põhilisi omadusi. See teos oli ilmumisajast kuni 20. sajandi alguseni kasutusel matemaatika ja geomeetriaõpikuna. Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks. Eukleidese geomeetrias valitseb range järjepidevus ja sisemine seos. Tema geomeetria aluseks on definitsioonid ja aksioomid, millele tuginevad teoreemid. Iga järgmise teoreemi tõestus põhineb eeltõestatuil. Eukledes tegeles ka astronoomiaga, optikaga, muusikaga ja veel mõne asjadega. Eukleidese teoreem: täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub korrutisega, mille üks tegur on hüpotenuus ja teine selle kaateti ristprojektsiooni hüpotenuusil. 300. aasta paiku eKr uuris vanakreeka matemaatik Eukleides kauguste ja nurkade vahelisi seoseid algul tasandil (idealiseeritud lamedal pinnal) ja siis ruumis. Näiteks on kolmnurga sisenurkade summa alati 180°. Neid uurimusi tuntakse tänapäeval kahe ja kolmemõõtmelise
Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma-ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika. Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendris, tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulamist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmolistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini. Tänapäeval uurib astronoomia kosmilisi objekte omavahelist kaugust, mõõtmeid,
teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. · Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste
kuni 30. aastani eKr. Helleniteks nimetatakse Kreeka põliselanikke. Hellenismi periood on kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades. Egiptuses, Mesopotaamias ja Väike-Aasias tekkisid kreeka pärased linnas. Hellenistliku kultuuri on tänapäeval suuresti imetletud, kuna kõik teaduses kasutavad väljendid on pärit sellest ajast. Üks eredamaid näiteid kultuuris on teaduse areng .Aleksandrias raamatukogu juhtinud Eratosthenes, kes tegeles astronoomiaga, geograafiaga ja ajalooga arvutas välja Maa ümbermõõdu, mediaani pikkuse ja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil, mis langesid keskpäeval erinevate laiuskraadidel. See ei olnud küll päris täpne kuid ta oli esimene kes seda üritas. Ta oli suureks eeskujuks teadlastele, kes uurisid Maa geograafiat. Tänu temale kujunes inimestel kujutlusvõime Maa suurusest. Tähtsal kohal Hellenistlikul perioodil oli filosoofia. Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele
Rõuge Põhikool Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat Referaat Kätlin Aia 9.klass Rõuge 2011 SISSEJUHATUS Mina kirjutan sellest,mis on astronoomia ja mida huvitavat on astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi. Veel hiljuti olid astronoomide töövahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop.
dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust - läbi muusika otsiti kontakti Jumala/surnud lähedaste/vaimudega - väepealikud kasutasid laulmist ning tantsimist hirmu ületamiseks - muusika on aegade algusest aidanud indiviidil leida sisemist rahu - muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum
a. eKr Aleksander Suur. Vahemere idaosa rannikuala omandas kreekapärase ilme, sest seal levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Arenes Kreeka teadus. Kreekas elas hellenismiperioodil palju teadlasi. Tähtsamad neist on Eratosthenes, kes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kroonika, matemaatikud Eukleides ning Archimedes, kelle saavutusteta ei saaks me tänapäeval matemaatikat teha, ja Aristarchos, kes tegeles astronoomiaga. Kreeklased hakkasid tegelema ka astroloogia ja horoskoopidega. Teaduse areng on minu jaoks tähtsaim Vana- Kreeka ajaloos, sest tänu nendele saavutustele, on tänapäeva inimese elu lihtsam ning tänu nendele saame me koolis erinevaid ülesandeid teha. Arenes ka kirjandus ning kunst. Kirjanduses ja filosoofias sai arutlusteemaks vaba kodaniku asemel riigialam. Teater taandus, kuid esiplaanile kerkis luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all
loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust
Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti
· Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed. · Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas viljakuse ja õitsengu. · Inimesi ohverdati templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel, surma ja sõjaga seoses. Linnriigid · Väga muljetavaldavad. · Rajatud kindla planeeringu järgi. · Linna keskmes seisid religioossed hooned · Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga. Linnad · Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. · Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. · Keskuse moodustasid avarate platside ümber asuvad püramiidtemplid, mille sees paiknesid valitsejate hauakambrid. Asteegid · Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni. · Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. · 1500
sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid)
Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768- 1779 Ümbermaailma reisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus
kajastumist taevasfääril; *astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa
kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel. Esimesena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel tänapäevalgi kehtivat põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite jadas (näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. 12. Mesopotaamia kultuuris oli juhtival kohal ehituskunst. Mesopotaamia temlite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutega ülespoole ahenev torn. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, näiteks bitumeeni ja põletatud tellistega, erivärviliseks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel- jumala elukoht-, mida katvate
1. Mida nimetatakse universumiks? Tähendus (ladina keeles). Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja meie endiga, moodustabki maailma ehk universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil?
kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika: Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Astronoomia ja teised teadused Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja
Esimene kokkupuude saigi alguse sellest, kui Venemaa saatis oma tehiskaaslase kosmosesse peale mida saadeti neid veel ja veel. Sellest tuleneski maailma kosmosehullustus, kui teadlased üritasid tõestada fakti, et marsil võib elu olla. Peale seda hakkas aina enam ilmuma kirjandust ulme kohta, eelkõige põhjuseks asjaolud, et arvati abiks olevat tulevastele kosmosereisidele teisi planeete avastama. Asi liikus kenasti edasi ning peale Venemaa hakkas ka USA tegelema astronoomiaga. Lõppudelõpuks suutis USA viia esimesena maailmas kuule inimesed aga mida aeg edasi, seda enam mõisteti et aina raskemaks läheb, kuna programmid olid liiga kallid ning planeetide avastamine polnud sugugi lihtne. Peale selle on lennud ka eluohtlikud, kuid sellest hoolimatta pole neist loobutud. Hetke seisuga on saadetud ka kaugematele planeetidele mehitamata laevu. Lend marsile on aga praeguse aja järgi juba toimunud. On jutud ka sellest, et sealt üritatakse
Sisaski huvi astronoomia vastu tekkis väga noores eas ning püüd siduda seda muusikaga, mõjutas Tema tulevasi teoseid vägagi suurel määral. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis. Helilooja on katsunud muusikas edasi anda enda silmaga nähtud protsesse ehk kõiksuguseid looduses toimunud muutusi. Urmas Sisask ei seo oma teoseid mitte ainult astronoomiaga, vaid Tema loomingus on olemas ka teine tahk, Ta on kogunud palju populaarsust 24 vaimuliku laulu koondnimetusega "Gloria Patri" (1988). See kogumik tähistab uue etapi algust Sisaski loomingus, sest sealtpeale ongi Sisaks keskendunud peamiselt vaimulikule koorimuusikale. Väiksemate tööde kõrval on ta loonud neli missat. Just nimelt koorilooming on see, mis on Urmas Sisaskile toonud kõige enam rahvusvahelist kuulsust ja tuntust. See on lihtne ja siiras, hellitav
Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast
geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised. topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu
11. polüamiidist valmistatud toode: turvavööd (autodes ja muudes sõidukites), ujumisriided (trikoo), dusikardinad (dusiruumi ees), tuletõrjujate töörõivad (kõrgele temperatuurile vastupidavad), proteesid. 12. Silikoonide omadused: kasutamistemperatuur on kuni 300kraadi, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalidele, veele ja hapnikule. Kasutusvaldkonnad: lutipudeli ots (see, mida imetakse), küpstusvormid jne. Silikoon on seotud astronoomiaga kuna silikoon on vastupidav hapnikule ehk kui inimene on kuu peal siis ei saa hapnik tema kostüümist välja, lisaks on valmistatud ka nende jalanõude sisetallad silikoonist, mis muutis astronautide sammud vetruvaks (jala maandumisel neelduv energia põrkub tagasi ja annab tugevama äratõuke). 13. Apreteerimine on riide, naha, paberi jms töötlemine keemiliste ainetega, et anda neile nõutavaid omadusi: parema vastupidavuse ja välimuse saamiseks, elastsuse, pehmuse või
· Kunst on seotud uskumustega · Mütoloogia ja religioon andsin inimesele moonutatud maailma vaate. II Periood VANADE KÕRGKULTUURIDE MUUSIKA · 4. ja 3. aastatuhande vahetusel tekkisid esimesed orjanduslikud riigid (veekogude läheduses) · Egiptus, Mesopotaamia (sumerid), Vana Kreeka, Vana Rooma · Ühised omadused o Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT o Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga o Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega o Tähtis inimese kasvatamise ja religioosse kohastumise vahend o Muusika arenemine: sakraalmuusika ilmalikmuusika o Muusika oli ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust HETEROFOONIA o Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri)
Galileo nautis Padua linna ja leidis seal endale palju sõpru. Paduas tekkisid tal ka head suhted Maria Gambaga, kes oli sündinud Veneetsias, aga nad ei abiellunud. 1600 aastal sündis nende esimene tütar Virginia, järgmisel aastal sündis Livia ja 1606 aastal sündis poeg Vincenzo. 1602 aastaks oli Galileo nimi piisavalt tuntud, et aidata tuua õpilasi ülikooli, kus Galileo hoogsalt katsetas külgetõmbejõudu. 1604. aastal hakkas Galileo Galilei tegelema astronoomiaga. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes sellele napile infole, õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma, mille optilised omadused ületasid kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Avastusi tuli aina juurde. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galileo Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui
loojasse, kes pärast loomist enam maailma ja universumi kulgu ei sekku. Tähtsamad loodusteadused Astronoomia on üks vanemaid loodusteadusi. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid. Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (koha määramine, aja
Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
See kõik lõi kokku olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba-kumba, kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oleks olnud võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid tsivilisatsiooni. Juba kuus tuhat aastat e.m.a. märkasid egiptlased, et Niiluse vesi hakkab tõusma, kui Päike asub Siiriuse lähedal, ja langema, kui Päike jõuab Kaalude tähtkujusse. See tähelepanek innustas neid tegelema astronoomiaga ja võtma tarvitusele kalendri. Et säilitada vett kogu aastaks, lõid egiptlased kanalite võrgu, mille pikkus oli mitu tuhat miili, ja et ära hoida uputusi, ehitasid nad võimsaid tamme ja veehoidlaid. Lisaks sellele ehitati kanalite äärde lihtsaid hüdraulilisi seadmeid, mille abil sai valada vett põldudele, mis asusid paar astet kõrgemal. Peale kõige muu oli vaja iga aasta puhastada kanaleid mudast, parandada tamme ja ehitada teid.
2.1.4. Kasutati maskeeringuid, maagiline tähendus, kunst on seotud usuga. Samaanlus ennustamine. 2.2. Vanaaeg (3.-4. aastatuhat 476pKr) 2.2.1. Egiptus Mesopotaamia (Babüloonia, Süüria). 2.2.1. Iraan, Aasia, India, Hiina. 2.3. Antiik 2.3.1. Vana-Kreeka , Vana-Rooma · Üldist muusikakultuurist · Muusika kujutab kõikides kultuurides maailmakorraldust (kosmoloogia). · Muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga. · Sagedased olid 5- ja 7-astmelised helilaadid -> pillidel ka 5/7 sõrmeauku / keelt (maagilised fataalnumbrid). · Muusika oli religioosse puhastumise vahend + kasvatusvahend. Iga hariduselu pürgiv inimene oskas muusikat; pilli mängida. · . Tavaliselt oli muusika ühehäälne (juhuslik mitmehäälsus e heterofoonia (polnud selgeks õpitud)). Leviit templimuusik (naissoost) Burdoon muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli
siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud. b) KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu. Vundamendid ja nende alused tehti sisseveetud kivist. Ruumid olid kitsad ja pikad, sest lagede katmiseks vajalikke pikki palke tuli väljast sisse osta. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlused
Ka ei ole surematu. Ta väib surra nälja ja janu kätte, kui koolnut ei ole matmisel kõige vajalikuga varustatud. Mesopotaamia tähtsamad jumalad olid Anu, jumalate isa, tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil ning maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea. Samuti Babüloni kaitsejumal Marduk. Kõik jumalad olid inimolendid. Mesopotaamias sai alguse astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Tähed pidavat peegeldama Jumalate toiminguid. Preestrid tegelesid astronoomiaga. Ennustamine käis tsikuraatide tipust ja tänu sellele said inimesed teada oma tulevikku ja saatust. 9. Semiidi rahvaste riigid: Akadi, Vana Babüloonia (Hammurapi, Sargon I), Assüüria (Sargon II, Assurbanipal), Uus Babüloonia (Nebukadnetsar II). Akadi riik (2334-2193 eKr) Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja
Maal kulub ümber päikese tiirlemiseks 365 ja 1/4 päeva ehk aasta. Ööpäev on aeg, mille jooksul teeb maa ühe täispöörde ümber oma kujutleva telje. Maa kaaslasel Kuul kulub kuu aega ümber Maa tiirlemiseks. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates sellega päikesevalguse. Seda kõike näidati meile mudelil. Enne seda reisi ei teadnud ma, mis asi on Struve kaar ja ma ei osanud ka seda seostada astronoomiaga, nii et minu jaoks oli see kindlasti hariv reis. Üldiseks arvamuseks reisi kohta võin öelda, et oli põnev ning ma sain mitte ainult geograafia alaseid teadmisi, vaid ka füüsika 2 Virumaal asuvas Simunas on kaks punkti, millest üks on kantud kultuuripärandisse alaseid. Ning ma sain aimu, millised näevad välja loengud ülikoolis ja, et nad pole üldsegi sellised nagu gümnaasiumis või põhikoolis on. Kasutatud allikad: http://www.arileht.ee/artikkel/41945 http://tiit.planet
Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast sajandeid ees (jalgratas, helikopter, allveepaat) kuid praktilisse kasutusse ei jõudnud sel ajal kahjuks ükski
Motettist sai kuni 15. sajandini vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul. Seejärel jõudis see kirikutesse tagasi. Muusikateooria keskajal 11. Missugune oli muusika osa keskaegses koolisüsteemis? Oli kaks õppeaine tsüklit, mis koosesid seitsmest vabast kunstist. Muusika oli teises tsüklis koos loodusteadustega ning selles süsteemis oli ta kõrgeim ning suurima ülistusastmega teadus. 12. Missugsute teadustega seostati keskajal muusikat? Loodusteaduste, artimeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 13. Nimeta muusika kolm suurt kategooriat ja iseloomusta neid. 1. musica muntana universiumi muusika. See käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika. 2. musica humana inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat,
tohi noaga laiali ajada; üle kaalude ei tohi astuda; vastu päikest ei tohi urineerida. Tolle aja kohta harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui ka naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Koolkonna filosoofia aluseks oli väide, et paljud nii inimeste, kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn ,,7 vaba kunsti", loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks. 5 Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks
ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama inventuur helikõrguste vallas, leiame, et madalaima ja kõrgeima heli vahele mahub umbes 1400 heli. Arvestades nii valjus- kui ka kõrguserinevusi, selgub, et inimene eristab umbes 400 000 heli!!!Sealjuurespeetakse silmas siinushelisid. Kui lasta end ahvatleda suurest arvudest, võib selle arvu korrutada tämbrite arvuga, mida inimene erista, ja tulmeus on nii suur, et võiks arvata,et tegu on astronoomiaga. Kiusatus on järeldada, et nii suured arvud relvastavad heliloojat veendumusega, nagu oleksid heliloomingu võimlaused samahästi kui piiramatud. Tegelikult pole inimese kuulmissüsteem nii võimalusterikas, seda põhjusel, et helid moodustavad jadasid, mille elementide vahel võivad tekkida küllaltki keerulised seosed. Suur hulk meloodiakujundeid muusikas sõltub ajas üksteist kaugel asuvate helide vahelisest suhtest.
