Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asünkroonmootorid ver 3 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Asünkroonmootorid ver 3 #1 Asünkroonmootorid ver 3 #2 Asünkroonmootorid ver 3 #3 Asünkroonmootorid ver 3 #4 Asünkroonmootorid ver 3 #5 Asünkroonmootorid ver 3 #6 Asünkroonmootorid ver 3 #7 Asünkroonmootorid ver 3 #8 Asünkroonmootorid ver 3 #9 Asünkroonmootorid ver 3 #10 Asünkroonmootorid ver 3 #11 Asünkroonmootorid ver 3 #12 Asünkroonmootorid ver 3 #13 Asünkroonmootorid ver 3 #14 Asünkroonmootorid ver 3 #15 Asünkroonmootorid ver 3 #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Jessar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
ppt

Elektrimasinad ajamid v.1

ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega

Kategoriseerimata
thumbnail
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

....................... 21 Kasutegur........................................................................................................................................... 22 Karakteristikud .................................................................................................................................. 22 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 22 Ühefaasiline asünkroonmootor............................................................................................................. 25 Sildiandmed ....................................................................................................................................... 26 Ühendamine toiteallikaga ................................................................................................................. 26 Ülesanne ...........................................................................

Füüsika
thumbnail
11
doc

AC mootorid ja DC mootorid

Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid) **Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga

Elektriajamid
thumbnail
11
docx

Sünkroonmootor

Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad ja muud selle laadset. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täidavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitlusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
30
docx

Mootorite võrdlustöö

hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas Sünkroonmootor - Sünkroonne kiirus - Kallis Tööstuslikud Ühe- või mootorid mitmefaasilin Kellad e Vinüülplaadi vahelduvvool mängijad Kassetimängijad 1.1 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega Antud valemist näeme, et kiirus sõltub sagedusest ja pooluspaaride arvust.

Mehhatroonikasüsteemid
thumbnail
14
docx

Asuenkroonmootori tööpõhimõte

Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille

Tehnoloogia
thumbnail
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks

Elektrotehnika
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks

Elektrimaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

raunz-111 profiilipilt
raunz-111: eksamiks vajalik
22:53 07-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun