kompositsioonireeglite vastu eksimised tulevad tekstile ainult kahjuks. Niisugused keelelised vigurid, olgu siis kavatsuslikud või siis hoolimatusest või teadmatusest tingitud, segavad lugejat, takistavad süvenemist ning häälestavad teda autori vastu. Kui lugeja on kannatlik ja ise umbeski teab, millest jutt, võib ta kirjutatust viimaks aru saada, kuid kirjutaja asi ei ole mitte lugeja intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse proovilepanek, vaid omaenese intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse ülesnäitamine ja tõestamine. Intelligentsus on muu hulgas ka võime olukorda õigesti hinnata - teha vahet suulisel ja kirjalikul suhtlemisel; sõbrale ning tundmatule inimesele mõeldud tekstide vahel; kirjavahetusel, kus kirjad astuvad omavahel dialoogi, ja kirjandil, mis peab kohe ise enda eest kõnelema, ilma et lugejal tarvitseks olla võimalust autorile lisaküsimusi esitada ja autoril võimalust oma mõtteid tagantjärele selgitada või õigustada
Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada. Uuringute tulemuste andmed näitavad, et praktiline intelligentsus erineb psühholoogiliselt ja statistiliselt nii akadeemilisest intelligentsusest, mõtlemise isikupäras kui ka stiilidest. Praktiline intelligentsus ennustab ka tööalast edukust (isegi teatavaid õppeedukuse näitajaid)
Väljastab kohalik omavalitsus. 8. Mis asi on ehitusteatis, millal seda esitama peab? Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. 10 päeva enne ehitamise algust. 9. Millises avalikus registris on ehitised? Ehitisregistris. 10. Nimeta ehitusprojekti staadiumid. Ehitusprojekti võib koostada kolmes staadiumis: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. 11. Mis on vaja selleks, et ettevõtja võiks tegutseda ehituse valdkonnas? A) Järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik. B) Tagama, et tema vastutusel toimuv ja ehitusseadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele. C) Täitma majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas teenuse osutajale esitatud nõudeid. 12
Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni.
spetsialistid. Nende eesmärgiks on abistada otsustusorganite tööd koostades analüüse ning arutades läbi peamisi seisukohti. Euroopa Keskpanga ülesanded Euroopa Keskpanga missioon on sõnastatud järgnevalt: Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. (Euroopa keskpank ... 2013). Eurosüsteemi missiooni sõnastuses on välja toodud finantsstabiilsuse kaitse ning Euroopa finantslõimumise edendamine. EKP Nõukogu sõnastas 1998.aastal hinnastabiilsuse kvantitaviivse eesmärgi. Nende eesmärgiks on hoida inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Põhjuseks miks Euroopa keskpanga peamiseks ülesandeks on
· Ametipäev on selle eesmärgiga, et saaksite kaasa praktilisi nõuandeid, häid mõtteid, hea tuju ja mis kõige tähtsam jõudu ja motivatsiooni, et oma tööd rõõmuga teha. 2.2. Tähistamise viisid ja võimalused Kontoriametnike ametinädalat ei tähistata lillemüüjate, magusafirmade ja õnnitluskaartide müügi edendamiseks. Kõikide nende aastate jooksul on ametinädala keskmes olnud asjatundlikkuse arendamine. Kogu nädala vältel korraldatakse sadu seminare, konverentse, teabepäevi ja muid arendavaid üritusi. Sellist tunnustamist eelistavad ka paljud kontoriametnikud, soovides, et ametinädala käigus pöörataks suuremat tähelepanu nende professionaalsele arengule ja õppimisvõimalustele. Tähelepanu avaldamiseks selle ülemaailmselt tähelepanu pälvinud päeva puhul soovitatakse · kindlustada abilise osalemine asjatundlikkust arendaval seminaril, tasudes tema
oskustele ja teadmistele. Õpilasele: Kutsestandard on • abiks õpilasele, õpetajale, lapsevanemale ja karjäärispetsialistile info hankimisel selle kohta, milliseid omadusi ja oskusi selles ametis töötajalt oodatakse; • abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevates ja puuduvates oskustes; annab võimaluse planeerida enda arengut ja karjääri; • aluseks ametialase asjatundlikkuse hindamisel. Vt lisaks: Kutsestandarditega saab tutvuda kutseregistris www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ Karjäärispetsialistile: Vt lisaks: Tööturuinfo teejuht. SA Innove, 2010 lk 14 Uued kutsestandardid tulekul blog.developdesign.eu/2010/06/uued-kutsestandardid-tulekul/ 5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused Slaid 6 Aeg 7min
8 Euroopa Keskpank ja euro Euroopa Keskpanga missioon Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit (EMU) Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala. Kui EL 1957
koosluses, mis on osutnud mõjusamaks ja vähem riskantseks kui ükskõik missuguse võimuvormi kasutamine eraldi. (Üksvärav 2004: 180) Tööst tulenevate mõjutustega ja sõltuvustega edukaks toimetulekuks võib võimu saada, säilitada või suurendada järgmiste asjaolude toimel (Üksvärav 2004: 181): Tänukoshustuste loomine võimu toena tähendab kellegi poolt osutatud teenete eest vastuteenete osutamist, mida inimene peab oma kohuseks; Asjatundlikkuse väljendamisega saavutab juht teatud valdkonnas või asjades eksperdi maine; mida suuremad ja nähtavamad on saavutused, seda suurem kaldub olema ka võim; Eeskujuks olemisega püütakse tugevdada teiste alateadlikku soovi samastada end eeskujuks oleva inimesega või ideega, mille eest ta seisab; mida rohkem alluv leiab juhi oleva ideaalse inimesena, seda rohkem annab ta niisugusele juhile järele;
Üks tegevustest, euroala rahapoliitiliste otsuste tegemiseks vajaliku analüütilise taustmaterjali ja -info pakkumine on ülimalt oluline majandusega tegelevate inimeste jaoks. Info ja analüüsi pakkumiseks on Eesti Pank sõnastanud järgmised tegevused: (Eesti Pank strateegiline...2011) 1. Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine, 2. Euroala analüüsi jaoks andmehalduse taristu täiendamine, 3. Eesti Panga töötajate asjatundlikkuse tõstmine euroala majanduse analüüsimisel ja rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamisel, 4. Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga, 5. EKPSi uurimustes ,,Macroprudential Research" ja ,,Household Finances and Consumption Network" osalemine. On oluline märkida , et majanduses edu saavutamiseks pühendatakse ressursse nii oma
Need, kellel on teadmised, kasutavad neid oma võimu suurendamiseks, need, kelle käes on võim, võivad öelda, mis on teadmised või tegelikkus (Fox 1993a). Võim tuleneb tihti väidetest, et diskursus ja teadmised on ratsionaalsed ja teaduslikud ehk esindavad tõde (Boyne 1990). Üks kindlamaid võimalusi võimu saavutamiseks diskursuse kaudu on korrata, et teadmised on muutumatud ja kehtivad kõigis olukordades. Kordamine (rituaali tähtis aspekt) on vaieldamatult vajalik asjatundlikkuse kinnitamiseks (Fox 1993a). Diskursusest või teadmistest tulenevat võimu kasutatakse juhtimiseks, kamandamiseks ja liidrikoha kättevõitmiseks. Teadus on kõige tähtsam näide teadmistest ja/või diskursusest, mida kasutatakse liidrirolli saavutamiseks ehk domineerimiseks. Teadus koosneb teadmistest ja võimust. Meie ajal piiritlevad loodusteadused inimese koha looduses ja ajaloos ning määravad ühiskonnas domineerimise võimalused (Haraway 1991: 43)
5) Vead tuleb läbi analüüsida ning teha vastavad järeldused. Nii võib iga viga olla õppetunniks ja seeläbi organisatsiooni ja selle liikmeid tugevamaks muuta. 5 Individuaalsus organisatsioonis - Individuaalsus - inimese psüühilise ja isiksuse omaduste kogum. individuaalsed omaduste teguri mõjud: 1) sotsiaal-demograafilised tunnused (nt perekonna seisund) 2) pädevuse ja asjatundlikkuse tunnused (moodustavad võimed ja sobivuse näitajad) 3) psühholoogilised ja bioloogilised tunnused Sooritus = individuaalsed omadused x pingutus x organisatsiooni toetus - Sooritus - üksikute ülesannete või nende kompleksite lahendamine ja tõhusus. - Pingutus - organisatsiooni liikme soov, volmisolek ja keskendumine ülesannete täitmiseks. - Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks.
on efektiivne instrument rikkuse kasvatamisel. 6.5) : , 1 , 6.5) Näide: Oletame, et säästad iga päev 1 ja aasta tulumäär on 8% ning 8% , intress liidetakse iga päev, siis teeniksid 60 aastaga 542005 . 60 542005 . 7) Säästude paigutamine 7) 7.1) Säästukoha valikul on oluline arvestada: asjatundlikkuse, 7.1) , riskitaluvuse, eesmärkidega 7.2) Investeerimine, investments kapitali (rikkuse) suurendamine 7.2) (). 7.3) Erinevad säästmis- ja investeerimisvõimalused: 7.3) : Arvelduskonto, bank account jooksev konto, millelt võib iga ,
tunneb seadust. Seda põhimõtet võib tõlgendada mitmeti: 1) hageja ja kostja kohustuseks ega õigusekski protsessis ei ole selgitada kehtiva seaduse sisu. Räägivad vaid asjast; 2) kohus ei ole kohustatud võtma vastu informatsiooni õiguskorra sisust; 3) kohus peab tundma õigust professionalselt, ka vastuolulistel juhtumitel, ja tal on otsustamiskohustus. Kuid võib siiski vastu võtta ka asjaosalise pakutud selgitust õigusküsimuses. See punkt hõlmab ka juriidilise asjatundlikkuse. Kui juridiilise asjatundlikkuse kasutamist takistatakse, siis kasvab põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste muutmiseks, kui samal ajal ei nõuta protsessi enda lõpptulemuse muutmist. S.t et
· teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: · mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, · jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, 6 · keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), · kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõkked: · Personaalsed tõkked · Emotsionaalsed tõkked · Valikuline taju · Psühholoogiline distnts · Füüsilised tõkked · Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked · Semantilised tõkked · Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
Peavalu teeb otsustamine, kui tõsiseks suhteid lubada arendada. Voodisse mineku kasuks langetatakse otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37). Isetu, hell ja hooliv armastus tõotab olla intiimelu paljude objektiivsete stressipõhjuste leevendamise kõige loomulikum abinõu. Nauditav intiimelu tugevdab aga omakorda kõige kindlamini armastamisvõimet. Seepärast pole liiast ka seksuaalelus suurema asjatundlikkuse omandamine (Elenurm jt 1997: 39). Püüan ka ise selles valdkonnas ennast harida. 2.6. Stress suhtlemisel Enamik emotsionaalset stressi tekitavateks teguriteks on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuse ootuste täitmata jäämine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist ja vimma. Tegelikult ootab ju igaüks teiselt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata (Elenurm jt 1997: 10).
