Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3 (0)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad?
  • Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid?
  • Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast?
  • Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas?
  • Kui suur on poolusejaotus?
  • Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse?
  • Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist?
  • Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle?
  • Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli?
  • Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon?
  • Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust?
  • Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine?
  • Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel kui moment tema võllil ei muutu?
  • Mis on sünkroonkompensaator?
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega.
Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse.
Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y.
Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet.
Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega.
Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge.
2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret . Kui suur on poolusejaotus? 6 uuret. Elektrimasina mähisesamm on pooli kahe külje vaheline kaugus mida mõõdetakse pikkusühikutes v uurete arvuga; ligikaudu võrdne poolusejaotusega.
2pooluselisel vahelduvvoolumasinal on 18 uuret. Selle masina jaoks on lühendatud sammuks 8 uuret; täissammuks 9 uuret.
Kui uurete arv pooluse ühe faasi kohta on 4 siis kogu masina uurete arv on 2pooluselisel masinal 24.
Sünkroonmasinal olevat induktorit toidetakse vahelduvvooluga.
Soojuselektrijaamades kasutatakse suurte kiirekäiguliste sünkroongeneraatorite rootorid on peitpoolustega.
Magnetvootihedus sünkmasina rootori pooluse pinnal muutub siinusseaduse järgi ja on pooluse keskel suurim.
Sünkroonmasina töötamisel staatorivälja põhjapooluse vastas teisel pool õhupilu on rootoril põhjapoolus.
Mis toimub sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitlusest mootoritalitlusse? Muutub momendi suund; rootori poolus läheb pöörlemisel staatori poolusest veidi ette.
Asünkroonmasina rootoril on kontaktrõngad kui tegemist on faasirootori masinaga .
Pidurdatud rootoriga asünkroonmootor on analoogiline sekundaarpoolelt lühistatud trafole. Ideaalsel tühijooksul olev asünkroonmootor pöörleb sünkroonkiirusel koos staatoriväljaga; on analoogiline tühijooksul olevale trafole ja tema rootorimähises puudub vool.
Asünkroonmootori libistuskiirus on 0 kui rootor paigal; rootori suhteline kiirus staatorivälja suhtes. Asünkroonmootori libistus on suhteline libistuskiirus staatorivälja kiiruse suhtes; sõltumatu koormusmomendist.
3faasilise asünkroonmasina nimipöörlemiskiirus on 3490p/min. seda masinat toita 60Hz võrgust. Asünkroonmootori koormusmomendi suurendamisel rootori kiirus langeb; libistus suureneb; rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb.
Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi.
Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w.
Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel.
Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0…0,05; käivitusel.
Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist.
Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega.
Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb.
Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal ülejäänud faaside vool suureneb 1,7 korda.
Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab üksikult töötava generaatori korral.
Mille mõjul tekib sünkmasina õhupilu magnetväli? Rootori ja staatori mähiste voolu mõjul.
Mis on sünkroonmasina ankrureaktsioon? Staatorimähise pinge mõju rootorimähise voolule. Sünkroonmasina ankrureaktsiooni tagajärjel tekib staatorimähises ankrureaktsiooni pinge. Sünkroonmasina vääratusmomendi avaldis pPmax/.
Sünkroonmasina nimimoment on 0,9…1 vääratusmomenti.
Millise koormuse iseloomu juures langeb üksiku sünkroongeneraatori pinge samal koormusvoolu suurusel kõige rohkem? Aktiiv- induktiivkoormus .
Kuidas reguleerida üksiku sünkroongeneraatori sagedust? Generaatorit käivitada diiselmootori pöörete arvu muutmisega.
Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatort sageduse reguleerimine? ühe generaatori sagedust ei saagi eraldi reguleerida.
Kuidas toimub võrguga paralleelselt töötava sünkroongeneraatori reaktiivvõimsuse reguleerimine? ergutusvoolu reguleerimisega.
Töötava sünkroongeneraatori kõigi kolme faasi lühistamisel tekkiv vool on algul 20…30 korda suurem nimivoolust; sisaldab aperioodiliselt sumbuvat alaliskomponenti; saavutab püsiväärtuse 0,1…0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi.
Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus.
Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab.
Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator ; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus.
Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse reguleerimine primaarpinge vahendamisega; kiiruse impulssreguleerimine.
Nimetage sünkroongeneraatori paralleeltööle lülitamise tingimused. Lülitatava generaatori pinge peab võrduma võrgupingega; generaatori sagedus peab võrduma võrgu sagedusega; generaatori ja võrgu faasijärjestus peab olema ühesugune; generaatoripinge ja võrgupinge peavad omavahel faasis olema.
Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3 #1 Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3 #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 239 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
Elektrimasinad teooria küsimused-vastused 3

