Egiptuse ajalugu (0)

Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid.
Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse.
Memphis – Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale.
Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester .
Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus.
Nomarhid- ehk noomid . Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad.
Preestrid (templid) – vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades – tempilites.
Amon -Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel.
Muumia – on konserveerunud surnukeha , millel on säilinud pehmed koed .
Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal.
Ehnaton – Uue riigi aegne vaarao ( 14 sajand eKr.) Valis päikeseketta Atoni riigi peajumalaks Amon-Ra asemel. Rajas Teema ja Mamphise vahele uue pealinna Aten - Atoni.
Nofretete - oli vaarao Ehnatoni abikaasa.Temastloodi skulptuur Nofretete pea, see kujutas intelligentset ja võluvat naist.
Tutanhamon – 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber . Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt.
Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias – 4 , 20meetrist vaaraod.
Hatsepsut – oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil.
Sihune jutustus – Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim „ Sinuhe jutustus” – Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist.
Hieroglüügid – kirjamärgid – meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud.
Egiptuse ajaloo põhietapid:
Vana riik ( u. 2650 -2100 eKr.)- see oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning sutoriteedi kõrgaeg. Kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks on püramiidid, mis asuvad Memphise lähedal. Naabermaadega läbikäimine oli hõre, kujunesid välja enam vähem kõik tsivilisatsiooni tunnused.Laguned sisesegaduste tagajärjel.Keskmine riik ( u.1950-1650 eKr.)- riigijuhtimisel oli tähtis koht noomide asehalduritel, kelle tahet tuli austada ka kõigevägevamal valitsejal .Kuninga võim läks oma maa piiridest kaugemale- Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia .Niilise deltasse tungised Aasiast hüksosklase.Uus riik ( u.1550- 1075 eKr.)- Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi kogus jõudu; Egiptuse kuningad alistasid Palestiina ja Süüria.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond. Tekkis kuningatest mitte sõltuv preestrite riik. Hilis -Egiptuse perioood ( u.1075-525 eKr.)- Egiptuses võimutsesid võõra maised valitsejad , kuid sellest hoolimata kujunes elu endiste tavade järgi.
Egiptuse ühiskond – Kõik pidi toimuma vaarao määramisel.Võimu teaostamiseks vajas ta suurt ja võimukat ametnikkonda. Vaarao oli ka riigi kõrgeim preester, kuid plaanide elluviimiseks määras ta preestrid(nende püha paigad olid templid).Enamik egiptlasi olid talupojad-nad harisid vaarao maad. Kogu saak tuli anda riigi salvedesse.Talupojad olid templite ja püramiidide rajajad . Kõik käsitöölised(müürsepad,pottsepad jne.) allusid riigivõimu karmile kontrollile. Egiptse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad- noorte hulgast valiti välja tugevamad ja vastupidavamad eluaegsesse väeteenistusse. Orjad olid kohustusete täitmata järmise tõttu orjusesse langenud talupojad, käsitöölised ning võõramaisest päritolust sõjavangid. Ühiskond oli seega rangelt hierarhiline , tipus absoluutse võimuga jumalkuningas. Egiptuse religioon – Preestrid kujundsid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid ja olulist osa religioonis etendasid pühad loomad, kes sümboliseerisid ühte või teist jumalat. Nende meelest võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad vajasid kohta kus inimesed nende eest hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid. Religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailne väljaarenenud uskumus , et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma.Surnukehad mumifitseeriti. Kõige tuntumad Egiptuse hauakambrid olid püramiidid-vaaraode matmispaigad .Perekond ja olustik - Egiptuses olid tavalised paarperekonnad. Abiellumisel säilitasid mõlemad osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisest varast ühte kolmandikku võis naine enda omaks pidada. Egiptuse naistele kuulus perekonnas ja ühiskonnas eranditult kõrge positsioon. Vaaraod pidasid mitmest naisest koosnevaid haarmeid, kus üks naine tõusis teistest esile. Teda peeti tihti vaaraoga võrdväärseks ja ta võis riigiasjades kaasa rääkida. Eluolu- Tegu oli maaühiskonnaga, suuremad linna ei määranud olustiku üldilmet. Ülikud elasid luksuses, veetsid aega rohkete külaliste seltsis, käisid pidusöökidel.Talupojad aga elasid väikestes savionnides ja nende päevi täitis töö.
Egiptuse kultuur – Tsivilisatsiooni tekkega samal ajal tekkis ka kiri, egiptuse kirjamärkideks on hieroglüüfid, mis väliselt meenutavad piltkirja, on keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine aega nõudev, ja mida kasutatati enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muud esinduslikumate tekstide puhul. Iga päevases asjaajamises käibis hieraatiline kiri, kirjutati papüürusele. Kirjakirjutamise oskus oli Egpituses vaieldamatu privileeg . Oma olemuselt jäi egituse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumikku. Esimesena hakkasid kasutama päikesekalendrit, geomeetria oli tähtis ehitustegevuses ning kõige osavamad olid nad arstiteaduses (kogemused, palsameerimine ). Suur osa Egpituse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid nad ei kirjutanud, küll aga õpetussõnu, samuti kirjutasid ka novelle, tuntuim „Sinuhe jutustus”. Seoses usuga - hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatuid.