6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; 7) dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. (2) Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. (3) Asutuse asjaajamine peab aitama kaasa asutuse töö efektiivsuse tagamisele ning isikute ladusale teenindamisele. (4) Asutuse asjaajamises lähtutakse headest tavadest ning üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. § 3. Asjaajamise korraldamine asutuses (1)Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. § 4. Asutuse asjaajamiskord (1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord;
LASTEAED MEMME MUSI AS Räpina Teed Piiri tn 1 48522 RÄPINA 17.09.2012 nr 2-4 VOLIKIRI Lasteaed Memme Musi, aadressiga Estakaadi 7, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Hardi Kikas isikus, volitab KARMEN SUUR (sünniaeg 16.03.1989) esindama Lasteaed Memme Musi ostu müügitehingute sõlmimisel ning kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 1. aasta Volitatud isiku allkirja näidis ____________ Hardi Kikas Juhatuse esimees Estakaadi 7 Telefon 53632857 Arvelduskonto 1000208456 48522, Räpina E-post: [email protected] SEB Pank
-asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjekorras -viimasena koostatud või saadud dokument, millega küsimus lõplikult lahenes -järelevalvetoimikutena (isiklikud toimikud kohtutoimikud) Dokumentide rühmitamise toimikutesse -võimaldab dokumente kiiresti leida, -tagab operatiivse arhiivihalduse (dokumentide hindamisel, hävitamisel, üleandmisel). Koos sarja liigitamisega saab iga dokument endale säilitustähtaja. Operatiivse töö tulemusena asjaajamises tekkinud liigseid koopiaid ja väljatrükke ei paigutata toimikutesse. Need tuleb kohe hävitada, kasutades selleks soovitatavalt aktiveskit või paberikogujaid. Toimikute kaanele märgitakse vähemalt -sarja tähis -pealkiri -asjaajamiseperiood. Menetletud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandajale formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna kehtestatud säilitustähtaja jooksul. DOKUMENTIDE SÜSTEMATISEERIMINE TOIMIKUS ASJAAJAMISPERIOODI LÕPUL
Nimi Ametinimetus 12 . jaanuar 2011 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) andis üle ja (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud toimikud, pitsatid ja plangid. 1. Täitmisel olevad dokumendid 1.2 Teised dokumendid 2. Asjaajamises lõpetatud arhivaalid (nt seisuga 2010. aasta) Jrk nr Sarja tähis Sarja pealkiri Aasta Hulk Märkused 3. Pitsatid (pitsatite kirjeldus ja jäljendid) Näiteks: Asutuse ümarpitsat tekstiga: .............................. (pitsatijäljend) 4. Plangid (plankide loetelu ja hulk) Akt on koostatud kahes (2) eksemplaris: 1. eks XXXXX-le
Reio Arba Juhatuse liige 05. juuni 2015 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et juhatuse liige Reio Arba andis üle ja juhatuse liige Piret Järv võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud tomikud. 1. Täitmisel olevad dokumendid Jrk nr Dokumendi registri nr ja Dokumendi Dokumendi liik Dokumendi kuupäev autor pealkiri 1.1. 2. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja Aasta Arhivaalide hulk nimetus 2.1 Akt on koostatud kahes eksemplaris: 1. Üks üleandjale 2
koostamiseks ja vormistamiseks? Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. 14. Millisele normile peab vastama eestikeelne dokument? Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. 15. Millised dokumendid vormistatakse üldjuhul dokumendiplankidele? 1)Kirjad; 2)protokollid ja aktid; 3)õigusaktid,dokumendid; 4)millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 16. Kas asutusesiseses asjaajamises on kohustuslik kasutada planke? Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. 17. Millised elemendid kantakse üldplangile? Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. 18
Põhilised klienditeenindaja nõuded · Vähemalt keskharidus; · Eesti ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas, soome ja vene keele oskus vähemalt kõnes; · Windows keskkonna tundmine; · Meeskonnatöö oskus, väga hea suhtlemisoskus, pingetaluvus; · Korrektsus nii välimuses kui asjaajamises, positiivne eluhoiak. · Viisakas ja lugupidav käitumine · Sõbralik ja paindlik teenindus · Võimalus kontakteeruda telefoni teel · Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine
kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend
· Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965.a avati laevaühendus Soomega (sõita said vähesed) · Kultuurikontaktid vaba maailmaga: modernism kunstis ja kirjanduses, teatriuuendus, rockmuusika, hipiliikumine · Kontaktid väliseestlastega Venestamine 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate I poolel · Vene keele kasutamise laienemine asjaajamises · Võõrtööliste toomine Eestisse tööle üleliidulistesse ettevõtetesse · Eesti kultuuri arengu piiramine (tsensuuri tugevnemine) 1. Lk. 55 Kuidas muutus Eesti rahvastiku koostis aastatel 1934-1989? 2. Lk. 56 Kui palju ja kus ilmus eestikeelseid romaane aastatel 1945-1953? Miks?
kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. KOKKUVÕTE Keel on tänapäeva ühiskonnas väga tähtis ning mille puudumisel oleks inimestel igapäevaelus raske hakkama saada. Maailmas on ligikaudu 6000 keelt, millest suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled ja mis omakorda jagunevad keelerühmadeks nagu näiteks
ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse Hurt taotles Eesti-Saksa ühise rinde loomist kultuurilise venestamise vastu, kuid vastupidiselt temale nõudis Jakobson Vene seaduste jõustumist Eestis ja ala ühendamist Vene kubermanguga. Venestamisel eestlaste jaoks positiivseid külgi eriti polnud maad võttis masendus, kuid välja
Dokumendiliikidel põhinev dokumentide rühmitamine Väikesed organisatsioonid, kus on vähe funktsioone ja vähe dokumente rühmitatakse dokumente nende liikide järgi. Dokumendiliikide järgi rühmitamise korral on iga dokumendiliigi jaoks oma toimik Näit. 1. Kirjad 2. Käskkirjad 3. Protokollid 4. Aktid 5. Isiklikud toimikud DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Dokument hõlmatakse organisatsiooni asjaajamises dokumendisüsteemi Selle käigus luuakse dokumenti kirjeldavad andmed e metaandmed Registreerimise kaudu seotakse dokument vastava funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning teiste dokumentidega Dokumendi registreerimine tõestab dokumendi olemasolu Paberdokumente on registreeritud aegade jooksul registreerimisraamatutes Elektroonilises süsteemis on dokumendi registreerimine möödapääsmatu, muidu ei leia hiljem dokumenti üles
"Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil. Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust.Eriti aktiivselt levitas õigeusku Eestimaa kuberner Sahhovskoi,kelle eestvedamisel rajati suur õigeusu katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele
ravimite kättesaadavust. Noortepoliitika VEE tahab tagada lastele hea hariduse ja leida ka talente. Samuti tuleks nende arvates luua rohkem vene noorteorganisatsioone. Ka suvelaagrid, huviringid jm tegevus peaks elavnema. Kultuur ja haridus VEE esmane eesmärk on aidata kaas Eestis vene kultuuri arengule ja rikastumisele. Nad soovivad haridust kogu ulatuses vene keeles ja seda riigi ning omavalitsuse rahadest. Samuti ka tuleks saada ameti asjaajamises ja asutustes töökeelena kasutada vene keelt. Riigikogu ja omavalitsused VEE arvates tuleks valida president üleriigilisel hääletusel. Peaks võtma aktiivselt osa valimistes, et suurendada oma osalust nendes. Omavalitsuse koosseisu valimist tuleks muuta- salajane hääletus, valida saavad kõik selle ala territooriumil elavad isikud, valida saab vaid sellel alalisel territooriumil elavaid isikuid. Samuti tuleks valimisseadusest jätta välja
Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. 4 3. KREEKA KEEL 3.1 Uus kreeka keel Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose,
juurdepääsu korraldamist, sh arhiiviteatiste väljaandmist arhiivi poolt Dokumentide säilitamine Säilitustähtaeg kehtestatakse: Aastates: - Lühiajalised kuni 10 aastat (kaasaarvatud) - Pikaajalised kauem kui 10 aastat: · Alatisena · Tähtajani, mis on seotud kinlaks määratud sündmuse toimumisega Säilitustähtaeg arvestatakse kuupäevast, millal dokument: *loodi *saadi *väljastati Dokumente hoitakse asjaajamises maks 3 aastat. Dokumentide loetelu on vajalik: · Ametikirjade indekseerimiseks · Dokumentide ülesleidmiseks sarjadest · Dokumentide säilitustähtaegade määramisek NB! Dokumentide loetelu on alatise säilitustähtajaga Arhiivi korrastamise vajalikkus: 1) Tagatakse arhivaalide otstarbekas säilitamine 2) Soodustatakse juurdepääsu arhivaalidele 3) Võimaldatakse arhivaalide üleandmine arhiivi
