· GPS. · Digitaalne kaamera. · Enamasti klaviatuuriga (reeglina on QWERTY stiilis). Telefoni toega on lisanduvad numbrid jm nupud. · Aku (suure mahuga liitiumaku). Populaasemad pihuarvuti tootjad · Apple Inc. · BlackBerry · Fujitsu Siemens Computers · I-mate · HTC Corporation · Samsung- Moment Rakenduslikud eripärad Pihuarvutit saab hästi rakendada GPS'ina, pihuarvutiga kasutatakse enamasti andmete transpordiks, vaatamiseks ja hoidmiseks. Pihuarvutit kasutatakse ka märkmiku asemel. Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega. Ehituslik eripära Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike.
Telefonid(A) GPRS mobiiltelefonide juures kasutatakse taolisi numbrikombinatsioone: 2+1, 3+1, 4+2 Nimelt suurem number tähistab seda, kui mitu kanalit on telefon võimeline allalaadimiseks hõivama, väiksem aga võimet hõivata kanaleid üles laadimiseks Telefonid(B) 3+1 telefon suudab seega alla laadida infot kolmel kanalil ja üles saata ühel kanalil. Arvutid Kasutamaks Internetiteenuseid nagu e-mail ja WWW, on lisaks GPRS telefonile vaja ka pihuarvutit või personaalarvutit. GPRS ei eelda arvutilt või PDA-lt (Personal Digital Assistant- lihtsalt öeldes pihuarvuti) midagi murrangulist ja uut - arvuti jaoks paistab ühendus tavalise modemiühendusena ja GPRS telefon tavalise modemina. Arvutid Põhimõtteliselt saab GPRS-i kasutada iga arvuti või PDA-ga, mida on võimalik telefoniga ühendada kas üle infrapunaliidese või kaabliga. Ühendusi saab luua ainult GPRS telefoni poolt, ning ainult välise arvutivõrguga. Kahe
võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid. 2.1.1 Pihuarvuti Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 2.1.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 2.1.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 2.1.4 Suurarvuti
keerulisemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist. Traadita ühendus Uutel pihuarvutitel on Bluetooth, mis on kantavates seadmetes tänapäeval väga levinud. Bluetoothi saab kasutada sõrmistiku, kõrvaklappide, GPS-vastuvõtjate ja teiste lähedalasuvate Bluetooth-seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise. Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi toetus. Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu. Vanadel pihuarvutitel aastast 19902006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]
võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid. 1.2.1 Pihuarvuti Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 1.2.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 1.2.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 1.2.4 Suurarvuti
Pikad läbitavad distantsid tähendavad, et personaliga seotud kulud ja tööks kuluv aeg on suuremad. 3. stsenaarium. Andmete kogumise ülesanne on Keskkonnaameti regioonide vahel jagatud: See on tunnistatud kõige tasuvamaks stsenaariumiks, millega kaasneb vähem kasutuid kulutusi. Iga Keskkonnaameti regioon hoolitseb oma piirkonna loendamiskohtade eest, laadides andmed perioodiliselt keskandmebaasi üles. Selle lähenemise puhul on vaja ühte pihuarvutit regiooni kohta, transpordi ja personaliga seotud kulud on aga madalamad. Kõik projekti etapid jagati mitmeteks muutujateks, millest kõigil on ühtne maksumus. Välja arvutati projekti esimese aasta maksumus ja kümne aasta maksumus. Paljudel juhtudel on esimese aasta ja kümne aasta maksumuse suurus sama, kuna mõned etapid ja alletapid toimuvad ainult esimesel aastal. Iga-aastase palgatõusu hindamiseks kasutati tarbijahinna- indeksit (THI)
annaabi.ee 
