tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid, kus näiteks inimene, kes kasvatab enda tarbeks kanepit, mõistetakse 15 aastaks vangi, kuid 61-aastane mees, kes vägistas kolmel korral 2-aastast last, mõisteti vangi vaid 6 aastaks.
Eestlased kas pigem eurooplased või indiaanlased ? Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame nende filme, räägime, õpime nende keelt jne. Samas oleme me ka indiaanlased, kes on loodusesõbrad, kuna Eesti on ka tuntud ilusa looduse poolest, samuti muudab meid indiaanlasteks see, et me oleme oma maa ja rahva eest palju võidelnud. Indiaanlasteks muudab meid pigem ka see,
Vask on väga hea elektri-ja soojusjuht, mistõttu on ta laialt kasutatud elektrotehnikas, küttetorudena ja aparaadiehituses. Üks tulusaim värvilisi metalle on alumiinium kerge metall, hästi sepistatav ja töödeldav ning seda kasutatakse igapäevaselt väga palju. Alumiinium on odav ning toodangu mahult metallurgias teisel kohal. Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta, kuigi NRG on arutlenud, et Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks olemas ning siia võidakse luua uus alumiiniumitehas. Metallurgiatehased on ehitatud linnast üpriski eemale tehasest tulev lõhn ning üleüldse tehase olemasolu elurajoonis häiriks paljusid inimesi. Samuti on vaja selleks kindlat kohta, kus neid maake leidub ning reostaks võimalikult vähe loodust. Ukrainas on metallurgiatehaste jaoks eraldatud lausa suur, 27,2 tuhande km2, maa-ala Zaporozhye
gravitatsioonile. Valgus on võimeline minema kaarega mööda kehadest, mille gravitatsioon on suur, näiteks must auk. Nii saame vaadelda kaugeid ja vanu galaktikaid. Mida kaugemal on keha, seda rohkem on temalt kiirgav valgus punane. Selle nimi on punanihe. Footoni elektromagnetilise lainepikkuse suurenedes muutub see punakaks. Seda arvesse võttes saame hinnata kehade kaugust ja vanust. Võttes kõike eelöeldut arvesse siis maailmaruum paisub pidevalt. Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda. Näiteks kummipaela venimine, ühel hetkel ei ole võimalik seda enam pikemaks venitada ning see laksatab tagasi oma algsesse vormi. Suure tõenäosusega juhtub sama universumiga. Pärast oma algsesse vormi, ehk siis arvatavasti musta augu faasi tagasi jõudmist kordub jälle sama suur pauk ning kõik algab uuesti. Tänu valguse liikumisele
mina kutsuksin saatesse enda sõbranna, kellega saaks teha intervjuud sellisest valdkonnast, millest meile rääkida meeldib. Näiteks : ,,Armastus esimesest silmapilgust". Minu arvates väga hea valdkond noortele. Küsimused- (täiendvastustega) · Egle: Kuidas tekib suhe kahe inimese vahel? · Kaisa: Ma arvan, et suhe kahe inimese vahel tekib siis, kui nad on teineteist tundma õppinud, omavahel suhelnud, arutlenud jpm. · Egle: Kas see väide peab paika, et armastus tekib esimesest silmapilgust? · Kaisa: Ei, mina arvan, et see ei ole nii. Kunagi ei saa hakata armastama inimest esimesest kohtumisest peale. · Egle: Kui sa näed, et ta on kena ja veetlev noormees, siis miks mitte? · Kaisa: Siiski ma arvan, et see on võimatu, sest kui sa inimest esimest korda näed, ei saa sa teda armastama hakata, sest sa pole temaga tuttavaks saanud,
kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teiseltpoolt erinevate kultuuride segunemine ka ohustab Euroopa rahvast. Sel teemal on samuti arutlenud Avraam Šmulevitš ajalehe Postimees artiklis. “Aafrika ja LähisIda ühiskonnad on Euroopa omadest kardinaalselt erinevad,” väitis politoloog. Kuna igale rahvale on ainuõigeks tema enda uskumused ning ühiskondlikud väärtused, siis nende segunedes tekivad mitmed lahkhelid. Esiteks, ei mõisteta üksteise keeli ning seega ei ole ka korralik suhtlus omavahel mõeldav. Teiseks, immigrante ning nende kultuuri
Tõde absoluutne või suhteline? Läbi aegade on inimkond arutlenud probleemi üle tõe olemusest. On tõde absoluutne või suhteline? Vaevalt sellele ühtset tõest vastust kunagi leitaksegi. Tõde on iga inimese jaoks erinev ja kõigil on tõest oma arusaam. Jääb üle vaid nendel erinevatel arusaamadel arutleda. Mis ta siiski on? Uskumus? Teadus? Või mõlemat? Tõenäolisem näib uskumus, sest ei saa midagi sellist rääkida ja tõeks pidada, mida ise ei usu. See oleks tõe väänamine ehk valetamine
· Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv
Lõpuessee - mis on valgus? Juba aegade algusest on teadlased arutlenud selle üle, mis on valgus ja kuidas see toimib. Nad jagunesid nö. kahte rühma : ühed arvasid, et valgus on osake ning teised, et laine. Valguse aluse ning põhja pani paika James Clark Maxwell, kes selgitas valgust kui elektromagnetlainet ning suutis seda ka 19. sajandil tõestada. Sellest jagunesidki teadlased kahte leeri. Esimesse rühma kuulusid Newton, Planck ja Einstein. Teise rühma aga Young ja Maxwell. Esimeses grupis olevad mehed nimetasid valguse osakesi erinevalt. Newton
Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või sündmus/tegevus mis pakub rõõmu ja head tunnet ongi ju hea. Ja elu on selline pisike ajaperiood suures plaanis
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal
„Ettevõtja edu võti – tegevus välisturgudel?“ Sageli otsivad inimesed, seal hulgas ka ettevõtjad, kiireid lahendusi. Kui lapsed õpivad vanematelt, siis ettevõtjad nii mõneski mõttes võtavad eeskujuks riigi. Riik seab käsud ja keelud, suunab ja abistab. Ettevõtjad järgivad neid nagu lapsed vanemaid. Riik on sageli arutlenud teemadel, kus otsitakse Eestile oma Nokiat. Samas ei anta endale aru, et teinekord kulub suurteks tegudeks ka aega. On ju ka eelmainitud telekommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte juured ulatunud mitme põlvkonna taha. Muutused ei sünni üleöö. Tuleb õppida ja kasvada ja kogemusi koguda, alles siis saab öelda, et oleme valmis! Mis on pealkirjas tõstatatu teemas valesti? Tegelikult leian neid vigu lausa kaks. Üks neist oleks see imepärane „edu võti“
Viha aga vastupidi valmistab meie keha ette rünnakuks. Võiks mainida veel ka vastikuse tunnet. Roiskunud toidu 1 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 20 2 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 37 söömine võib viia mürgituseni. Vastikuse tunne aitab meil seda toitu vältida. Rõõm ja mure kujunesid kunagi ammu selleks, et meid motiveerida. Minu arvates ilma nende tundeta ei näeks inimene vaeva, et siin ilmas ellu jääda. Juba tuhandeid aastaid on filosoofid arutlenud, et õnne leidmine on elu eesmärk.3 Kõik teavad, et positiivsed emotsioonid tekitavad inimeses õnnetunnet. Õnn on väga meeldiv tundeelamus ning seepärast tahavadki inimesed olla õnnelikud. Olen lausa kuulnud, et õnn on suurim rikkus. Siit võib järeldada, et negatiivseid emotsioone ei olegi meie elus vaja. Kuid tegelikult see nii ei ole. Arvan, et nii nagu positiivseid emotsioone, on vaja ka negatiivseid. Just tänu viimastele õpidki tegema erinevaid analüüse ja järeldusi
Elu mõte ja mõtlema paneb, on see ,,Armastus on eksistents on midagi, oma eesmärgi saavutanud. nagu leetrid: peame selle mille üle ihaüks peaks Võitluse kogu kõik läbi põlema."(J.K. juurdlema ja enda jaoks ühiskonna vastu on Jerome). P.Coelho vastuse leidma. Selle üle inimene juba ette romaanis ,,Üksteist on filosoofid arutlenud kaotanud. Salingeri teoses minutit" pettub noor läbi inimkonna ajaloo. ,,Kuristik rukkis" brasiillanna Maria 20.sajandi tuntud peategelane on armastuses. Euroopasse kirjaniku Becketti seitsmeteistkümneaastane minnes unistab tüdruk absurdinäidendi ,,Godot`d noormees Holden kuulsusest ja edust. Kõik oodates" tegevus toimub Caulfield
3) Hellenismi ajajärk. 2) Klassikaline ajajärk 4) Rooma võimu ajajärk. Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega. Erinevatel aegadel ja eri paigus on olnud inimesed , väga erinevad , kuid üks asi mis on kõigil sarnane , on see et kõigi rahvaste igapäeva elus , üheks lahutamatuks osaks on kindlasti muusika.Paljud filosoofis ja õpetlased on arutlenud muusika tekke kohta, arvatakse et muusika pärineb kõnest , samuti et muusika kujunes töö protsessil. Kuid vaatamata sellele kuidas muusika tekkis , ühendab see meid kõikki.