2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank
Asutuse arhiivi seisukorra eest vastutab asutuse juht. Asutuse arhiiv Asutuse arhiivitöö korraldatakse põhimäärusele vastavalt. Selles määratakse kindlaks arhiivi õiguslik seisund. Arhiivi ülesanded on : 1. Dokumentide vastuvõtt säilitamiseks 2. Säilivuse tagamine 3. Dokumentide arvestus arhiivis 4. Dokumentide kasutamise organiseerimine. Asutuse arhiivis säilitatakse järgmisi dokumente: 1. Asjaajamises lõpetatud dokumendid 2. Likvideeritud asutuse dokumendid 3. Kultuuritegelaste ja teadlaste isikfondid (toimik) 4. Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3
vastust või lahendamist vajavate, dokumentidest tulenevate ülesannete täitmise ja asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.dets. 1998 aasta määrusega nr. 308 kinnitatud "Arhiivieeskirjaga" ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest Dokument asjaajamises Dokumendi komponendid · teabekandja · sisu faktid, millest dokument räägi · vorm viis, kuidas sisu on esitatud · füüsiline vorm dokumendi välised tunnused · intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) · isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne
Hea mulje jättis ka see, et lõpus olid toodud dokumendiplankide näidised. Sisu vastas Vabariigi Valitsuse määruse ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4-le. 1.3 Veterinaar- ja Toiduameti asjaajamiskord Asjaajamiskord on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti direktori käskkirjaga 06.01.2009. Asjaajamiskord koosneb 35 leheküljest ja on jaotatud 13. peatükiks ja need omakorda alapeatükkideks. Ameti asjaajamisperioodiks on kalendriaasta 1.jaanuarist-31.detsembrini. Asjaajamises kasutatakse elektroonilist dokumendihalduse programmi. Paberkandjal dokumentide kõrval kasutatakse asjaajamises ka skaneeritud ja muul viisil saadud või loodud digitaalsel kujul dokumente. Ametil ja töötajatel on asjaajamiseks kasutatav ametlik elektronposti aadress. Kolmandas peatükis on toodud vormindusnõuded dokumendiplankidele (vapid, turvaelemendid, lehekülje veerised jne), samuti kasutusel olevad plangi liigid (üld-, kirja-alkoholiregistri otsuse plank jne)
koordineerimine ning mõnusa ettepanekud töö paremaks bürooatmosfääri loomine, s.h vajadusel korraldamiseks. firmasisese infoliikumise koordineerimine. 6. Telefonikõndele vastamine, suunamine. Telefoni teel esitatud üsimusele on korrektselt vastatud või kõne suunatud vastavalt valdkonnale pädevale isikule. 7. Asjaajamises tekkinud toimikute pidamine, Dokumentide sälitamine tagatud. ettevalmistamine arhiivihoidlasse üleandmiseks. 8. Dokumentide üle arvestuse pidamine. Dokumendid süstematiseeritud 9. Organisatsiooni kodulehe uuendamine. Koduleht on korrektselt hallatud, kodulehe uudised ja teated grammatiliselt kontrollitud. Info
Eestkoste ja inimõigused Tuubel, M. (2013.) ajakiri ,,Sotsiaaltöö" 1:15-19 Tänapäeval on meie ühiskonnas palju inimesi, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest.
Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta kasutatav uurijate poolt. Kindlasti tuleb silmas pidada kahte põhimõtet: päritolu- ehk provenientsiprintsiipi. Kasutusel alates 1789, koosnes fondidest, mis ütlses, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Arhivaalide kuuluvus arhiivi ja nende päritolu peab olema selgesti jälgitav ja eristatav.
tekkinud probleemidest. Organisatsiooni liikmena on Meelis Mesilane suutnud leida võimalused koostööks erineva mõtlemisega inimeste vahel. Temast on olnud märkimisväärselt kasu koosolekutel vastuvõetud otsuste reaalsel teostamisel. Meelis Mesilase suhtumine töösse on olnud optimistlik ka ettetulnud ebameeldivate olukordade lahendamisel. Meelis Mesilane valdab hästi erialast inglise keelt, samuti saab hakkama rootsi ja soome keelega. Täiendab ennast praegu rootsi ja soome keeles. Asjaajamises ja dokumentidega seonduvas töös on Meelis Mesilane täpne ja korrektne. Ta on usaldusväärne, aus ja ettevõttele lojaalne. Lähtuvalt oma isikuomadustest, haridusest ja senisest töökogemusest, sobib Meelis Mesilane täitma osakonnajuhataja tööülesandeid projekteerimise vallas, suhtlema inimestega ja leidma uusi kontakte. Kalle Õunapuu Parim Projekt AS juhatuse liige Malle Kibuvits personalijuht 662 2654 [email protected] Allikas: www.tootukassa.ee
rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata. Nii saatis 1864. a Johann Köler vene tsaarile adresseeritud mõisnikevastase palvekirjade aktsiooni.Selles kirjas väljendatud majanduslikud ettepanekud vabastada vallaomavalitsused mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia Koidulaga asutati ka laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis pani aluse eestlase kui
Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida.Tsitadell on siis südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati. Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda märkis ka katalaanide rahvusliku meelsuse tõus. Anarhistidel oli Kataloonias suurem mõju kui kusagil mujal. Hispaania kodusõja ajal oli Barcelona üks vabariiklaste keskusi. Frankistid vallutasid ta 26. jaanuaril 1939. Aragoni kuningriigi lipp 4
(aeg ühe või teise küsimuse arutamiseks), nähakse ette aeg küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks. Reglemendi järgimine tagab täpse ja asjaliku töö ning määrab ka koosoleku orienteeruva pikkuse. Koosoleku päevakorra küsimused ja muud materjalid (nt otsuse projekt/ kava) võib osalejatele eelnevalt saata, et nad saaksid põhjalikumalt tutvuda ja seisukohtadele jõuda. 14. Dokumendiringluse üldised põhimõtted asutuse asjaajamises- Dokumentide ringluse all mõeldakse dokumentide liikumist asutuses nende saabumisest või koostamist kuni täitmiseni või väljasaatmiseni. Dokumendi edastamine täitjale toimub allkirja vastu. Kantseleil peab olema ülevaade kõikide dokumentide asukohast. Kui juht on dokumendile andnud täitmise kohta resolutsiooni, tagastatakse dokument sekretärile resolutsioon ja täitjale edastamise kuupäev märkimiseks registrisse. Resolutsiooniga võib märkida mitu täitjat,
53.Digitaaldokument edastatakse adressaadile *elektrooniliselt, allkirjastatud *lingiga 54.Millal vormistatakse lahendatud digitaaldokument paberkandjale? kui ta on pikaajalise säilitus tähtajaga 55.Märgukiri ja selgitustaotlus tuleb lahendada 30 kalendripäeva jooksul 56.Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev 57.Dokumendid liigitatakse peale lahendamist sarjadesse: dokumentide loetelu alusel 58.Kui kaua (vastavalt arhiiveeskirjale) võib dokumente säilitada asjaajamises (töökohtadel) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. 59.Mille kohta ja millal koostatakse arhivaalide loetelu? Eesmärk Arhivaalide loetelu on asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja intellektuaalse haldamise vahend
VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma
linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli rahvus keskajal pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema
- osaliselt olemas, kuid pole täpsemalt välja võimalik lugeda. Olemas, et sekretär tegeleb asjaajamise korraldamisega (SYGA 2012:4); Organisatsioonis kasutusel olevad dokumendiliigid, nende vorminõuded. Olemas (SYGA 2012:19); Dokumentide koostamise ja kehtestamise kord- Olemas (SYGA 2012:18); Dokumentide registreerimise kord. Olemas, (SYGA 2012:15); Asjaajamiskorra struktuur II Dokumentide menetlemise kord. Olemas (SYGA 2012:11); Asjaajamises olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Dokumentide arhiveerimiseks ettevalmistamise ja arhiivile üleandmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Juurdepääsude kehtestamise kord. Jah olemas (SYGA 2012:13); Asjaajamiskorra struktuur III Dokumentide haldamise kord: Dokumentide loetelu koostamise, kehtestamise ja muutmise kord. Olemas (SYGA 2012:9); Toimikute pidamise kord. Osaliselt olemas, kuid ütleksin et on puudulik;
Avalikud arhiivid koguvad arhivaale eesmärgiga · Dokumenteerida ühiskonda ja selle arengut · Dokumenteerida arhiivimoodustajate tegevuse olulisi külgi · Võimaldada ühiskonnaelu teaduslikku uurimist. Arhivaalide üleandmise tulemusena vabanevad organisatsioonid arhivaalide hoidmise ja neile juurdepääsu tagamisega seotud kulutustest ja vastutusest. Arhiiviväärtusega avalike arhivaalide üleandmise kohustus tekib 20 aastat pärast arhivaali tekkimist (asjaajamises lõpetamist). Arhivaalid antakse üle 5 aasta jooksul pärast üleandmise kohustuse tekkimist. Kui organisatsioonil tekib vajadus arhivaale üle anda enne üleandmiskohustuse tekkimist, näiteks kui -arhiivimoodustaja likvideeritakse või -arhivaalid on hävimisohus, saab seda teha kokkuleppel avaliku arhiiviga. Üleandmise korda selgitavate juhistega on enne arhivaalide üleandmist kasulik tutvuda www.ra.ee Juhised arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi.
KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja
säilitamise tingimuste loomist. Seejuures esimeses järjekorras tegeletakse kõige suuremate ohtudega. Näitena on tähtis veeõnnetuste, mis võib korraga hävitada terve arhiivi, vältimine. Paljudes asutustes on dokumentidele heade säilitustingimuste tagamiseks ning nende haldamise kergendamiseks sisse seatud spetsiaalne arhiiviruum. Sellesse koondatakse pikema säilitustähtajaga dokumendid, mida vahetus asjaajamises enam kuigi tihti ei vajata. Arhiiviruumis luuakse säilitamiseks optimaalsed tingimused. Arhiivis on dokumente lihtsam kasutada, korrastada, hävitamiseks ette valmistada või teostada muid vajalikke haldamistoiminguid. Lisaks on dokumente arhiiviruumis kindlam hoida, kui selles on täidetud vajalikud tuvanõuded. Soovitatav temperatuur paberdokumentide hoidmiseks arhiiviruumis on 1520° C ja suhteline õhuniiskus 3050 %
18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu võimutäius kuulus saksa sõjaväelastele. Eesti erakondade tegevus peatati, rahvusväeosad saadeti laiali, rahvusmeelne ajakirjandus suleti, asjaajamises ja koolides mindi üle saksa keelele. Siinne majandus allutati Saksamaa vajadustele. Toiduainete ulatuslik väljavedu tõi kaasa linnaelanike olukorra järsu halvenemise. 4.6. Eesti vabadussõda: põhjused, algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrangu/võidu sisemised ja välised põhjused; Põhjused: 1. NV eesmärk taastada Vene impeeriumi I ms eelsed piirid. 2. NV eesmärk teostada nn maailma revolutsiooni. Algus: 28.nov 1918 tungis Punaarmee Narva
Talupojad aga elasid väikestes savionnides ja nende päevi täitis töö. Egiptuse kultuur Tsivilisatsiooni tekkega samal ajal tekkis ka kiri, egiptuse kirjamärkideks on hieroglüüfid, mis väliselt meenutavad piltkirja, on keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aega nõudev, ja mida kasutatati enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muud esinduslikumate tekstide puhul. Iga päevases asjaajamises käibis hieraatiline kiri, kirjutati papüürusele. Kirjakirjutamise oskus oli Egpituses vaieldamatu privileeg. Oma olemuselt jäi egituse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikku. Esimesena hakkasid kasutama päikesekalendrit, geomeetria oli tähtis ehitustegevuses ning kõige osavamad olid nad arstiteaduses(kogemused, palsameerimine). Suur osa Egpituse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga.
linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi. Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata. 11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet
Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Asjaajamiskord: organisatsioonisisene dokument, mis reguleerib konkreetses organisatsioonis dokumenditöökorraldust. On dokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis 1. lähtutakse riiklikest normdok. 2. arvestades konkreetse organ. vajadusi ja tingimusi Üldsätted, dokumentide vormistamine, dokumendiringluse korraldamine, dokumentide registreerimine, dokumentide menetlemine, dokumentide hoidmine asjaajamises, asjaajamise üleandmine Koostamise protseduur vt raamatust lk 61 Dokumendi loetelu koostamise protseduur vt lk 70-71 Dok loetelu vt vanast vihikust juurde!!! Vaata funktsioone.. Dok. loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtaja. Kõik dok. paigutatakse toimikusse vastavalt dokumentide loetelule. Dok. loetelust saab teada juurdepääsupiirangud, arhiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. Saab ka kontrollida dok elukäiku.
Erinevus tegelike ja hinnanguliselt sobilike kasutuskohtade vahel nähtub sellest, et reaalset kasutust leiab kohalik keel pigem kodukülas ja omastega suheldes, aga suur osa inimestest sooviks sellel näha laialdasemat kasutussfääri. Jällegi näeb võimalikku kasutusala laiemalt madalama haridusega elanikkond, vanuserühmade lõikes suurem erisus puudus. Kohaliku keele suuremat kasutust sooviti näiteks meedias, koolis, kirikus ja ka ametlikus asjaajamises. Abinõudest keele säilimiseks tulevikus peetakse kõige olulisemaks võimalust seda koolis vabatahtlikult õppida, lasteraamatute väljaandmist ja lastega kodus kõnelemist. Keele kaitseks seaduse väljatöötamist soovib veidi alla poole inimestest, iga viies arvab aga, et ei ole vaja midagi teha. (Pajusalu jt 2000: 13–38) Võrokeste identiteedist Käsitletakse päritolu- ehk kodukohaidentiteeti. 1. Meetod 2. Tulemused Võrokesed
standardites kehtestatud vorminõuetele, dokumentide kiire ringluse, dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile, dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise, tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli, dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade. 12. Sarja moodustavad dokumendid ja toimikud, millel on sarnane koht asutuse asjaajamises ja mida ühendab üks või mitu ühist tunnust. Toimikud, aga moodustuvad dokumentidest. 13. Kuna asjaajamise põhimõte on dokumentide vormistamine, töötlemine, registreerimine, edastamine ja süstematiseerimisega seotud tegevus. Kui seda valesti käsitleda, võib ettevõttes tekkida suured kahjud. 14. Aktiivne, poolaktiivne, passiivne, 15. Registreerimisele kuuluvad: 1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; 2) asutuses koostatud protokollid ja aktid; 3) lepingud;
muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. -Vene k õpetamine muudeti kohutslikuks kõikides koolides -Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast. -Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed. -Vene k domineeris kõigis eluvaldkondades, sh nt ametlikus asjaajamises ja teadustöös. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Levitasid infot, mis ei meeldinud valitsusele. Kontrollisid inimõiguseid. Aktiivseid teisitimõtlejaid arreteeriti ning saadeti vangilaagritetesse. 11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet. a)Eestlased on muutumas vähemusrahvuseks.
muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"? Millistele probleemidele osundasid kirjas loomeinimesed? 1980 aastal. Probleemid: eestlaste osatähtsuse kiire vähenemine, liigne propaganda vene keele õpetamiseks koolides ja lasteaedades, kakskeelsuse propageerimine eestlaste hulgas aga mitte muulaste seas, eesti keele piiramine asjaajamises, olmes, teaduses ja mujal, tööstuse liigne piiramine üleliiduliste ministeeriumide poolt, millega kaasnes ökoloogiline tasakaalu rikkumine.
saanud oma töö eest õiglast tasu. Inglismaa kristliku kiriku mõjutusel püüdsid Ida-India Kompanii ametnikud levitada Indias euroopa tsivilisatsiooni. Keelustati mitmed Indias levinud tavad; näiteks vastsündinute tapmine, lesknaiste põletamine, usuvahetajate ilmajätmine pärandist ja kaotati orjapidamine. Hakati ehitama raudteid ja telegraafiliine, rajati euroopalikke koole ja trükikodasid, järjest rohkem hakkas ilmuma ajalehti ja raamatuid. Asjaajamises muutus valitsevaks inglise keel. Sipoide mäss Fanaatikute üleskutsed muistsete kommete ja usutavade kaitseks seostusid salanõuga inglaste minemaajamiseks Indiast. 1856. aastal hakati külast külla kandma leivakakukesi, mis olid saadiku tunnusmärgiks. Saadikud ise jutustasid sellest, et oli vaja ära ajada inglased. Rahutud meeleolud levisid ka sipoide hulgas, kelle seas oli ka hindusid ja moslemeid. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele
korrektse täitmise ning vastuvõetud otsuste autentse ja usaldusväärse dokumenteerimise; tagab dokumentide täpse ja kiire ringluse; tagab dokumentide jälgitavuse, lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; tagab dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; tagab tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; tagab dokumentide ebasihipärase dubleerimise asjaajamises; tagab dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegadel; aitab kaasa asutuse efektiivsuse tagamisele ning klientide ladusale teenindamisele; lähtub vastastikuse usalduse printsiibist, headest tavadest, üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest. 2.2 Dokumentide registreerimine Asutuse registreerimisele kuuluvad dokumendid registreeritakse DHS`is. Dokumendid, mis
Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi. Neid oli vähe, sest kardeti avalikult erineda, nii võidi sind töölt vallandada, arreteerida või riigist välja saata. 11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet. Vastus:
Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. See üritus toimus Tartus ning seal esinesid ainult meeskoorid. Sellel on väga suur tähtsus, sest see oli esimene sellise ulatusega maarahva kogunemine ühte paika. Laulupeo eelduseks oli 1860-ndatel aastatel moodustatud suur hulk laulu- ja mänguseltse, millest kuulsaim on 1865. aastal Tartus moodustatud "Vanemuine"
kirjutamine oli keelatud. 27. Miks ja millal koostati ,,40 kiri"? Sisu? 1980, haritlased koostasid selle protestiks ühiskonnas levivale tagurlikule murrangule - kultuuri elu vägivaldne juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine. Sisus olid põhiliselt välja toodud see, mis võib põhjustada eestlaste umbusku tuleviku suhtes. Näiteks: · Eestlastest osatähtsuse kiire vähenemine , eriti Tallinnas, kus eestlased on muutunud vähemusrahvuseks. · Eesti keele piiramine asjaajamises, olemas, teaduses ja mujal. · Eesti keelsete ajakirjade ja paljude raamatute kättesaamatuks muutumine. · Kakskeelsuse propageerimine ükspoolselt eestlaste hulgast, millele ei vastata samaväärselt muulaste seast. · Oskamatu propagandakampaania vene keele õppimiseks koolised ja lasteaedades.
Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4
Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust. Eepos; Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus; Võimule tuli Aleksander III ning eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks.
annaabi.ee 
