1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask - võrguosa antavate aadresside max aadress - esimene aadress, levisaade
Töö eesmärgiks on tutvumine tarbijate tähtlülitusega sümmeetrilisel ja ebasümmeetrilisel valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana.
vähemalt 144 ja mujal 64 kilobitini sekundis Katsetus Esimesena katsetas 3G-võrku EMT 2003. aasta 17. septembril, kui avakõne videotelefoniga tegi testvõrgus tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. 28. oktoober 2005 28. oktoobril 2005 hakkab EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina pakkuma klientidele 3G võrgu teenuseid. EMT 3G leviala katab suurema osa Tallinnast välitingimustes. Kiirus EMT 3G võrgus toimib andmete edastamine kiirusega kuni 384 kilobitti sekundis ehk võrreldes GPRS-iga on see 7 korda ning võrreldes EDGE-iga 1,6 korda suurem. (Selline kiirus on samas suurusjärgus tänaste koduste ADSL-ühendustega.) Lisa(1) 3G teenuste kasutamiseks peab EMT kliendil olema 3G toega telefon. Olemasolevat SIM-kaarti välja vahetada ei ole vaja. 3G toega telefoniga saab kasutada nii 3G kui GSM võrku ja telefon ise valib parima saadaoleva võrgu.
By Karl Õmblus Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ruuteriteks.
z Siinvõrgus puudub tavaliselt otseühendus saatja ja saaja vahel. z Siinvõrgu eeliseks on odavus ja lihtsus. z Kõik arvutid asetsevad ühel siinil. Siinvõrgud 5 z Ühe arvuti mittetöötamine rikub kogu võrgu töö. z Tuleb kasutada terminaatoreid z Arvuteid ei saa kergelt lisada. z Iga lisamine segab kogu võrgu tööd. Lubamarkeriga siinvõrk (Token bus) z Lubamarkeriga siinvõrk on võrk, kus võrgus liigub ringi luba. z Loahaldusprotokoll tagab selle, et kõik arvutid saavad enam vähem võrdsetel alustel suhelda. z Juhtarvuti puudub, kuid on üks arvuti, mis väljastab loa. Lubamarkeriga siinvõrk 2 z Kui luba läheb kaduma või aegub, siis see arvuti väljastab uue loa. z Sellises võrgus saavad kõik arvutid edastada andmeid ühepikkuste ajaühikute kaupa. Siinvõrgu eelised ja miinused z Siinvõrgus uus arvuteid lihtne lisada.
Andmeedastuse kiirusi antakse tavaliselt ühikuga Kb. Andmeedastuse diagnostika 2 Edastuskiiruse järgi saab määrata, kas võrgukaablis või seadmetes on vigu. Korralikult mittetöötav kaabel või mõni muu seade muudab võrgu töö aeglasemaks. Spetsiaalsete vahendite abil saab aga määrata ka täpse asukoha, kus probleem on tekkinud. Andmeedastuse diagnostika 3 Nii saab testimisel teada kaabli pikkuse, selle tüübi, edastuskiiruse, arvutivõrgu ehituse, võrgus olevad seadmed. Lisaks sellistele seadmetele on võimalik testimiseks kasutada ka erinevat tarkvara. Tarkvara abi saab näiteks jälgida kogu infot, mis võrgus liigub. Andmeedastuse diagnostika 4 Programmi Anasil abil saab lugeda kogu infot mida võrgukaardile saadetakse. Seda aga mitte enda arvutile, vaid ka teistele arvutitele. Nii saab teda, mida teised arvutid teevad võrgus. Kogu liiklus on jälgitav. Andmeedastuse diagnostika 5 Kui liiklus on jälgitav, siis on võimalik
rikkumised. "Tihti tundub, et paljud tegutsevad internetis silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides teisi inimesi. Jumal andis inimesele kaks kõrva ja kaks silma ning vaid ühe suu, et meelde tuletada, kuidas peaks käituma. Kuid ta andis ka kümme sõrme ja siin me nüüd siis oleme..." Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Aja jooksul Võrgus välja kujunenud terve hulk reegleid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama - sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. On olemas üldine netikett, aga ka iga teenuse (e-mail, listid jne.) jaoks eraldi netikett. Kõik algab üldistest käitumisreeglitest, mis on väga hästi sõnastatud "Arvutikasutaja 10 käsuna". 1. Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. (rates ei pane 1-e) 2. Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRT0080, Kommunikatsiooniteenuste arendus /kood,nimetus/ Ainetöö SIP kasutamine Asterisk võrgus /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Michailas Ornovskis 030648IATMM Juhendaja(d) Avo Ots Töö sooritanud .................................................................................
vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e
Netikett (Network etiquette) Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett ja seega tähendab interneti käitumisjuhiseid. Tegemist on võrguetikettiga ehk võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistikuga. Võrgu etikett kästileb arvutivõrgus käitumise juhendeid ja reegleid, mis on võrgus aja jooksul välja kujunenud. Austamaks teisi interneti kasutajaid tuleks arvutikasutajatel kinni pidada reeglitest. Kirja on pandud 10 nii-öelda käitumisreeglit või käsku igale kasutajale, milleks on: *Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. *Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. *Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides. *Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. *Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks.
* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette.
....................................12 Joonis 3: peidetud teenuste kategooriad.........................................................................13 3 Tabelite loetelu Tabel 1: top 10 riiki, millest on samal ajal kasutajad TOR võrku ühendunud 21.11.2016 seisuga...............................................................................................................................7 Tabel 2: entry- ja exit releede jaotuvus TOR võrgus, 20.11.2016 seisuga.......................11 4 Sissejuhatus Tänapäeval on muutunud isiku privaatsus internetis suhteliseks mõisteks. Veebilehed püüavad andmeid internetikasutajate kohta, et jälgida mis kindlale kasutajale meeldib, mida ta ostab ning millega tegeleb. Seejärel müüakse tihti antud info kolmandatele osapooltele edasi. Antud tegevus võib kahjustada isiku huvisi, näiteks juhul kui persoon
infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus 3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud
NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Netikett ehk võrguetikett". Kasutasin info saamiseks enamasti Intrnetti, kuid ka materjali, mis on kogunenud aegade jooksul informaatika tundidest. Üksikisiku käitumist ühiskonnas juhivad käitumisreeglid, mis oma suuremas osas on küll "kirjutamata reeglid". Elektroonne keskkond on mitmeti erinev tavalisest ja siin tuleb täita teatud reegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama - sellega austate te teisi kasutajaid. Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jututubade puhul
Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad
Jooniselt 2 on näha, et kõik pinged on normis. Aktiivkaod suvise elektrivõrgu puhul on 14,9 MW. Joonis 3. Algne elektrivõrk, suvine 6 2. Variant Teise variandina optimeeriti algset elektrivõrku. Joonis 4. Optimeeritud simulatsioon (talvine) Optimeeritud skeemis oli vaja pingete hoidmiseks kompenseerida. Selleks installeeriti 330 Mvar kompensaatoreid. Kaod antud võrgus 92,2 MW. Joonis 5. Kompenseeritud simulatsioon (suvine) Suvise simulatsiooni korral on koormused poole võrra vähendatud, kompensaatorid on välja lülitatud ja ka genereeritavad võimsused on jagatud kahega. Jooniselt 5 on näha, et pinged on normaalsed. Aktiivkaod antud võrgus on 19,6 MW. Tabel 6. Liinide maksumused 7 Alg Lõp Pikkus juhtme Liini maks us p (km) tüüp (M€) 3x2x400 1 TEJ
käigukasti juhtplokid. Esimesena saab sellisel juhul infot edastada neist tähtsaim antud juhul pidurite juhtplokk. CAN-võrgus on bit arvuna 0 kõrge ja arvuna 1 madal. 5 6 4. Häirete kontrollimine Häirete vältimiseks kontrollitakse igat CAN- võrgus liikuvat infoplokki. Kontrollitakse igat välja, mistõttu füüsiliselt korras süsteemis on häirete tekkimise tõenäosus üks tuhande aasta kohta. Biti polaarsuse määramine Bit stuffing Biti häire Igas infoplokis ja väljas saab algusvälja ja kotrollvälja vahel olla kõige Bit error rohkem 5 samanimelist üksteisele järgnevat bitti (11111 või 00000). Sellest
konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia põhimõtteliselt nagu siinitopoloogia 3. täisühendusega topoloogia - iga sõlm omab otseühendust kõigi teiste sõlmedega . Kui võrgus on n sõlme, siis otseühenduste ehk harude arv on n(n-1)/2 4. ringtopoloogia - iga sõlm omab täpselt kaht ühendust oma naabritega 5. tähttopoloogia - kõik perifeersed sõlmed on ühendatud ühe tsentraalse sõlmega, s.t. iga sõlm võib vahetada informatsiooni mistahes teise sõlmega läbi tsentraalse sõlme 6. puutopoloogia - puhttopoloogilisest vaatevinklist kujutab see endast omavahel kokku ühendatud tähtvõrke 7
Tarkvara testimine Dokumenteerimine Juurutamine 56. Mis on LAN? Local Area Network. Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000m. 57. Mis on WAN? Wide Area Network. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. 58. Mida tähendab klient/server? Hajusrakendus, mille täitmine toimub osaliselt serveris ja osaliselt klientarvutis. 59. Mida kujutab endast võrgus töötamine? Võrgus töötamine LANis/WANis töö tegemine. 60. Millised eelised on võrgus töötamisel? Saab nn rühmatööd teha, ise eri kohtades asudes. 61. Millised puudused on võrgus töötamisel? Võrgus võib tekkida ebastabiilsusi ja kui võrk nakatub viirusega, võib paksu jama tulla. 62. Mis on modem? Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum
koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad.
Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase tugijaama haldusliidesesse ja tutvusime seejärel avanenud lehel olemasolevate seadistustega. Tugijaama DHCP serveri parameetrite muutmiseks liikusime Setup -> Basic Setup -> Network Setup, mille juures kõik parameetrid täitsime vastavalt individuaalselt valitud ja täidetud tabeli seadistuse variandi järgi (vaata tabel 1). Seejärel salvestasime muudatused. Tabel 1: WLAN tugijaama seadistamine Varia Võrgu Mas Võrgus võrgumask Esimene Teine Eelviimane Viimane kasutatav kasutatav ki ate aadress, kasutatav aadress, aadress nt nr aadress bittid aadressid DHCP aadress, levisaade tugijaamal
Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
spetsiaalselt selleks, et arvutit kahjustada või kuritarvitada. Kurivara võib arvutisse sattuda küpsiste, allalaetavate failidega või andmekandjatega. Andmekandjate puhul peab olema eriti ettevaatliku kuna ühendades arvutiga ei läbi see samalaadset sisukontrolli kui allalaetavad failid. Liigitus: · Viirus- On programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. · Uss- On iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu. Võib jagada kolmeks harilikud ussid, meiliussid, Microsoft Windowsi failijagamise ussid. Usside rünnaku vastu aitab õigesti seadistatud tulemüür ning turvaparanduste õigeaegne rakendamine.
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus
ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. 7. Nimetage liideseid, mis võimaldavad ühele siinile ühendada vähemalt 100 seadet. Lihtsamate seadmete ja anduritega suhtlemiseks töötas Dallas Semiconductor välja protokolli, mida kutsutakse 1-wire liideseks, kuna kogu mõlemasuunaline andmevahetus ja toide liiguvad ühe juhtme kaudu. Lisaks võimaldab liides ühele siinile üle 75 seadme ühendamist, moodustades MicroLan võrke. MicroLan võrgus on üks juhtseade, mis juhib võrgus liiklust ja tagab, et siinil olevad seadmed ei üritaks korraga rääkida. 8. Loetlege erinevaid topoloogiaid ja selgitage nende erinevusi. Võrgutopoloogia arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid
Netikett 1) Kirjutise lõppu lissa oma täisnimi ja e-posti aadress 2) Võrgus võrdub suurte tähtedega kirjutamine karjumisega 3) Säilita viisakas toon ja ole salliv mis ka ei juhtuks 4) Pikki tekste tuleks liigendada – kasuta näiteks tühje ridu lõikude eraldajana 5) Kirjuta alati e-maili subject-reale kirja teema 6) Ära kopeeri tarkvara, mille eest sa pole maksnud 7) Enne kirja saatmist loe see kindlasti üle ja mõtle kõik veelkord läbi 8) Võõrale inimesele kirjutades ära ole liiga familiaarne
Toimub ka koormuse reguleerimine, mis on saatja ja võrgu vaheline asi ehk et saatja ei saadaks võrku pakette rohkem kui sealt läbi läheb. Transpordikihi protokollid on UDP - ei suhelda teisega ja saadetakse pakette lihtsalt teele ehk ei tehta midagi erilist lisaks. See mis võrgust läbi läheb, sellega ta tegeleb. Samuti ei kulutata aega ühenduste loomiste peale ja pakettide saatmise kordamisele. Iga UDP pakett on omaette nähtus võrgus ja iga pakett liigub omaette ja nad võivad kohale jõuda suvalises järjekorras ja teepeal kaduma minna. Kõik sõltub teepeal olevate kanalite kvaliteedist. Samuti ei kulutata aega ühenduste loomisele ning ei ole vaja ühenduse olekut meeles pidada. Saatja ja vastuvõtja ei eralda eraldi puhvreid ja ei tegeleta pakettide meelespidamise ja järjestamisega. Paketi päis on väiksem (2 aadressi, saatja rakenduse pordi number, vastuvõtja rakenduse
Küsimus 3.GAUGE: Millist signaalitugevuse väärtuste vahemikku peetakse heaks, millist rahuldavaks ja millest allapoole ei mõõdeta? Roheline vahemik hea signaalitugevus Kollane vahemik rahuldav signaalitugevus Oranz ning punane vahemik ei mõõdeta Küsimus 4.GAUGE: Arvutada teenindava tugijaama ja parima naabertugijaama signaali võimsus (RSSI). Kas GAUGE aknas näidatud parima naabri signaalitugevus võimaldaks kasutada seda mobiilvõrgu tugijaama? 3G võrgus on RSSI väärtus näidiku pealt näha: -61 dBm 4G võrgus RSSI-d ei õnnestunud leida kuna LTE võrgus ei mõõdeta seda väärtust. Kummaski võrgus ei näidanud Network Cell Info Lite äpp naabertugijaama signaalitugevust GAUGE aknast. 3.2. RAW (4G ülevalt, 3G all) Küsimus 5. RAW: Mitut naabertugijaama mõõdetakse? Millist tehnilist infot kogutakse teenindava tugijaama kohta, millist naabertugijaamade kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel.
· Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; · Zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Käitumine võrgus Aivar Luist NETIKETT · Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks · Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Aja jooksul Võrgus välja kujunenud terve hulk reegleid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama - sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Üldised reeglid
Media Access Control) mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine. Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP. 5 Võrgukiht on OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. See haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub. Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. Võrgukiht teeb marsruutimisotsuseid ja edastab vajadusel pakette, et aidata neil jõuda määratud sihtkohta. Võrgukiht teeb transpordikihile võimalikuks saata pakette olenemata sellest, kas sihtarvuti on samas kohtvõrgus või mujal laivõrgus
ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks HTML-kasutatakse andmete näitamiseks
1000/106 = 10-3 s c = 3 * 108 m/s t = s/v = 60 000m / (3 * 108) = 2 * 10-4 s Koguaeg = 2 * 10-4 + 10-3 = 1.2 * 10-3 s 12.Kindla pikkusega pakette kasutavas sidekanalis kanti üle kokku 1060 baiti, mis moodustavad ühe sõnumi? Milline on ülekantavate pakettida hulk? || 5 | 48 || = 53 baiti/pakett 1060 / 53 = 20 paketti. Kui vastus ei oleks täisarv siis tuleks see ümardada ülesse lähimaks täisarvuks. 13.ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. – 53B on pakett, milles 5B on päis. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s 14.ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab
1. pordis on aga pinge alati 300ms. 5.2 Sidekanali läbilaskevõime kontroll Ping pika paketiga tulemused: Paketi pikkus 65500 baiti. Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 14ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s) 2692ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 (300 ms) 316ms Järeldused katsetulemuste kohta: Nagu ka eelmises, on piiramatus võrgus ping kõige väiksem. Port 2-s oli ping aga kõige suurem, kuna edastuskiirus on 200kbit/s ja andmete edastamine võtab kauem aega. 1. pordis on ping ikka enamjaolt sama. Mida suurem on pakett, mida edastatakse, seda suurem on ping. 5.2.1 Sidekanali edastuskiiruse arvutused Valisin tesimiseks suuruse 65 500 baiti. Arvutan faili edastuskiirused: 65500 baiti * 8 = 524 000 bit Port 3: 524 000 bit / (0.014s / 2) = 74 857 142.8 bit/s Port 2: 524 000 bit / (2.692s / 2) = 391 044.7 bit/s
asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. Restart ehk seadet taas käivitama SSID (Service Set IDentifier) on võrgunimi(mestiident) traadita võrgus mida peavad kasutama kõik antud võrgus tegutsevad seadmed. SSID kujutab endast 32-baidist tõstutundlikku tekstijada, mis tavaliselt sisaldab seadme valmistanud firma nime.
Signaallambid Tüüpilisel videokaardil on üks roheline ja üks kollane signaallamp Sõltuvalt kas seadmel on võrguühendus või mitte lamp kas põleb, vilgub või on väljas Vahel on vilkumine hea vahel mitte Andmete liikumine Kui mingi arvutis olev programm soovib alustada üle võrgu suhtlust mingi teise programmiga, siis peab ta teadma teise programmi aadressi. Üldine aadress koosneb põhimõtteliselt kahest osast. Esimene on teise arvuti aadress võrgus ning teine on teise arvuti sisene aadress (ehk pordi number). Programmi siseselt peaks olema selge, kas ja mismoodi teostatakse seanss ja andmete esitus osapoolte vahel (oleneb protokollist). OSI mudel Open Systems Interconnection, selle mudeli loomine algas juba 1979.a. Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) endast standardite ja protokollide kogumit, mille nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad püüavad ja peavadki kinni pidama, et nende
EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. , 48 , , . infofail 48, . , .
uuendusmeelsemad huvilised tihti avastanud, et uuele standardile (802.11g) üleminek ei ole oluliselt vana (802.11b) võrguga võrreldes läbilaskevõimet suurendanud, selline kogemus süvendab veelgi skeptilist hoiakut 5 GHz sagedusala seadmete soetamise suhtes. Kuna oma igapäevatöös olen selliste probleemidega väga sageli kokku puutunud, püüan siinkohal mõningaid üldisemaid lähtepunkte selgitada. Erinevalt traatvõrgust (Ethernet) ei ole raadiovõrgu kliendiseadmel ülevaadet, kas võrgus on veel kasutajaid peale tema või mitte. Et Ethernettüüpi võrgus ei saa toimuda samaaegset edastamist (selline juhtum põhjustab pakettide kokkupõrke ehk kollisiooni), on raadiovõrgu standardisse 802.11 sisse ehitatud kokkupõrke vältimise algoritm, mida nimetatakse kandjatundlikuks ühispöörduseks koos põrke ärahoidmisega (Carrier Sense Multiple Access with Collision Avoidance -- CSMA/CA). See algoritm tarbib talitluseks samuti võrguaega ja on vajalik võrgu tööshoidmiseks
Kahtlased pöörduspunktid Nendeks võivad olla Wifi võrgud, mis on üles seatud tundlike andmete kogumise eesmärgiga. Need võivad olla seatud kuhugi piirkonda, kus leviala ulatub näiteks mõne ettevõtte arvutikasutajateni, või miks mitte ka kodukasutajateni ja on jäetud peibutamise eesmärgil turvamata. Selliste võrkude kasutamine võib viia tõsise infolekkeni ükskõik, millise kolmanda isiku tahtel. Vähene võrgukasutuse jälgimine Ilma võrgus tegevust jälgimata ei ole võimalik avastada probleeme. Selleks, et teada saada, kas sinu võrku kasutavad ainult sinu poolt autoriseeritud kasutajad, tuleb selle kasutust jälgida. Tuleb luua teatud päästikud, mis annavad kahtluse korral haldajale teate. Kui sellist inimest ei ole, siis peaks olema võrgu kasutajatest vähemalt logi, mida on kahtluse korral võimalik tagantjärgi uurida. Enamus tavakasutajatest juhtmevaba võrgu üles seadjatest inimesed aga seda ei tee.
ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus
Lähteülesanne: Analoogtelefoni takistus on 400 , telefoniliini takistus on 2000 ja alajaamast tulev liinipinge on 50 V. Kui suur on telefonis kuluv võimsus? Lahenduskäik: Vastus: P (võimsus) = U2 / R = 502 (V) / 400 () + 2000 () = 1,042 (W) 3 Telefonis kuluv võimsus Lähteülesanne: Bitikiirus sidevõrgu füüsilises kihis on 9600 bit/s. Kanalikihis edastatakse pakette pikkusega 1024 bitti, millest päis moodustab 128 bitti. Kui kaua kulub aega selleks, et kirjeldatud võrgus edastada 600 kbit suurune fail? Eeldame täiendavalt, et paketid edastatakse järjest, ilma vahepausideta. Lahendus: Ühe pekti andmemaht = 1024 (bit) 128 (bit) = 896 bit Saadetavate pakettide arv = 600 000 (bit) / 896 (bit) 669,64 paketti 670 paketti 3 Kogu edastavate andmete maht = 670 (paketti) * 128 (päis bit) + 600 000 (bit) = 685 760 (bit) Vastus: Kogu andmetele edastav aeg = 685 760 (bit) / 9600 (bit/s) 71,43 (s)
MPLS töötab OSI mudeli teise ja kolmanda kihi vahel ja tihtipeale kui teda tahetakse liigitada, siis öeldakse ta kohta, et ta kuulub Osi mudel 2,5 kihti nagu ka näiteks ARP 3 = ATM (Asynchronous Transfer Mode) = '''Definitsioon ja ülevaade''' Asünkroonülekanne Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see standardselt 100Mbit/s aga vaikselt liigub juba 1Gbit/s poole. ATM'i kasutataksegi enamjaol laivõrkudes. Kohtvõrgus ei löönud ATM läbi oma keerukuse tõttu. Laivõrkudes kasutatakse teda kas ADSL implementatsioonides või PHD/SDH ja packet-switched võrkude sidumiseks
timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?" Barbara Mandarell · ,,Õnn sõltub meist endist." Aristoteles
Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittide arvule (abiks veergude 3-5 täitmisel). WLAN tugijaama kasutusjuhend. Tulemused 1. WLAN tugijaama seadistamine Teine Viimane Võrgus Esimene kasutatav kasutatav Aadressruu Mask seadmete võrgumask kasutatav aadress - aadress - mi viimane Varian Võrgu i le kümnendkuju aadress - esimene viimane aadress, t nr aadress bittid antavate l tugijaama DHCPga DHCPga levisaade
sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust. Hansakaubanduse keskne asend scletaln rtäiteks transpordiga seotud erialade rohkust suuremates linnades. Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
6) DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch) PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda USB: ühendatavus - reeglina USB SSD: Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. PATA,SATA,eSATA,Firewire,RJ45: Ühendatavus 7) Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. 8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on
ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees.
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