sinna. Nii ta põgeneski poest ja läks ühte rannaäärsesse väiksesse linna, kus ta sai ühele söelaevale tööle, sest ta jättis endast tõelise meremehe mulje. James oli harjunud elama kitsastes tingimustes ja ta sai merel suurepäraselt hakkama. Mõne aja pärast said kõik aru, et ta on sündinud meremeheks ja nii ta saigi lõpuks laeva kapteniks.(( lk 15 5.lõik.)) James Cook tegeles väga usinalt ka astronoomiaga. Nimelt oli ta välja arvutanud, et 5. augustil 1766. aastal toimuvat päikesevarjutust võib kõige paremini näha Newfoundlandil. Päikesevarjutuse ajal oligi ta kohal ja tegi seal nii huvitavaid vaatlusi, et need äratasid teadlaste tähelepanu. Pärast seda kui Cook oli avaldanud oma vaatlused, peeti teda üheks maailma juhtivaks matemaatikuks ja astronoomiks. Tol ajal kõneldi teadlaste keskel palju huvitavast nähtusest, mille aeg sai täis 1796. aastal
surmani. Platoni kohtumine Sokratesega oli pöördepunktiks ta elus. Kui Sokrates suri, oli Platon kahekümne kaheksa aastane. Teda valdas põlgus demokraatia ja viha pööbli vastu, kes oli surma mõistnud tema õpetaja. (2 lk 34) Sokratese surma järel lahkus Platon Ateenast. Esmalt siirdus Megaarasse ning peatus lühemat aega Eukleidese juures. Jätkas oma teekonda juba Egiptusesse, kus ta mõningate andmete kohaselt tegeles matemaatika ja astronoomiaga. Pärast lühemat peatust Kürenees siirdus tagasi kodumaale ning tegutses aastaid Ateenas kirjanikuna ning õpetajana. Seejärel alustas ta uuesti reisimist: külastas Itaaliat ja Sitsiiliat, kus avanes võimalus lähemalt tutvuda orfikute religioossete õpetuste ja samal ajal arvukalt tegutsevate pütaagorlastega. (6 lk 57) 387. aastal e.m.a, neljakümneaastaselt – vanuses, mida kreeklased pidasid inimese õitseeaks – tuli Platon Ateenasse tagasi
seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24. Muusikateooria keskajal muusika osa keskaegses koolisüsteemis, muusika seosed teiste teadustega, muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70) Muusika oli koolisüsteemis, mis koosnes kahest õppeainete tsüklis. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika. Musica mundana ehk universumi muusika, käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat - planeetide liikumine, aastaaegade vaheldumine > ühendteadus loodusõpetusest ja filosoofiast. Musica humana ehk inimmuusika, käsitleb keha ja vaimu, mikrokosmose harmooniat > ligikaudu tänapäevane psühholoogia.
