Trafod ja võnkering (0)

Trafod e transformaatorid
Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks – põhiliselt pinge tõstmiseks või alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil.
Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest( millelt võetakse trafost väljuv pinge). Primaar pinge U1 tekitab primaarvoolu I1 ja see muutuma magnetvoo φ, mis indutseerib sekundaarpinge U2. Sekundaarmähise ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad ), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu.
Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto süütepool on trafo
Tähtsamad parameetrid :
Ülekandetegur k=n1/n2, nimivõimsus Pn, pingemuutus ∆U2, kasutegur ζ=P2/P1*100%, tühijooksu võimsus ehk kadu;
Liigitus:
1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks
2) faaside põhjal: 1- faasilised , 3—faasilised
3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus
4) südamiku kuju järgi: sammastrafo, manteltrafo
5) otstarbe järgi: jõutrafo, väiketrafo
6)reguleeritavuse järgi: astmeline, sujuva reguleeritavusega
Ε1 – endainduktsiooni emj =U1 E1+U1=0 N1 – primaarmähise keerud , N2sekundaar
U1 – väljastpoolt tulev pinge (primaar), U2 sekundaar
Ei – primaarmähise emj Ei= ∆φ/∆t
U1/U2=N1Ei/N2Ei=N1/N2 | k=U1/U2=N1/N2 | I2/I1=N1/N2 | I=P/U; Pk=I2R | I=U/R | I2=P/U2
Asünkroonmootor
Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, põllumajanduses jne.
Ehitus ja tööpõhimõte ( elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel)
Paigalseisev osa ehk staator (õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab sageduse(sünkroonsageduse) 3000p/min(2 pooluseline); 1500 p/min(4poolust); 1000p/min(6 poolust). Pöörlev magnetväli indutseerib rootori varrastes voolud ja neile hakkab mõjuma jõud, mis paneb rootorti pöörlema veidi aeglasemalt kui magnetväli ehk asünkroonselt.
Tähtsamad parameetrid:
Nimivõimsus, nimipinge, nimivool , cosℓ, nimipöörlemissagedus, libistus s – näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1-n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X tugevam nimivoolust; normaalses töörežiimis s väike 5-7% ja teeb tööd; tühijooksul sn1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorrežiimi; s