Astronoomia (0)

As tronoomia
Jana  Timme r
11 a Õpilane
Tallinna Täis kas vanute  
gümnaas ium 
Mõiste
•
As tro no o mia  ehk  tähe te  adus    on   teadusharu , 
mis  uurib  kosmilisi  objekte  ja  universumit 
tervikuna .
As tro no o mia ja as tro füüs ika
•
As tro füüs ikaks  
nimetatakse 
tavaliselt 
astronoomilisi   uuringuid ,  mis  on  seotud 
füüsikaga.
•
 Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast 
füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja 
astrofüüsikat sageli samastatakse
Astronoomia  li gid
Meetodi järgi li gendub astronoomia kolmeks:
As tro meetria tegeleb taevakehade asukoha 
määramisega ning taevakaartide koostamisega;
•
Tae vamehaanika uurib taevakehade, eeskätt 
planeetide li kumist ruumis ja sel e li kumise 
kajastumist taevasfääril;
•
As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat ki rgust ja 
teeb sel est järeldusi nende ehituse ja arenemise 
kohta.
Astrofüüsika
Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks:
Planetolo ogia (koos geofüüsikaga) - uurib 
planeetide, nende kaaslaste ja teiste 
Päikesesüsteemi objektide ehitust.
Tähtede  füüs ika – Uurib tähti.
Galaktikate füüs ika - uurib  galaktikaid  
(tähesüsteeme).
Ko s molo ogia - uurib Universumi, st kogu maailma 
ehituse ja arengu seaduspärasusi.
Astronoomiaga seotud teadused
•
Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga.
•
Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja 
andmetöötluse arengu oluliseks moti viks.
•
Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodees iaga, 
ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning optikaga. Astronoomilised 
instrumendid  ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika,  kosmonautika  
ja matemaatikaga .
•
Ge ode etilis i mee to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste 
taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks.
•
Mine raloog ia analüüsib maa  mineraale  sarnaste meetoditega nagu 
teiste taevakehade omi.
•
 Kos mo s e kee mia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja 
keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. 
•
Eks obioloo gia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid.
•
Inte rdis ts iplinars e d uuringud toimuvad ka astronoomia ja 
humanitaarteaduste koostöös.
Astronoomia ajalugu
Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga 
nähtavate taevakehade li kumise  vaatlusi  ja ennustusi 
nende li kumise kohta.
Vana-Kreekas  leiutati  tähesuuruste süsteem ning 
määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev 
s odiaak.
  S odiaak e hk zodiaak on kujute ldav vöö tae vas,
 mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale  poole  
päike s e te e konnast tae vavõlvil e hk e kliptikat.                                             
Astronoomia ajalugu
•
Renessansiajal esitas N. Kopernik  Päikesesüsteemi heliots entrilis e  
mude li,
•
 mida kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid G.Galilei ja 
J . Kepler .
•
 J ohannes J .Kepler rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti 
planeetide ti rlemist ümber Päikese. 
•
Planeetide li kumise põhjuse avastas I. Newton , kel elt pärineb 
gravitatsiooniseadus  ja taevamehhaanika.
•
 See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb  eeldusel , et 
füüsikaseadused on ühesugused ni  Maal kui ka kosmoses.
         J.Keple r                         N.Kopernik                        G.Galile o          
                        I.Ne wton
Astronoomia ajalugu
•
20. sajandil tõestati, et meie  galaktika  ehk  linnutee  on vaid üks 
paljudest galaktikatest ning, et universumi  paisumise  tõttu enamik 
galaktikaid eemaldub meist.
•
20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia.
•
 Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktki  rguse  ja 
Hubble'i seaduse põhjal.
•
Hubble'i s e adus  ehk punanihke s eadus  on astronoomias täheldatav 
seos, mil e kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on 
võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
                                               Universumi  paisumine
                                               pärast  Suurt  Pauku .
Suur  Pauk  oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.
Universum  hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult
paisuma . Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi
 alguseks.
Planetoloogia
Planetolo og ia ehk as tro geoloog ia ehk planetaargeo loo gia on 
teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid 
taevakehi.
Tavaliselt peetakse planetoloogia al  silmas väljaspool Maad asuvate 
teiste Päikesesüsteemi taevakehade  uurimist .
 Planetoloogia tekkis si s, kui Maa  uurimisel  kogutud teadmisi ja tehnikat 
hakati kasutama teiste taevakehade uurimiseks.
Planetoloogiat peetaksegi maateaduste al distsipli  niks , kuigi loogiliselt 
võttes võiks ol a ka vastupidi.
1962. aastal  defineeris  soome geokeemik Kalervo Rankama 
planetoloogia kui universaalse teadusharu, mis uurib planeetide, nende 
looduslike kaaslaste ja teiste sarnaste taevakehade konfiguratsiooni, 
aineringeid ja sel ega kaasnevaid 
Kosmonautika
Ko s monautika ehk as tronautika on teadus- ja tehnikaharu, mis 
tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.
•
Vastav teadus käsitleb  arvutusi , mis puutuvad lennutrajektooridesse, 
kosmoseaparaatide li kumisse planeetide külgetõmbejõu 
mõjupi rkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele.
•
Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, 
nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine.
•
 Kosmonautika põhilised eesmärgid on Maa ja sel e atmosfääri 
uurimine  tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonkaugside 
korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri, 
lennud  Kuule  ja Päikesesüsteemi planeetidele ning tulevikus ka teiste 
tähtede juurde.                                                                                         
        
                                                                                       Juri  Gagarin .
                                                               nõukogude kos monaut, kellest 
1961. aastal 
                                                              s ai e sime ne  kosmose s käinud 
inime ne .
Galaktika
•
Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb 
tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast 
ainest. 
•
Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis 
sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hi dgalaktikateni, mis 
sisaldavad sadu triljoneid tähti.
•
 Kõik kehad galaktikas ti rlevad ümber galaktika keskme.
•
Päike on üks linnutee tähtedest, samuti on linnutee osa ka kõik, mis 
ti rleb ümber sel e, kaasa arvatud planeet Maa.
                                               Tüüpiline  spiraalgalaktika, 
                           mis on umbe s 55 000 valgusaastat lai ning asub
                             60 miljoni valgusaasta kauguse l Maast.
Päikesesüsteem
Päike s e s üs tee m koosneb Päikesest ning sel ega gravitatsiooniliselt 
seotud astronoomilistest  objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud 
ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi
 Suurem osa Päikese ümber ti rlevate objektide massist on jagunenud 
kaheksa planeedi vahel. 
Need  planeedid  ti rlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-
vähem samatasandilisel orbi dil.
 Neli väiksemat  siseplaneeti  Merkuur,  Veenus , Maa ja Marss, mida 
nimetatakse ka Maataolisteks  planeetideks , koosnevad põhiliselt 
kivimitest ja metal idest. 
Tänan tähelepanu eest !
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level

Document Outline

• Astronoomia
• Mõiste
• Astronoomia liigid
• Astrofüüsika
• Astronoomiaga seotud teadused
• Astronoomia ajalugu
• Astronoomia ajalugu
• Astronoomia ajalugu
• Planetoloogia
• Kosmonautika
• Galaktika
• Päikesesüsteem
• Tänan tähelepanu eest !