Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolmefaasiline asünkroonmootor (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
***
Referaat
Kolmefaasiline asünkroonmootor
12. klass
*** 2010
Asünkroonmootorist
Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor , mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita , võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku.
Joon.1 – Asünkroonmootorid
Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli.
Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile. Südamiku uurded on täidetud alumiiniumi valuga, millega koos on valatud otsarõngad ja mis kokku moodustutavad rootorimähise. Rootorivõlli ühele otsakaanest välja ulatuvale otsale kinnitub jahutustiivik, mida ümbritseb terasplekist või plastist kate.
Sõltuvalt vooluvõrgu tüübist ja mootori nimipingest, ünendatakse mootor vooluvõrku kas täht- või kolmnurklülituses. Vooluvõrku ühendamiseks on mootoril klemmikarp, milles paikneb kuus klemmi .
Joon. 2 - Asünkroonmootori skeem
Kolmefaasiline vool
Kolmefaasilise voolu peamiseks eeliseks on lihtne pöörleva magnetvälja saamise võimalus. Pöörlev magnetväli ehk lihtsalt pöördväli on maailma lihtsaima ja töökindlaima mootori – asünkroonmootori (seda nimetatakse ka induktsioonmootoriks) – tööpõhimõtte aluseks. Kolmefaasilist voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teine- teisest ajas kolmandikperioodi ehk 120° võrra nihutatud. Kolmefaasilisest elektrisüsteemist võib saada ühefaasilist voolu, mis ei erine millegi poolest ühefaasilise vahelduvvoolu generaatorist saadavast voolust. Lihtsaim kolmefaasiline generaator on ehituselt sarnane ühefaasilise generaatoriga. Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid on ühe asemel kolm, nad on üksteise suhtes ruumis 120° võrra nihutatud ja neid nimetatakse nüüd faasimähisteks
Kolmefaasiline vool võimaldab saada kolme paigalseisva mähise abil ruumis pöörleva
magnetvälja. Sellises magnetväljas hakkab vooluga lühisraam või püsimagnet kaasa pöörlema.
Sellel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö.
Joon 3. - Kolmefaasiline vahelduvvool graafiliselt
Lühidalt, kolmefaasilise voolu eelised on järgmised:
  • Võimalik ehitada lihtsaid ja odavaid elektrimootoreid - ilma lisaseadmeteta saab tekitada pöörleva magnetvälja, erinevate faaside mähised paigutatakse vaheldumisi ja kuna faaside maksimum pinged tekivad erinevatel aegadel tekkib mootoris kindlas suunas pöörlev magnetväli
  • Ülekandeliinid on vähema arvu kaablitega - iga faasi kohta ainult üks soon (lisaks võib esineda nulljuhe ), ühefaasiline süsteem vajaks kahte juhet ühe faasi kohta, muidu ei saa sulgeda vooluringi.

Joon 4. - Voolu indutseerimine rootoris.
Asünkronmootori ehitus
Joon 5. - Graafiline kujutis kolmefaasilise asünkroonmootori sisust (vasakul) ja päris mootor kõrval.
Kasutatud kirjandus
  • http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_17/f3_vool.ht m
  • http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_18/as_mootorid.ht m
  • http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elektrotehnika/loengud/LK10.pdf
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Asünkroonmootor
  • http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/7Kolmefaasiline.pdf
  • Vasakule Paremale
    Kolmefaasiline asünkroonmootor #1 Kolmefaasiline asünkroonmootor #2 Kolmefaasiline asünkroonmootor #3 Kolmefaasiline asünkroonmootor #4 Kolmefaasiline asünkroonmootor #5 Kolmefaasiline asünkroonmootor #6 Kolmefaasiline asünkroonmootor #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor manpe Õppematerjali autor
    Referaat mis räägib kolmefaasilisest asünkroonmootorist ja asünkroonmootoritest üldiselt

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    AC mootorid ja DC mootorid
    11
    doc

    AC mootorid ja DC mootorid

    nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel

    Elektriajamid
    Elektrimasinad IV KT
    32
    pdf

    Elektrimasinad IV KT

    ....................... 21 Kasutegur........................................................................................................................................... 22 Karakteristikud .................................................................................................................................. 22 Töökarakteristikud ............................................................................................................................ 22 Ühefaasiline asünkroonmootor............................................................................................................. 25 Sildiandmed ....................................................................................................................................... 26 Ühendamine toiteallikaga ................................................................................................................. 26 Ülesanne ...........................................................................

    Füüsika
    Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor
    10
    docx

    Elektrotehnika referaat - Harjadeta elektrimootor

    Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.

    Masinatehnika
    Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
    162
    pdf

    Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

    ................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................

    Energia ja keskkond
    Kontrollküsimused
    27
    doc

    Kontrollküsimused

    2. Kuidas tähistatakse mähiste alguseid ja lõppe? Joonestada kolmnurkühenduse skeem. 3. Millega võrdub kolmnurkühenduse korral elektromotoorjõudude summa? 4. Kas kolmnurkühenduse korral saab tekkida lühisvool? 5. Milline seos on kolmnurkühenduse korral liini- ja faasipingete vahel? 6. Miks on väga ohtlik generaatori mähiste ebaõige ühendamine kolmnurka, kui ühes faasis algus ja lõpp ära vahetada? 58.Tarvitite tähtühendus 1. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse hõõglambid kui nad on valmistatud 220 V pingele? 2. Joonestada neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kuidas ühendatakse elektrimootorid kui nad on valmistatud 380 V pingele? 3. Kas neutraaljuhtmes on vool kui tarvitid on võrdse takistusega (nn sümmeetriline koormus)? 4. Neljajuhtmeline kolmefaasiline süsteem. Kas neutraaljuhtmes on vool kui koormus pole sümmeetriline, see tähendab tarvitite takistused pole võrdsed? 5

    Elektrotehnika
    Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused
    19
    doc

    Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

    Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel.

    Elektrimasinad




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Oww profiilipilt
    Oww: Aitab referaadi koostamisel ;) aitäh
    20:37 09-12-2010
    mati555 profiilipilt
    20:43 02-10-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun