · Dokumendi asutusesisese kooskõlastamise tähtajad määratakse kindlaks asutuse asjaajamiskorras. § 38
suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine Arhiivimoodustaja - asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhivaal dok, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt
NÄIDIS TÖÖLEPING nr Käesolev tööleping on sõlmitud ……..........…................………2013, Tallinnas. Tallinna ..asutuse nimi..... (registrikood ........) direktor (edaspidi Tööandja) ja ....nimi..... isikukood ...... (edaspidi Töötaja), edaspidi nimetatud koos pooled, sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu tähtaeg 1.1 Töötaja asub tööle ........ 2013. 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajatult. või tähtajalise lepingu korral ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks: 1
..........9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur osa vajalikust infost ringleb dokumentide vormis. Korras dokumendid muudavad asutuse töö usaldusväärseks ja läbipaistvaks, dokumendid on asutuse mälu. Dokumendihaldus on dokumendi kontrollitud haldamine läbi terve selle elukäigu. Enim vajavad dokumendihalduse lihtsustamiseks sobilikke tarkvarasid avaliku sektori asutused. Arvutiprogrammid kiirendavad asutuste omavahelist suhtlemist ja vähendavad asjaajamise halduskulusid. Elektroonilise dokumendihalduse nõrk lüli on sõltuvus tehnoloogaist, mis vananeb kiiresti.
üle anda nõnda, et need oleksid autentsed, usaldusväärsed, terviklikud ja kasutatavad. Rahvusarhiivi huvi on sellele kaasa aidata. Juhise rakendusala ja kasutajad Käesolev juhis käsitleb digitaaldokumentide ja nende metaandmete eraldamist elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ning nende üleandmist avalikku arhiivi. Juhis ei esita täielikke nõudeid digitaaldokumentide loomisele, haldmaisele ning eraldamisele asutuse dokumendisüsteemist. Sihtrühmaks on Rahvusarhiivi järelvalve alla kuuluvate asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest vastutavad töötajad ja infotehnoloogid. Traditsiooniline ja digitaalne arhiveerimine Digitaaldokumentide ning nende kirjelduste arhiveerimine ja nende kirjelduste arhiveerimine ja üleandmine ei erine põhimõtteliselt tavapärasest arhiveerimisprotseduurist. Sarnaselt senise praktikaga
Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata
vastavushindamise protseduurid ning olema tuvastanud toote või kvaliteedisüsteemi vastavuse tema poolt hindamisele kuuluvatele nõuetele.[2] 2.1 Vastavushindamine [3] Vastavushindamine on menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks toote või kvaliteedisüsteemi vastavus nõuetele. Ehitustoote nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid võivad ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse. Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest: 1 [WWW] Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/TNVS 2 [WWW] Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/749724 3 [WWW] Riigi Teataja, http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=012710012 1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne toote vastavushindamine
Koolitus on vajalik ühelt poolt töötajate võimete arendamiseks ja nende oskuste suurendamiseks ning teiselt poolt järelkasvu kujundamiseks vastutusrikastele töökohtadele organisatsioonis. (Türk 1999, lk 189) Eesti riigiasutuste koolitusjuhid on omavahel kokku leppinud, et koolitus on süsteemne õppimis- ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus ametikohal esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja avaliku teenistuse ootustele. Selle definitsiooni lähemal analüüsil võib välja tuua järgmised põhitõed, mida tuleb koolitusest rääkides silmas pidada: · koolitus on süsteemne ja eesmärgistatud tegevus, · koolituse eesmärgiks on töötajate ettevalmistamine asutuse eesmärkide paremaks saavutamiseks, · koolitusega saab mõjutada töötajate teadmisi, oskuseid ja hoiakuid,
KORDAMISKÜSIMUSED Mis on dokumendihaldus? - dokumendi kontrollitud haldamine läbi selle terve elukäigu - loomine, korraldamine, kasutamine, arhiveerimine, hävitamine - süstemaatiline kontroll dokumentide loomise, kasutamise, eraldamise üle Miks peab teadma asjaajamist? - oluline asutuse töökorralduse jaoks - tagab dokumentide kohta hea ülevaate - lihtsustab dok.ringlust - tagab nõuetekohase vormistuse ja kasutamise Kes tegelevad dok.haldusega? - kantselei - suurettevõttes: arhiivitöötajad; väikeettevõttes: sekretär/assistent Asjaajamise hea tava. - reglementeeritus igal dokumendil oma koht - vastutus nõuetest kinnipidamise eest - dokumentide vormistamine kooskõlas õigusaktidega - operatiivne dok.ringlus Dok.halduse alusdokumendid.
5. Kes kinnitab asjaajamiskorra? 6. Millised dokumendiplangid on asutusele kohustuslikud? 7. Turvaelemendid plankidel.. 8. Nimeta dokumente.. 9. Nimeta asjaajamisega seotud seaduseid.. Vastused 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. 2. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm, struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5
annaabi.ee 