- Vastuvõtja kasule apelleerimine - Ähvardamine - Ootuste ärakasutamine · Vastase väidete pööramine pea peale, tõlgendamine enda kasuks, ebameeldiva ignoreerimine, kontekstist väljakiskumine · Tähelepanu kõrvalejuhtimine 12 · Teadlik loogikarikkumine, argumentatsiooni aluse vahetamine, valede järelduste tegemine · Iseenda teenete ja asjatundlikkuse rõhutamine · Tühiste detailide suurekspuhumine · Salapära, müstika rõhutamine · Süü ja süüdlaste otsimine põhjuste asemel · Tõde ja vale vaheldumisi · Defineerimata mõistete kasutamine · Varjatud väited 4.3. Muud mõjustamisvõtted · Metafoorid, võrdlused, vastandused · Paradoksid, üllatused · Sõnamängud · Tsitaadid · Lendsõnad, lendlaused · Alg- ja lõppriim, rütm · Arvumaagia
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema Personaalsed tõkked: Emotsionaalsed tõkked, Valikuline taju, Psühholoogiline distnts. Füüsilised tõkked: Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked. Semantilised tõkked: Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid). 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalse suhtlemise puhul on tegemist ametlikku struktuurihierarhiat järgiva kommunikatsiooniprotsessiga
kujundlike detailide ja pikenduste ärajätmine, teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel (jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave tähelepanuta või ununeb), keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale, omaenda vastuesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak infoedastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu PERSONAALSED: emotsionaalsed, valikuline taj, psühholoogiline distants FÜÜSILISED: müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked SEMANTILISED: mõistete, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, žestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt? Ülalt-alla – infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele, alluvate
Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis. Hinnanguline. Kvantitatiivne meetod Toetub arvandmete analüüsile, statistiliste andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus. Mõõdetav tulemus, arvuline näitaja. Ülesanne: Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud? Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid? Riigikantselei Tippjuhtide asjatundlikkuse uuring, avaliku teeninduse tippjuhtide pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt. Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada.
8. Asjatundlik klient. Asjatundlik klient toob alati rõhutatult esile ennast, enda teadmisi ja oskusi. Ta püüab jätta endast muljet, kui väga asjatundlikust kliendist. Sellisel juhul toeta alati kliendi arvamust ja kui võimalik siis 6 "upita" tema enesehinnangut veelgi kõrgemale. Kui klient on saanud piisavalt tugeva laengu kiitust tema asjatundlikkuse kohta, siis müü talle läbi tema "suure" asjatundmise. 9. Ebalev klient. Ebalev klient ei oska otsustada, kuigi kogeb, et toode on hea ja seda tasub osta. Põhjus on tihti selles, et klient kardab teha kahjuliku kauba või ta lihtsalt ei usalda sind täielikult. Veena klienti rohkem kauba positiivsetes omadustes ja räägi talle teiste klientide arvamustest selle toote kohta. Isiklikud kogemused annavad kliendile rohkem usaldust. Müügitsükkel
teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Vertikaalne suhtleminetoimub tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi Ülalt-alla informeerimise puhul suundub infovool organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Peaaegu pool juhi suhtlemisest toimub alluvatega, ülejäänud pool kuulub ülemuste ja kolleegidega ning firmaväliseks suhtlemiseks
trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõrked: Personaalsed tõkked o Emotsionaalsed tõkked o Valikuline taju o Psühholoogiline distnts Füüsilised tõkked o Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked Semantilised tõkked o Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt. Ametlik ülalt-alla informeerimine:
Vastuvõtjast tulenevad tõkkedon: mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine, jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), omaenda vastusesinemisele mõtlemine, kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemistõrked: Personaalsed tõkked Emotsionaalsed tõkked Valikuline taju Psühholoogiline distnts Füüsilised tõkked Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked Semantilised tõkked Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, zestid) 18. Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt ja alluvad juhtidelt.
või probleemide kohta antav väärtuslik teave tarviliku tähelepanuta või unustatakse kohe. Jäiga ootusmudeliga kuulajat võiks võrrelda aardekütiga, kes peidetud varandust otsides ei oska hinnata neid aardeid, mis ta teele juhuslikult ette satuvad. · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele). · Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi
· Mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hajumine · Jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut, mistõttu jääb muu väärtuslik teave vajaliku tähelepanuta või unustatakse, · Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele), · Omaenda vastus esinemisele mõtlemine, 1 · Kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu. Suhtlemissümbolid Suhtlemisel võib kasutada erinevaid vahendeid ehk sümboleid: sõnu, pilte, mitteväljenduslikke vahendeid. Sõnad on kõige enam kasutatavateks suhtlemissümboliteks. Sõna võib olla vihje, sotsiaalne märgusõna positiivne või negatiivne info, mis mõjutab inimeste reageerimist suhtlemisel. Kuna sõnade tähendus võib olla erinev ja nende edasiandmine raske isegi õige lõigu puhul, on oluline nende arusaadavus ja loetavus
Kehaline võim põhineb isiklikul jõul, väljendub sundimisena ja sellest tekkival kartusel Aineline võim põhineb millegi andmisel, millest saajal on kasu ning mida seetõttu hindab. Kaudne ehk sümboolne võim seondub kindla suhtumisega, väljendudes eelkõige tunnustuse, lugupeetavuse ja austusena. Seaduspärane võim tugineb inimese kohale ametiredelil. Võimu toed Võimalusi võimu saamiseks ja säilitamiseks: Tänukohustuse loomine Asjatundlikkuse väljendamisega Eeskujuks olemisega Rippuvuse saavutamiseks Tavaliselt tähendab delegeerimine 1. Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest 2.Oma delegeeritavale vabaduse andmist töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamisel. 3. Oma otsustusõiguse üleandmist teistele. 4. Delegeeritavale juhtimise ja vajalike vahendite pakkumist, aitamaks neid tööülesannete täitmisel. 5. Delegeerimine tähendab ülesannete jagamise kõrval ka volitamist.
Kuid kõige hukatuslikumaks peab ta keskteed, kui inimene ei suuda olla päris hea või päris halb. Ideaalne valitseja on ühtaegu jumaldatav ja kardetav. Reaalne valitseja valib aga kõige efektiivsema meetodi riigi juhtimiseks. [28]b) Ainuvõimu jagab Machiavelli pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb täiesti uueks ja osaliselt uueks võimuks. Machiavelli kontseptsioon valitseja "voorusest" on ilmalik ja pragmaatiline. Valitseja juhib riiki efektiivselt ning asjatundlikkuse ja südikusega seisab vastu "saatusele". Valitseja vooruseks on halastamatus, jõud, kavalus, energia, ettenägemisvõime, oskus oma patuseid alamaid asjaolude kohaselt sundida ja juhtida ning sihikindlus võimule pääsemisel ja võimul püsimisel. Loomulikult pole poliitilisel voorusel selliselt midagi ühist kristliku voorusega. [29]c) "naasemine aluste juurde". Vabaduse ja saatuse vastandamise teema oli humanistidele väga oluline
Üldistatult: kõige raskem on lahti saada argiteadvuslikest arusaamadest ja endastmõistetavustest. 5. Meetodite valikul: · Mis laadi uurimismaterjali tuleb korjata? · Kes on need isikud, keda tahan uurida? · Missugune meetod sobib kõige paremini? · Missugused valikud võivad veel arvesse tulla? · Kuidas ma põhjendan oma meetodi valikut ? Üldistavalt: ei ole häid ega halbu meetodeid, on vaid nende kasutamisel ilmnev uurija asjatundlikkuse määr! 1 5 II TÖÖ KOOSTAMINE Juhendi selles osas käsitletakse kõikide nende üliõpilastööde koostamist, mis on ette nähtud erinevate õppekavade või aineprogrammidega ja mida saab pidada kasvatusteaduslikuks. Käsitluse keskmes on erinevat liiki kasvatusteaduslikele töödele esitatavad nõuded. Tööde koostamine toimub õppejõu juhendamisel. 1. Üliõpilastöödele esitatavad nõuded 1.1
seaduspärane võim tugineb inimeste kohale ametiredelil (ülema-alluva suhe). Nüüdisaegseks suundumuseks on eemaldumine sundivast ja ainelisest võimust ning üleminek kaudsele võimule. Tööst tulenevate mõjutustega ja sõltuvustega edukaks toimetulekuks võib võimu saada, säilitada või suurendada järgmiste asjaolude toimel: tänukoshustuste loomine võimu toena tähendab kellegi poolt osutatud teenete eest vastuteenete osutamist, mida inimene peab oma kohuseks; asjatundlikkuse väljendamisega saavutab juht teatud valdkonnas või asjades eksperdi maine; mida suuremad ja nähtavamad on saavutused, seda suurem kaldub olema ka võim; eeskujuks olemisega püütakse tugevdada teiste alateadlikku soovi samastada end eeskujuks oleva inimesega või ideega, mille eest ta seisab; mida rohkem alluv leiab juhi oleva ideaalse inimesena, seda rohkem annab ta niisugusele juhile järele;
saj vahetusel Loengu materjalid: Anu Pallas Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega: Soomes tekkis arutelu ajakirjanduse ülesannetest juba 1840. aastatel. Snellmann (1806-1881) teadvustas põhiteesid: · riik inimese teenistusse, indiviidikesksus ühiskonnas · ajakirjandus olgu vaba arvamustefoorum · ühiskonna juhtimises on avalikkusel suur tähtsus · ajakirjandus esindab avalikku arvamust, seepärast oli omal kohal asjatundlikkuse nõue · õpetada rahvast, tõsta lugeja haridustaset · vajadus poleemika järele. Vastutust avalikkuse ees teadvustasid endale ka eesti ajakirjanikud. Ent süüvigem, millises olukorras Eesti ajakirjandus pidi hakkama saama. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Ajakirjanduse vastutuse tunnetamine 1882-83 toimus Liivi- ja Kuramaa kubermangudes senaator Manasseini revisjon tehtud aruannet kasutati tõestusmaterjalina venestusreformide vajalikkuse põhjendamisel
(olukorraga) paremini hakkama saada, aluseks sotsiaalsetel reeglitel baseeruvad hinnangud, reeglite interpreteerimine, enesehinnang ja eneseteadlikkus. Võimu määratlus: Robbins defineerib võimu kui "võimalusi, mis A-l on B käitumise mõjutamiseks, et B toimiks nii, nagu ta vastasel juhul ei oleks toiminud" Võimuallikad organisatsioonis: Sunnivõim põhineb sõnakuulelikkuse saavutamisel Hüvitisvõim piitsaprääniku meetod Ekspertvõim põhineb asjatundlikkuse ja teadmiste tähtsustamisel ja arvestamisel Legitiimne võim ametikohast tulenev võim Esindusvõim põhineb kaastöötajate imetlusel ja/või lugupidamisel. Sotsiaalne mõju · Võim on võime kedagi mõjutada · Mõjutamine võib olla suurem kui võim, kui kasutatakse õigeid mõjutamise tehnikaid · Mõjutamise tulemusteks võib olla koostöö, allumine, pühendumine või vastuseis sõltuvalt sellest, millist mõjutamise taktikat kasutatakse
meetod, tänatakse ja tunnustatakse pingeolukorras toimetuleku eest. Üldiselt on soovitatav stressiintervjuu lasta läbi viia professionaalil. Käitumisintervjuu. Kuna projektigrupi igal liikmel on lisaks meeskonnatööle ka spetsiifilised ülesanded, sobib nende valimisel kasutada käitumis- ehk fokuseeritud intervjuud. Käitumisintervjuu on avatud küsimustega struktureeritud intervjuu asjatundlikkuse mõõtmiseks. Pädevus on tööülesande täitmiseks vajalike oskuste 36 käitumuslik kirjeldus. See sisaldab nii teadmisi, oskusi, hoiakuid kui ka isiksuse käitumises avalduvaid omadusi. Seetõttu saab pädevust paremini hinnata ning mõista. Enne intervjuud on ametiprofiilist lähtuvalt määratletud konkreetse ametikoha põhioskused ehk omadused, mis on selles ametis kõige olulisemad. Need
eeldatakse ja talle pakutakse üldisemalt üksikule liikumise teed ehk deduktsiooni. Traditsiooniline õpetamine lähtub keskaja teaduse skolastilistest traditsioonidest, kus õppijate (ehk tulevaste teadlaste) eesmärgiks oli teooriate loomine. Mõnikord nimetatakse sellist lähenemist euroopalikuks ning selle vastandiks peetakse pragmatismi, ameerikalikku lähenemist, kus õppimise eesmärgiks on kompetentsuse (oskuste ja asjatundlikkuse) arendamine. Avastusliku meetodi puhul peavad õppijad ise leiutama ülesannetele lahendusreeglid, ent see ei pruugi paljude teadlaste arvates tõhus olla. Lahenduseks pakutakse seletav- tõlgendavat meetodit, mille korral õpetaja laseb õppijal enne lahendusreeglid selgeks õppida ja annab alles siis ülesande lahendada. Idee on selles, et iseavastamine on aegaviitev ja teiste avastatu mitteteadmise või
enesekontrolli, impulsiivsust ja haavatavust. Ekstravertsuse (E) selgitamiseks uuritakse soojust, seltsivust, kehtestavust, aktiivsust, seiklusjanu ja positiivseid emotsioone. Avatust (O) uuritakse fantaasiale, kunstile, tunnetele, tegudele, ideedele ja väärtustele. Sotsiaalsuse (A) määramiseks uuritakse usaldust, siirust, omakasupüüdmatust, järeleandlikkust, tagasihoidlikkust ja osavõtlikkust. Meelekindlus (C) tehakse kindlaks asjatundlikkuse, korralikkuse, kohusetunde, eesmärgipärasuse, enesedistsipliini ja kaalutlemise uurimisega. Uurimused on näidanud, et need viis seadumust on inimese elu jooksul väga stabiilsed: k o r d v ä l j a k u j u n e n u n a ei tee need inimese elu jooksul enam läbi suuri muutusi (Allik 2009, minu sõrendus). See tähendab, et väljakujunenud isiksust - täiskasvanud inimest - ei ole enam põhimõtteliselt võimalik muuta (sarnaselt kõverakskasvanud puuga, mida ei ole
Lõpuks jõuti järeldusele, et koolielu muutub palju mõnusamaks ja rahulolematus väheneb, kui sealgi võrdõiguslikkus sisse seatakse. Õpetajatel tuleks unustada oma üleolek ja aru saada, et nad on õpilastega üheväärsed. Loodetavasti ei saa selline võlts ja vääralt käsitatud võrdõiguslikkus kunagi teoks, sest tegemist pole ilmselt mitte eriväärsusega, vaid asjatundlikkuse austamisega. Terve eneseväärikustunde alla kuulub võime tunnustada, et keegi või paljud on mingil alal asjatundjad. Seepärast on lapse arengule tähtis, et tal oleks peale "võrdväärsussuhete" ka muid inimsuhteid. Paljude erisuguste vastastikmõju suhetega toime tulemine on hädavajalik. Peale selle, ei autoriteedid annavad teatud oludes turvalisust, pakuvad nad hiljem
ning see on projekteerimise ja ehitamise aluseks mingil konkreetsel territooriumil. Elanike ja maaomanike tahte kajastumine tagab planeeringu toimivuse ning väärtustab planeeringut. Võib öelda, et ühiskondlik aktsepteeritavus on hea planeeringu tunnuseks. Võimaluse piires enamus isikuid rahuldav planeeringu lahendus lihtsustab tunduvalt omavalitsuse edasiste otsuste vastuvõtmist ning tagab planeeringust juhinduvate otsuste asjatundlikkuse ning mõistetavuse üldsusele. Ehitussoovi korral võimaldab üldplaneering viidata sobivatele kohtadele omavalitsuse territooriumil, sest on teada, millist tegevust, millises valla osas ja kui suures ulatuses ühiskondlikult aktsepteeritakse. Projekti elluviija tekkel jääb sellega ära omavalitsuse sisene vaidlus ning investeerijale saab kiirelt välja pakkuda talle sobivaid asukohti. Ka võib keskkonna säästliku kasutamise kaalutusel pakutavast investeeringust loobuda
annaabi.ee 
