Teemakohane kirjutis peaks näitama, et kirjutaja tunneb ühiskonna majandussüsteemi ja selles olevaid võimalusi: teab raha teenimise, säästmise, investeerimise, päranduse saamise või loteriil võitmise ja hasartmängude abil rikastumise võimalusi. Oskab tuua konkreetseid näiteid. Iga arutlus peab sisaldama hinnangut ja isiklikku seisukohta kirjeldatava nähtuse suhtes. Antud teema puhul võiksid sa anda näiteks hinnangu sellele, milline on praegu Eestis või ka maailmas laiemalt võimalus miljonäriks saada. Õpikutes on sellest probleemist kirjutatud sotsiaalse mobiilsuse ning ühiskonna majandussüsteemi teemade all, näitamaks, milline ühiskondlik korraldus annab indiviididele võrdseid võimalusi materiaalsete väärtuste omandamiseks. Kui sa kirjutad teemal Miks on oluline minna valima?, tuleb sul mõista, et see pole jutt ostukeskusesse
Ülemkogu nimetab ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Siis liikmesriigid (va presidendi ja kõrge esindaja päritoluriigid) konsulteerides presidendiga esitavad volinike kandidaadid. President jagab ametid (nn portfelli) ja läheb kandidaatidega Euroopa Parlamendi ette, kes hääletab nad ametisse (võib ka tagasi lükata). Ametlikult nimetab pärast hääletus ametisse Ülemkogu. Eksamipilet nr 2 1. Milline vahe on otsesel ja esindusdemokraatial? Kas Eestis on valdav otsene või esindusdemokraatia? Iseloomusta mõlema demokraatiavormi eeliseid ja puudusi. Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud endale esindaja
kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli 3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga
Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Eestis pole teooria politoloogide hulgas populaarne. Teooria alusidee on seega tegelikult lihtne: selle lähtekohaks on katse ette näha üksikindiviidi käitumist erinevates olukordades. Eelduseks on, et inimesed seavad oma eelistused pingeritta ning oma valikutes proovib iga indiviid oma eelistusi maksimeerida. Näiteks kui inimesel on kohvikus valida mahla, tee ja kohvi vahel ning talle maitseb
oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad.
Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.
Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale „Agenda 21” on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: •majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. •Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.
lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele.
Kõik kommentaarid