kompleksi erinevatele tasanditele. Tornide kõrval oli see üks vähestest linna mitmekorruselisi hooneid. Ka neid torne võidi kasutada arheoloogilisteks eemärkideks. Observatooriumid polnud aga ainuke viis astronoomiliste sündmuste jägimiseks. Chichen Itzas on Castillo trepirinnatisele lõigatud sulismaod- ilmselt selleks, et pööripäevadel jätab päike liikudes mulje, nagu laskuksid maod piki astmeid väljakule. Veel mitmetes teistes kohtades on sakraalehitiste juures arvestatud astronoomiaga, näiteks Palenques heidab Päike talvisel pööripäeval loojudes kiired astmereale, mis viivad suure valitseja Hanab Pakali hauakambrisse. Aurusaunad Aurusaunu on leitud paljudest paleedest ja ülikute elupaikadest. Enamasti paistavad nad esmapilgul tavaliste võlvruumidena, kuid veekanalid ja küttekolded reedavad tegeliku otstarbe. Aurusaunu kasutati nii hügieeniks kui ka rituaalseks puhastamiseks. Kivist saunu on
seotud jumalad. Sageli on see olnud igal aastal sündiv ja surev jumal (egiptlaste Osiris, kreeklaste Dionysos) nagu ristiususki. Kõige tähtsamad/uhkemad rituaalid on pühendatud just neile (nt kreeklaste Dionysose-kultus). 5 2. Muusikat peetakse osaks maailmakorraldusest (kosmoloogiast) ja see on enamasti seotud matemaatika ja astronoomiaga. Sagedased on 5- või 7- astmelised helilaadid ning vastavalt ka 5 ja 7 augu või keelega pillid. 3. Kasutusel on palju erinevaid keel-, puhk- ja löökpille. 4. Muusika on 1-häälne või lihtsamaid mitmehäälsuse võtteid kasutav. Need on: heterofoonia kui kõlavad koos meloodia ja selle variant/variandid; burdoon kui meloodiaga heliseb kaasa (enamasti madal) pikk heli;
mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme. Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest- leitud tegelikkusena. Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks pöördeks filosoofias. Analoogia on siin selles, et nii nagu Kopernikus saavutas tähistaeva nähtavale liikumisele parema kirjelduse sellega, et ta muutis senise astronoomiaga võrreldes teoreetilist lähtekohta – asudes seisukohale, et maakera, millel paikneme meie kui vaatlejad, ei ole mitte nähtava maailma liikumatu keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese – nii paneb ka 3 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. Kant ette muuta teoreetilise filosoofia perspektiivipunkti. Kogu senine uusaegne filosoofia,
Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad Vaimud ja deemonid on pahatahtlikud. Nende vastu kasutati amulette. Preester ennustas jumalate tahet. Igal linnal oli oma kaitsejumal. Hammurapi ajal tegeleti astronoomiaga, jumalad seostati taevakehaga. Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole
nõrgaks. 29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi. KULTUUR JA TÄHTSUS: Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga õigus ja filosoofia. Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e. kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest. Prokopios kirjutas 6.sajandil ,,Sõdadest" ja paljastava loo ,,Salajases ajaloos" Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose.
Bacon ja Descartes andsid eksperimentaalteadusele haritud ringkondade silmis raamatu- tarkusega võrdse tähenduse. Teaduslikud huvid tehnikas Pikka aega arvati et filosoofia abil on võimalik kõike täiustada. Sageli osutusid uue filosoofia huvid seotuks kaubanduse ja tööstuse vajadustega. Laevandus ootas astronoomia arendamist, keeruliseks osutus pikkuskraadi määramine. Loodi optika ja valguse teooria, mis teleskoobi kaudu oli seotud astronoomiaga ja mikroskoobi kaudu bioloogiaga. Pneumaatikat käsitlev tehnika, mida viljeldi tühjuse saamise otstarbel, omandas erakordse tähenduse hiljem tööstuses. Tühjuse üle olid tuliselt vaielnud juba antiikkreeklased. Tühjuse katseline tõestamine aitas taaselustada Demokritose aatomihüpoteesi. Aatomi- ja korpuskulaarõpetus andis võimaluse mõistuspäraselt ja kvantitatiivselt põhjendada keemiat, mis varem koosnes enamjaolt ainult tehnilistest retseptidest ja müstilistest seletustest
sodiaagi tähtkujuks (sodiaak = astr loomaring, taevasfääri vöö, kus näiliselt liiguvad Päike, Kuu ja planeedid; kõnek tähtkuju). Suudeti isegi päikese- ja kuuvarjutusi ennustada. Kuid ei jõutud nii täiusliku kalendrini, kui Egiptuses. Siinse kuukalendri järgi koosnes aasta täpselt 12 kuust ja oli seetõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Valitseja korraldusel tuli aeg-ajalt aastale mõni täiendav kuu juurde panna. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. Mesopotaamia rahvad ühitasid jumalaid taevakehadega. Näiteks seostati Uus-Babüloonia riigis peajumal Mardukit Jupiteriga, Istari täht oli aga Veenus. Preestrid jälgisid hoolega öist tähistaevast, et lugeda taevakehade trajektooridest ja nende lõikumisest välja jumalate tahet ning vastastikuseid mõjutusi. Eriti tähtsateks märkideks peeti päikese- ja kuuvarjutusi. Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias
Jaotus objekti järgi Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: 5 planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); tähtede füüsika (uurib tähti); galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). 1.3. ASTRONOOMIA JA TEISED TEADUSED Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine,
nõuete järgimisel, innukad palves ja ühises liturgiapühitsemises, eriti armulauas ja kooripalves, visad õppimises ja peame kinni kloostrilikest eluvormidest. Levitasid rahva seas Jeesuse elu austamist. Haridus: Dominicus tõdes selgelt jutlustajate eluaegse õppimise vajalikkust. Vennad pidi oleme enne kloostrisse astumist omandanud vabu kunste, läbinud mingi grammatika, retoorika ja dialetika alased õpingud, tegelenud aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomiaga, ning tegutsesid juba hingehoiutöös. Ordu rajas ka ise koole (nt keeltekoole, kus õpetati araabia, heebria ja kreeka keelt), kõrgkoole ja mõndadest kujunesid hiljem ülikoolid. Paljud jutustaja vennad töötasid ülikooli juures Pariisis ja Oxfordis. Frantsisklased ja klarissid - Väikesemate Vendade Orduks nimetati Assisi Franciscuse ümber koondunid. Frantsisklaste ordu on kasvanud üles rahulolematuse pinnalt 12/13 vahetusel
Paaritu on piiritletud ja tal on keskkoht. Aga neil oli ka teatud ebajärjekindlus, sest ideaalne nr on 10, sest seal on paaris ja paaritu harmooniliselt ühendatud, sest 10t saab kirjutada nelikuna e tetrakthys.? Sealt sai alguse ka matemaatikaga tegelemine. Mathema e õpetus. Pythagorase teoreem ütleb, et kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga, aga seda õpetust teati juba idamaades, ta vb lihtsalt töötas välja üldistatud reegli. Ta tegeles ka astronoomiaga. Arvas, et ring on ideaalne kujund. Seega arvas, et universum peab põhinema kerakujul ja arvul 10. arvas, et on 10 taevakeha ja need liiguvad ringikujuliselt ümber keskse tule. Need taevakehad olid- päike, kuu, 5 planeeti, maa, kinnistähed ja kokku tuli neid 9. Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees.
kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid (vt edaspidi juttu tulevat kehamahlade teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529). Platonism toetab varast kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Aatomid asunuksid tühjuses (vaakumi mõiste kasutuselevõtt antud juhul omakorda oli suur samm edasi loodusseaduste mõistmisel)
Maximilian II [156476] olid usuküsimustes tolerantsed. Protestantism saavutas nüüd Saksamaal oma suurima ulatuse: katoliiklaste osakaal vähenes 30%-le. Järgmine keiser Rudolf II [15761612] oli üles kasvanud Hispaanias ning saanud hariduse jesuiitidelt. Uus keiser toetas küll vastureformatsiooni, võtmata siiski ette otsustavamaid samme katoliku kiriku positsioonide taastamiseks. Seltsimatu veidrikuna veetis ta suurema osa oma ajast Praha keisrilossis alkeemia ja astronoomiaga tegeldes. Vastureformatsioon taaselustas usulisi pingeid ka Saksamaal. 1607. aastal tõkestasid protestandid Donauwörthis katoliku protsessiooni. Ühena kaheksast riigilinnast oli Donauwörthis Augsburgi usurahu alusel tagatud nii protestantide kui katoliiklaste õigused. Arvulises ülekaalus protestandid ei jätnud kasutamata võimalust katoliiklastele koht kätte näidata. Keisri toetusel saadeti nüüd protestante karistama Baieri kuurvürsti Maximiliani väed. See sai ajendiks
annaabi.ee 
