Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju
Koolikiusamine ja vägivald Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised;
Koolikiusamine ja kirjandus Koolikiusamine on korduv vägivaldne käitumine teise kaasõpilase või õpetaja suhtes. Seda võib jagada kaheks: vaimne ja füüsiline vägivald. Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid
Kõik kommentaarid