Ventilaatorid (0)

Ventilaatorid
 
     
Ventilaator on elektriseade, mis on ette nähtud gaaside teisaldamiseks (puhumiseks või imemiseks). Neid kasutatakse ruumide tuulutamiseks - ventileerimiseks, õhu puhumiseks ahjudesse, kuivatus- ja jahutus- seadmetes, kliimaseadmetes, kodutehnikas jms. 
Vajaliku gaasi liikumist kutsub esile pöörlev tööratas , millel paiknevad labad . Ventilaatori valik teostatakse tavaliselt gaasi vooluhulga ja tekitatava rõhuvahe alusel.
Tekkiva rõhuvahe alusel võib ventilaatorid liigitada 

• Madalrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb alla 720Pa
  
• Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa
  
• Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa
  

Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: 

• Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid 
  

Radiaalventilaator
1. tööratas; 2. sisendkollektor; 3. spiraalkamper; 4. tööratta võll; 5. difuusor
Ehituselt on telgventilaatori tähtsamaks osaks tööratas, mis on ühendatud ajamiga võlli abil. Tööratas koosneb esi- ja tagakettast, mille vahel asetsevad labad. Ventilaatori põhiparameetriks on tööratta läbimõõt. Olenevalt tööratta konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks.

• Aksiaalventilaatorid ehk telgventilaatorid 
  

Aksiaalventilaator
1. sisendkollektor; 2. tööratas; 3. suunaseadis; 4. voolusti;
Ventilaatori tiivik asetseb silindrilises keres. Gaas liigub keres tiiviku pöörlemistelje suunas. Võrreldes radiaalventilaatoritega on aksiaalventilaatoritel suurem kasutegur ning tootlikus kuni 600m3/s, kuid tekitavad väiksemat rõhku. Samuti on seda tüüpi ventilaatorid reverseeritavad.

• Segatüüpi ventilaator 
  

Sellist tüüpi ventilaatorid on segu radiaal- ja aksiaalventilaatorist. Nende eelisteks on suur tootlikus, tekitavad rõhku kuni 750Pa ning nende müratase on suhteliselt madal (ei vaja summutit). Seevastu ei ole nad reverseeritavad.
Ventilaatori juhtimisskeem
F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti
KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor
AT – autotrafo
M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga asünkroonmootor
M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga asünkroonmootor
M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga asünkroonmootor
M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga asünkroonmootor
F2 – esimese ventilaatori kaitselüliti
F3 – teise ventilaatori kaitselüliti
F4 – kolmanda ventilaatori kaitselüliti
F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti
F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse
S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi-väljas- automaat »
S2 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise ümberlüliti
S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtimisel, S1 asend «+45»)
KM2, KM3, KM4 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise kontaktorid
KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor
KM6 – temperatuuri reguleerimise kontaktor
TKR1 (KV1 ja KV2) – temperatuuri kontrolli relee
TKR2 (KV3 ja KV4) – temperatuuri kontrolli relee