50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Agnes Kaasik
Õppematerjali autor
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
..............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30
Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub;
"Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon
Prantsuse revolutsioon (1789) vana poliitilise süsteemi ja sotsiaalse korra kukutamise kuulutaja. Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Põhiidee: vabadus, vendlus, võrdsus. Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. (Vaimu)haigeid hakati tunnistama haigetena. Filantropistid 18.sajandi viimasel veerandil. Pedagoogiline suund Lääne-Euroopas. Phileo armastan, anthropos inimene. Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta. Senine haridus on liiga elukauge. On kuus põhiemotsiooni (rõõm, kurbus, üllatus, viha, hirm, vastikus) paljud tunded koosnevad erinevatest emotsioonidest. Emotsioonid vs tunded. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane. Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu. Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise elatada. On peetud
Ühiskonnast tulenevad eesmärgid hakkasid kajastuma pedagoogikas. Vabadus, vendlus, võrdlus Kõigi võrdne õigus õnnele ja heaolule. Öeldakse et kui neid rikkuda, tuleb uuesti revolutsioon. Tänu prantsuse revolutsioonile said vaimuhaiged inimesteks, st neid tunnistati haigetena. Filantropistid 18. Saj viimane veerand Lääne-Euroopa Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta Senine haridus oli liiga elukauge. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane Nii teoreetik kui praktik Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ennekõige töö kaudu oma olukorra parandamine Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda
arvuti taga või teemasse süvenenud. Grupitööna õppimine on väga hea ja materjali läbitöötamise hulk palju suurem kui üksi tehes. Lõpptulemusena tuli põhjalik ja pikk õppematerjal, millega me ise oleme väga rahul. Loodame, et see aitab ka teisi tulevikus. Selline grupitöö oli väga õpetlik, saime aru, et tegelikult ei olegi nii lihtne materjale leida. Selline probleemi seostamine teooriaga on olnud üks õpetlikumaid ülesandeid selle kooli ajal. Kindlasti leidsime igaüks kitsaskohti iseendas ja püüame edaspidi sellest õppida. Grupp on olnud tubli ja väga meeldiv on olnud mõtiskleda koos nende juhtumite üle. Kindlasti tuleb teooria esmalt mitmeid kordi läbi lugeda ja leida õige allikas teooriast, et sellest üldse aru saada. Kasutades teiste tudengite uurimustöid teooriate leidmisel, võib juhtuda et jääd liialt kinni tööde autori mõtetesse, kuid tegelikult peaks nägema teooriat laiemalt. Teooriat
suured tähed. Siis edasi tegi ilusti kaasa tööd, ei lugenud seda punamütsikest ka, mis talle eraldi anti. KOOLIST VÄLJALANGEVUS Kõige vähem hinnanguline võrreldes nt välja visatud, poolelijätjad jne. 11 1. Probleemid seoses koolist väljalangevuse ulatuse kindlaksmääramisega. Raske kindlaks määrata. Koolikohustuse eas ja lahkunud; või kooli nimekirjas olevad ja lahkunud. Kooliiga on erinev erinevater Euroopa riikides, seega raske võrrelda. 2. Faktorid, mis mõjutavad koolist väljalangevust - Pere, (kasvatus, kuidas on karistatud jms) - Kool, - Indiviidiga seotud faktorid. Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja neilt küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi siis kui oleks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid