Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühisrootoriga asünkroonmootor (0)

1 Hindamata
Punktid
Üliõpilane
KAKB-61
Töö
tehtud
Matrikli nr
Aruanne on
esitatud
Juhendaja Viktor Bolgov
Elektrotehnika
Töö nr 4
Elektriseadmed
Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor
Katseobjektid
Kasutatud seadised
Katseandmed
Arvutustulemused .
Tabel 2. Arvutustulemused
Jrk. nr
P1, W
T, Nm
P2, W
η
Cos ϕ1
s
f 2 , Hz
1
1880
9,55
1423
0,756915
0,803799
0,051333
2,566667
2
1680
8,4
1260,44
0,750262
0,785053
0,044667
2,233333
3
1480
7,5
1132,461
0,765176
0,757114
0,038667
1,933333
4
1260
6,35
965,466
0,766243
0,709276
0,032
1,6
5
1040
5
765,445
0,736005
0,645223
0,025333
1,266667
6
850
4
616,5445
0,725346
0,533421
0,018667
0,933333
7
770
3,65
564,1257
0,732631
0,529238
0,016
0,8
8
660
2,95
457,1728
0,692686
0,469275
0,013333
0,666667
9
280
0,8
125,3194
0,447569
0,217282
0,002667
0,133333
Tarbitav võimsus:P1=P*1000
1.P1=1,88*1000=1880W
2.P1=1,68*1000=1680W
3.P1=1,48*1000=1480W
4.P1=1,26*1000=1260W
5.P1=1,04*1000=1040W
6.P1=0,85*1000=850W
7.P1=0,77*1000=770W
8.P1=0,66*1000=660W
Moment võllil: T=Tem+T0, kus T0=0,8Nm
  • T=8,75+0,8=9,55 Nm
  • T=7,6+0,8=8,4 Nm
  • T=6,7+0,8=7,5 Nm
  • T=5,55+0,8=6,35 Nm
  • T=4,2+0,8=5 Nm
  • T=3,2+0,8=4 Nm
  • T=2,85+0,8=3,65 Nm
  • T=2,15+0,8=2,95 Nm
  • T=0+0,8=0,8 Nm
    Kasulik võimsus: P2=
  • P2==1423 W
  • P2==1260,44 W
  • P2==1132,46 W
  • P2==965,47 W
  • P2==765,45 W
  • P2==616,54 W
  • P2==564,13 W
  • P2==457,17 W
  • P2==125,32 W
    Kasutegur: η =
  • η== 0,757
  • η== 0,750
  • η== 0,765
  • η== 0,766
  • η== 0,736
  • η== 0,725
  • η== 0,733
  • η== 0,693
  • η== 0,448
    Võimsustegur : =
  • =
  • =
  • =
  • =
  • =
  • =
  • =
  • =
  • =
    Libistus : s=, kus n0= 1500 p/min
  • s== 0,051
  • s==0,045
  • s== 0,039
  • s==0,032
  • s== 0,025
  • s== 0,019
  • s== 0,016
  • s== 0,013
  • s== 0,003
    Rootorimähise voolu sagedus: f2= f1*s
  • f2= 50*0,051= 2,567
  • f2=50*0,045= 2,233
  • f2= 50*0,039= 1,933
  • f2= 50*0,032= 1,600
  • f2= 50*0,025= 1,267
  • f2= 50*0,019= 0,933
  • f2=50*0,016= 0,800
  • f2= 50*0,013= 0,667
  • f2= 50*0,003= 0,133
    Tabel 3. Arvutustulemused. Karakteristik.
    Jrk.nr
    s
    T, Nm
    n, p/min
    1
    0
    0
    0
    2
    0,066667
    7,491082
    1402 ,334
    3
    0,07
    7,5
    1400 ,667
    4
    0,2
    4,67706
    2246,069
    5
    0,4
    2,546998
    4124,463
    6
    0,6
    1,7265
    6084,563
    7
    0,8
    1,302528
    8065,089
    8
    0,9
    1,159651
    9058,756
    9
    1
    1,04488
    10053,79
    Un=220/380 V I1n=4,7/2,7 A P2n=1,1 kW nn= 1400 p/minϕn=0,79ηn=74% n0=1500 p/min
    ===0,06667
    === 7,5 Nm
    Tmax=2Tn=2*7,5=15Nm
    Tn= => Tn( +)-Tmax=0
    =0
    TnSv2-TmaxSnSv+Sn2Tn=0
    7,5x2-2*7,5*0,067*x+0,0672*7,5= 0
    7,5x2-1,005x+0,0336675
    X1=X2==0,07
    Sv=
    Mootori mehaaniline karakteristik:
    T=
  • T== 0 Nm
  • T== 7,493 Nm
  • T== 7,5 Nm
  • T== 4,677 Nm
  • T== 2,547 Nm
  • T== 1,727 Nm
  • T== 1,302 Nm
  • T== 1,16 Nm
  • T== 1,045 Nm
    n =
  • n ==0
  • n= =1402 p/min
  • n==1401 p/min
  • n==2246 p/min
  • n==4124 p/min
  • n==6083 p/min
  • n==8062 p/min
  • n==9059 p/min
  • n==10053 p/min
    Graafikud
    Graafik 1. f(P2)=
    Graafik 2. f(P2)=
    Graafik 3. f(P2)=
    Graafik 4. f(P2)=s
    Graafik 5. Katseline mehaaniline karakteristik
    Graafik 6. Kloss ja katseline mehaaniline karakteristik(s=f(t)).
    -+
    Graafik 7. Klossi ja katseline mehaaniline karakteristik (f(T)=n)
  • Vasakule Paremale
    Lühisrootoriga asünkroonmootor #1 Lühisrootoriga asünkroonmootor #2 Lühisrootoriga asünkroonmootor #3 Lühisrootoriga asünkroonmootor #4 Lühisrootoriga asünkroonmootor #5 Lühisrootoriga asünkroonmootor #6 Lühisrootoriga asünkroonmootor #7 Lühisrootoriga asünkroonmootor #8 Lühisrootoriga asünkroonmootor #9 Lühisrootoriga asünkroonmootor #10 Lühisrootoriga asünkroonmootor #11 Lühisrootoriga asünkroonmootor #12 Lühisrootoriga asünkroonmootor #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristin Obermann Õppematerjali autor
    Elektrotehnika praktikumi protokoll 4A. Juhendaja Viktor Bolgov.

    Sarnased õppematerjalid

    Vahelduvvoolu-asünkroonmootor
    9
    doc

    Vahelduvvoolu-asünkroonmo otor

    Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Laboratoorne töö Vahelduvvoolu-asünkroonmootor Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, IGA,A Tem,

    Elektrotehnika alused
    Asünkromootor
    7
    xlsx

    Asünkromootor

    Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n,p/min c c c c 1 1,97 100 4 400 390 1496 0 2 2,16 100 4 400 670 1482 22 3 2,35 100 4 400 897 1472 40 4 2,51 100 4 400 1100 1466 55 5 2,58 100 4 400 1110 1464 65 6 2,62 100 4 400 1140 1462 73 7 2,63 100

    Elektrotehnika alused
    Elektrimasinad kodutööde arvutustabel
    10
    xls

    Elektrimasinad kodutööde arvutustabel

    1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn= s n -n n 1512-1440 =

    Elektrimasinad
    ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED
    31
    doc

    ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

    P= = = 3936 p 85 W. (1 + ) - (1 + 0,7) - 0,7 n 95 Kuna Pn>P, st 4000>3936, siis valitud mootor sobib ja ei kuumene üle ka 50 ºC keskkonnatemperatuuri juures. Ülesanne 6.11 Valida mootor püsivkoormusega kestvas talituses, S1 töötavale lintkonveierile. Ajamimootoriks valida asünkroonmootor, millelt käitatakse konveieri veotrummel reduktori vahendusel, ülekandearv i = 7,8, kasutegur r = 0,96. Koormatud lindi korral on konveieri takistus Ft = 360 N, lindi kiirus vt = 3,25 m/s. Veotrumli läbimõõt Dtr = 675 mm. Töömasina takistusmoment Ft Dtr 360 0,675 Mt = = = 121,5 Nm. 2 2 Taandame töömasina takistusmomendi elektrimootori võllile Mt 121,5

    Elektriajamid
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.

    Elektrotehnika
    Elektrimasinad
    15
    pdf

    Elektrimasinad

    väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse.

    Masinatehnika
    PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    25
    doc

    PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

    Masinatehnika
    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ
    150
    doc

    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

    504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun