ÄRIEETIKA SEMINARITÖÖ (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Ä14 KÕ
Triin Erismaa
ÄRIEETIKA
Seminaritöö
Õppejõud: Diana Tandru, MA
Mõdriku
2015
Vastused neljale küsimusele
1. Kuidas Te suhtute ütlusesse: ,,kõik, mis ei ole keelatud (seadusega), on lubatud ?
Meie elus on olemas teatud normid ja mõistlikkuse piirid, millest tuleks rohkem lähtuda, kui ütlusest: ,,Kõik, mis ei ole keelatud seadusega, on lubatud”. Igale asjale elus ei saa olla seadus, aga olemas on teatud piirid, mida ei tasu ületada. Me kõik, inimesed oleme väga erinevad ja meil kõigil on väga erinev arusaam, seda on mõjutanud väga paljud asjad meie ümber, nt: ühiskond, kasvatus, inimesed meie ümber jpt. Paljugi, mis ei ole seadusega keelatud eksisteerib meie ümber. Rikkudes mingit korda või minna üle lubatud piirdest, võime oma tegevusega kahjustada ka teisi ühiskonnaliikmeid. Nt. Inimesed, kes suitsetavad kodus, eluruumides ja neil on ka lapsed, eelkõige kannatabki vanemate käitumise ja suhtumise pärast laste tervis.
2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on ? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas ?
Minu üks ebameeldiv kogemus ärieetika valdkonnas on ühe Olerexi klienditeenindaja suhtumine ja lugupidamatus. Olin ühes Olerexi teenindusjaamas ja tahtsin osta süüa, nimelt kebabi. Palusin teenindajalt ühe kebabi endale valmistada ja sain sõimata, et seda palusin teha. Teenindaja pööritas silmi ja oli väga kuri minu vastu. Jälgisin kebabi oodates tema suhtumist teistesse klientidesse ja see oli kohutav. Ükski klient ei saanud meeldivat teenindust, olenemata ostust, isegi suitsupaki ostu peale sai klienditeenindaja tigedaks. Klienditeenindaja on see, kes peaks austama kliente ja täitma nende soovid ja vajadused. Kui see nii vastumeelne on, siis ei sobi selline isik sinna töökohale. Väga palju leidub teisi, kes tahaks seda tööd teha ja teeks seda veel kirega.
3. Mida Te arvate väitest: „homo homini lupus est” ja selle toimimisest Eesti praeguses ärielus ?
Väide tähendab: kas inimene on inimesele hunt. Võib öelda, et Eesti ärielus eksisteerib seda palju. Iga äri algus on raske, aga tehakse koostööd ja ollakse üksteisele toeks . Kui hakkab minema paremini, rahasummad ja võim suureneb, siis paljud ei mõtle enam teiste peale, ollakse hunt teiste vastu. Raha ja võim muudab inimese ahnemaks ja tahetakse võtta suuremaid eesmärke, suurendada vara vms. Ärimaailmas on palju konkurente ja neist tuleb olla innovatsiimsem, kiirem ja taiplikum, et püsida siin keerulisel ja konkurentsitihedal ärimaastikul. Koostöös peitub jõud !
4. Kas kurjusega võib (ja peab) võitlema kurjuse vastu ? Tooge konkreetseid näiteid.
Tihti ei vii see meid edasi, vaid kallab õli tulle. Inimeste iseloomud on väga erinevad ja igaüks käitub isemoodi. Mina, enda seisukohast ei suudaks nii, ma ei taha olla kellegiga tülis, vaid hoian tetud inimetest eemale, keda ei ole mu ellu vaja ja ma ei usalda teatud inimesi. Elus tuleb ette ka olukordi , kus ei saa olla leebe ja alluv, kui tehakse ikka millegiga liiga, siis ei tohi alla anda, vaid tuleb ikka vastu öelda ja mitte lasta end solvata ega alandada.
Arvamus kahe juhtumi kohta
6. Te olete ajakirja „Eesti mees” reklaamioskakonna juhataja. Teie poole pöördub ühe iiri viskifirma maaletooja esindaja ja tahab, et Teie ajakiri kujundaks ja avaldaks igas viies järjestikuses numbris ühe nende viskimargi üheleheküljelise reklaami. Kohustusliku elemendina nõuab ta reklaamiteate visuaalis: „Camel” sigaretipaki äratuntavat eksponeerimist. Teiepoolse täpsustava küsimuse: „Miks nii?” vastuseks saate Te küllaltki ebakonkreetse selgituse selle viskimargi ja „Camel” traditsioonilisest kokkusobivusest. Kasutades oma tutvusi, saab Teile selgeks, et suure tõenäosusega on asja põhjuseks kahe maaletooja omavaheline leping, kusjuures reklaamikulude põhikandjaks on „Camel” esindav firma. Mida Te teete ?