Sarnased õppematerjalid

Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

............... 12 Karakteristikud .................................................................................................................................. 14 Kaod ja kasutegur .............................................................................................................................. 16 V ­ kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad .......................................................................................... 16 Tüübid................................................................................................................................................ 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ................................................................................

Füüsika
Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused
19
doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele.Siis kui järgmisel ajahetkel on pinge juba järgmistel mähistel ,siis liigub ankur nende vahele jne kuni tsükli lõpuni. Alalisvoolu masina tööpõhimõte 1.energia muundamine elektrimasinates elektrimasina töötamisel generaatorina toimub mehaanilise energia muundamine elektriliseks. See seletub elektromagnetilise indutktsiooni seadusega, mille olemus seisneb: kui välise jõuga F nihutada juhe magnetväljas näiteks vasakult paremale risti voolutiheduse vektoriga B, siis indutseeritakse juhtmes elektromotoorjõud. See valem määrab ainult elektromotoorjõu suuruse. Elektromotoorjõu suuna määramiseks tuleb kasutada paremakäe reeglit. Jõu suuna määramiseks tuleb kasutada vasakukäe reeglit

Elektrimasinad
Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor
10
docx

Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutm

Elektrotehnika
Asuenkroonmootori tööpõhimõte
14
docx

Asuenkroonmootori tööpõhimõte

Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud,

Tehnoloogia
Mootorite võrdlustöö
30
docx

Mootorite võrdlustöö

2.4 Alalisvoolumootorite tingmärgid Alalisvoolumootorite tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Jadaergutusega alalisvoolumootor (peavoolumootor) Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia. Sünkroonmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp-

Mehhatroonikasüsteemid
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine (motion control) Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud Joonis 3.1. Joonis 3.1. Elektriajami struktuur [6] Joonise ülemine pool kujutab elektriajami jõuahelat, alumine pool juhtimissüsteemi. Jõupooljuhtmuundur, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest kindla sageduse ja amplituudiga vahelduvvooluvõrgust, on ette nähtud elektrimasina (mootori) juhtimiseks. Elektrimootor juhib omakorda töömasina kiirust, momenti ja asendit. Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma

Energia ja keskkond
Elektrotehnika
3
pdf

Elektrotehnika

kasutatakse juhtimisobjekti mudeleid, mis võimaldavad süsteemide optimaalset ning adaptiivjuhtimist. ajakonstant. Keerukaid süsteeme juhitakse põhiliselt digitaalarvutitega, mis töötavad reaal ajas. 3. intellektuaalsed 34. Elektriajami talitluse liigitus. Elektrimasina nimitalitluseks nim. sellist talitlust, millele tehase poolt on juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt mootor valmistatud ja mis on märgitud selle nimesildil. Standardite kohaselt eristatakse kaheksat erisugust

Elektrimaterjalid
Elektrotehnika eksamiküsimused
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga. Kolmejuhtmelises ahelas tehakse mõõtmised kaheelemendilise arvestiga. Reaktiivenergiat Wr, juhul kui koormus on sümmeetriline, saab määrata kahe ühefaasilise arvesti abil. Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite

Elektrotehnika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun