Pärnu 2011 Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS
1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi 1960 Digital Equipment Corporation, PDP-1, esimene kommertsarvuti klaviatuuri ja monitoriga 1970 flopiketas 1971 Texas Instruments toob turule taskukalkulaatori 1975 Laserprinter (IBM) 1976 Jugaprinter (IBM) 1977 Apple II oli esimene vabrikus kokku pandud koduarvuti (varem võis juhtuda, et pidid ise emaplaadi kasti kinnitama). 1981 IBM PC MS-DOS opsüsteemiga 1982 Osborne ehitab esimese praktilise sülearvuti (kaalus 10 kg! Noojah, see oli ikkagi 'kaasaskantav', mitte statsionaarne). 1983 Apple Lisa, esimene graafilise kasutajaliidesega arvuti (mudel ei olnud edukas, mahamüümata masinatega täideti mingi auk) 1984 CD-ROM ja Macintosh 1990, Intel i486 1996 PalmPilot 1997 DVD-mängijad tulevad USA-s müügile 1998 MP3 kaasaskantavad mängijad tulevad müügile 8. Arvutite liigitamine erinevate tunnuste järgi Personal arvutid Sülearvutid Pihuarvutid Serverarvutid
Bürootehnika alane esitlus sülearvutid Sülearvuti, kõnekeeles ka läpakas on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et Ajalugu
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas). 1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC- DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 19901994. Windows 3
või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste aastakümnete jooksul ja jätkub ka tänase päevani, kuigi virtualiseerimise põhi idee pärineb suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja personaalsed arvutid ei olnud isegi lähedal muutumaks reaalsuseks. Arvutite operaatorid kasutasid perfokaarte ja esitasid partii töid edasi suurarvutiteni kus need jäid ootama oma järge. Esimene samm virtualiseerimiseni võttis aga ajajaotus suurarvuti süsteemide vormi ja kujunes välja CP-40 operatsiooni süsteemi väljatöötamise jooksul. Iga kasutaja kindlustati virtuaalse masinaga, mis andis kasutamisõiguse mitmele kasutajale suurarvutisse samaaegselt. Loodi
ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti.
ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti.
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega,
korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs
korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest. Arvutivõrgu tähtsamad komponendid. Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid.
1 BAIT koosneb kaheksast bitist. Sobib ühe sümboli salvestamiseks. Saab omada 256 erinevat väärtust 0000000011111111 (kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor
PET(6502 protsessor), Jobs ja Wozniak - Apple II(6502 protsessor), Tandy Ranio Shack – TRS- 80(Z80) VISICALC – 1979. a tegid Daniel Bricklin ja Robert Frankston VisiCalci, esimese spreadsheeti(nagu Excel), kõigepealt oli see Apple II jaoks(Apple hakkas väga hästi siis müüma) APPLE II – 1976. a hakkab Steve Wozniak töötama välja Apple II, 1977. a sai valmis, töötas 6502 protsessoriga SYMBOLICS – 1980. a loodud, spetsiaalne riistvara LISP-i programmide edukaks jooksutamiseks(põhiliselt AI) IBM PC – 1981. a IBM tegi IBM 5150 PC, ehitasid kiiresti valmis ja tegemine maksis palju, kasutas Intelit, suretas sujuvalt kõik teised koduarvutid välja, enamik tänapäeva arvuteid on sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara. 1980 Aeg Koht Sündmus ? Norra Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3.5KB kasutatav mälu, mis põhines MOS Technology 6502 protsessoril. Saadaval oli ka 5¼" disk drive (5
Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
Dselect pseudograafiline programm 4. Aptitude pseudograafiline programm (arendajad investeerivad sinna palju, sisaldab lisafunktsionaalsust võrreldes apt-get programmiga) 5. Synaptic [] TOETETAVAD ARHITEKTUURID Tegemist on vaba operatsioonsüsteemida ning kasutab Linux tuuma ning teda on hea kasutada, kuna ta ühilduva paljude populaarsetel riistvaralistel platvormida. Ta töötab nii 32bit, kui ka 64bit süsteemidel. Debian kasutamiseks on vajalik sobilik riistvara, selleks sobib pea iga suvaline 32bit või 64bit x86 arvuti, alates 486 PC mudelitest kuni HP 385 DL ja IBM x3250 taoliste serveriteni. [] Debian toetab ametlikult järgmisi arhitektuure: 1. i386 (x86-32 32bitine Intel/AMD PC) 2. amd64 (x86-64bitine Intel/AMD PC) 3. alpha (DEC Alpha arhitektuur) 4. sparc (Sun SPARC arhitektuur) 5. arm 6. armel 7. powerpc 8. hppa (HP PA-RISC) 9. ia64 (Intel Itanium) 10. mips 11. mipsel 12
käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. Operatsioonisüsteem on madalaima astme programm, mille põhiülesanneteks on: · koordineerida arvuti erinevate osade tööd, nii tarkvaraliselt, kui ka riistvaraliselt · võimaldada esmast suhtlemist arvuti kasutajaga ning lihtsustada kasutaja tööd. Operatsioonisüsteemi tüübid: Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti.
kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi
2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara
seal kuhu see loodud: televiisoril. Juba mainitud on ka probleem vanemate arvutitega. Kui kellelgi tekkis idee vanast kapinurgas seisvast kastist endale lisatelekas luua, tuleb arvestada sellega, et alla 600 megahertsise protessori ja 128 MB mäluga isendid ei suuda toetada kõiki kaardi võimalusi. Nendeks oleks näiteks digitaalsalvestamine ja time shifting. Kuid lihtsa telepildi vaatamiseks piisab üldjuhul sellisest süsteemist: 233 MHz või kiirem protsessor, vähemalt 32 MB mälu, DirectX põhine neljamegane graafikakaart, suvaline 32-bitine Windowsi opsüsteem (Linuxiga on lood keerulisemad, ent mitte lootusetud). Erinevatel tootjatel võivad nõuded muidugi varieeruda. Seega lastetuppa lihtsalt varutelekat annab teha küll. Ageia e. füüsikakaart Niisiis, sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...?
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Arvutitest Koostaja: Marcella Jatsinjak 8a klass Juhendaja:Margit Norman Viljandi2009 Marcella Jatsinjak Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti?..............................................................................................................3 Arvuti mälu ühikud..................................................................................................................... 4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor..............................................................................................
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