Arvamus: Kui oleksin reklaamiosakonna juhataja, siis ei võtaks ma seda pakkumist vastu, sest kahe tervisele mitte kasuliku toote propageerimine ühel lehel ja veel 5 järjestikuses numbris ei meeldiks paljudele lugejatele. Niigi neid selle teemalisi reklaame on meie ümber päris palju. Teeksin neile omapoolse pakkumise, et kahe erineva toote reklaam eraldi, siis saaksin mina suurema kasumi ja ka lugejatele meeldiks see paremini.
10. Te olete firmas raamatupidaja . Teie arvates ( kindlaid tõendeid omades ) on firma tegevuses paljugi seadusevastast. Juhus (ja armastus) viib Teid kokku mehega, kes on raamatupidajaks põhikonkurendi firmas, mille tegevus Teie arvates on olnud piisavalt eetiline. Kõik märgid viitavad sellele, et teist saab abielupaar . Kuidas Te lahendaksite tööalase ja isikliku elu vastuolulisuse ? Kas see on üldse olemas ?
Arvamus: Kui oleks selline olukord, siis tuleksin ära sellest firmast , seadusevastane olukord tekitab palju pingeid ja tihti on nii, et nendest pingetest ja probleemidest arutame kodus oma kaaslasega , kuid see on vale. Töö ja kodused asjad tuleb hoida lahus ja mind isiklikult hakkaks selline olukord segama.
Kaks kaasust ajakirjandusest ja eetiliste konfliktide analüüs
1. Riigiasutuse raamatupidamise osakond avastas asutuse krediitkaartide kasutamise rutiinsel kontrollimisel, et asutuse juht oli ajal, mil ta väidetavalt viibis lähetuses Brüsselis, maksnud krediitkaardiga korduvalt Tallinna erinevates kauplustes.
1) Eristada olulised faktid: Asutuse juht viibis väidetavalt lähetuses Brüsselis, samal ajal oli tema krediitkaardiga korduvalt makstud Tallinna erinevates kauplustes.
2) Määratleda huvigrupid : Riigiasutus , raamatupidamise osakonna töötajad, teised asutuse krediitkaartide omanikud , meedia.
3) Selgitada välja eetilised probleemid: Krediitkaardi omaniku ebaeetiline käitumine kõrge distsipliinitasemega asutuses.
4) Juhtumi juriidiline analüüs: Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna tegu on riigiasutuse töötajaga, kes on veel asutuse juht.
5) Kiireloomuline analüüs: Uurida välja, kus antud isik viibis, sel ajal, kui tema krediitkaardiga maksti. On ka selline varinat, et keegi kasutas asutuse juhi krediitkaarti kurjalt ära. Uurida välja enne süüdistusi tegelikud tagamaad. Asutuse juht peab vastutama oma tegude ja tagajärgede eest.
6) Põhjalik eetiline analüüs: Deontoloogiliste õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on rikutud asutuse krediitkaardi kasutuse tingimusi. Selline teguviis on lubamatu ning asutuse poolt välja antud leppeid tuleb järgida ja neist kinni pidada.
7) Järeldused: Teada saada kõik vajalik informatsioon ja põhjused. Vastavalt olukorrale siis asutuse juhilt mõneks ajaks ära võtta asutuse krediitkaardi kasutamise luba. Eetiline oleks võtta vastustus oma tegude eest, tunnistada oma ebaeetilist käitumisviisi ja krediitkaart tagastada riigiasutusele.
2. Liikluspolitseinikud leidsid patrullides auto, mis oli pargitud liikluseeskirja rikkudes. Autos magas kodanik x. Kui kodanik x liikluspolitseinike püüdluste tulemusel viimaks ärkas ja autot õigesti parkima asus, selgus, et ta on ilmselt purupurjus. Selle fakti kontrollimiseks viidi x jaoskonda, kus selgus, et tegemist on samuti politseinikuga, kes teenistusvälisel ajal oma eraautos teeperves peatäit välja magas.
1) Eristada olulised faktid: Liikluspolitseinikud leidsid patrullides auto, mis oli pargitud liikluseeskirja rikkudes. Autos magav kodanik oli purupurjus ja samuti politseinik , aga viibis oma autos teenistusvälisel ajal.
2) Määratleda huvigrupid: Riigiasutus, kolleegid/politseinikud, teised asutuse töötajad, meedia.
3) Selgtada välja eetilised probleemid: Kodaniku x ebaeetiline käitumine oma töökoha suhtes.
4) Juhtumi juriidiline analüüs: Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna isik oli ametialaselt politseinik ja rikkus ka liikluseeskirju.
5) Kiireloomuline analüüs: Tuvastada kodaniku x joove , määratleda trahv liiklusrikkumise eest ja võtta kodanik x osaliselt jälgimise alla.
6) Põhjalik eetiline analüüs: Deontoloogiliste õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on rikutud liikluseeskirja. Lisaks selline teguviis on kahjulik riigiasutusele ning selle mainele.
7) Jälgida edaspidiselt isiku käitumist ja suhtumist oma töösse. Selline antud olukorra kordumine ei ole eetiline ja kordumisel tuleks isik vabastada oma tööst ja töökohustustest.