Mart Linnas AI-11 Kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla? Maailmasõdade vajalikkuse või ebavajalikkuse üle on arutlenud juba mitu põlvkonda ajaloolasi. Selleks, et arutleda selle üle, kas maailmasõjad võinuks olemata olla, peame me teadvustama, kas sõdade põhjusteks olevaid konflikte oleks saanud ka teisiti lahendada. Ma nõustun kindlasti väitega, et Teine maailmasõda oli esimese jätk. Sõdadevaheliste jätkuvate konfliktide tõttu oli peaaegu võimatu et üks jääb ilma teiseta. Seetõttu olen ma vendunud, et juhul kui Esimene maailmasõda oleks ära hoitud, poleks ka teist toimunud.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Valisin nende nelja teema hulgast just samasooliste kooselu kas lubada või ei, sest ma polegi sellel teemal kunagi nii pikalt arutlenud. Mind hakkas huvitama mida mina õigupoolest sellest teemast arvan ja mis seisukohad on mul antud teema puhul, mind hakkas huvitama kui tolerantne ma tegelikult olen. Samasooliste kooselu on olnud Eestis aktuaalne teema ja seda juba päris mitmed aastad. Sellest kirjutatakse pideval nii ajakirjades, ajalehtedes kui ka internet on suur avar maailm, kust sa saad infot kõige kohta, mis sind hetkel vähegi huvitab ja köidab. Kindlasti on üheks teabeallikaks ka
Rahva mõjutamiseks on ideaalne abivahend avalik arvamus. Seoses kõikvõimalike sõdadega on riikide valitsused propageerinud oma ideid nii, et avalikkus nendega nõustuks ning neid toetaks. Seeläbi on riigid peale surunud oma tahet, jättes samas mulje, et tegu on rahva enda sooviga. Näiteks õhutas Hitler sakslasi üles Esimese maailmasõja ebaõiglase rahulepingu pärast kättemaksma. See õnnestus tal suurema vaevata, sest rahvas haaras hõlpsalt neile ettesöödetud ideest ega arutlenud pikemalt, mida nende tehtud otsused hiljem kaasa tuua võivad. Seetõttu on ohtlik, kui üks ühiste vaadetega grupp suudab avalikku arvamust oma suva järgi manipuleerida. Avalik arvamus peaks õhutama inimesi maailmas toimuva vastu huvi tundma. Samas on võimalik avalikku arvamust, ning sellega koos ka inimeste mõttemaailma, mõjutada, kui rahval puudub piisav huvi olukordadesse süvenemiseks. Taolise mürgitatud avaliku arvamuse
LaVey on hea fantaasiaga, samas ratsionaalne isiksus. Ta on suhtlemisaldis, kuni tunneb, et vajab aega endale, aega mõtlemiseks. Kirjutada talle ei meeldi, see tuleneb vaid tujudest. Sealjuures väidab LaVey, et inimesed peaksid aega võtma oma tujude jaoks ja tegutsema rohkem intuitiivselt. Põhieesmärgina toob ta välja tolerantsuse saavutamise ning mõttetugevuse säilitamise kõige juures, mis omab piisavalt jõudu meid mõjutada. Tugeva ja omanäolise maailmavaatega Paolo Coelho on arutlenud esoteerika, teaduse ja Universumi üle nii teostes "Alkeemik", "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" kui ka "Brida". Ühtseteks joonteks teostes võib leida eneseotsimise läbi usu, elutõdede väärtustamise ning lõpuks ka enda ja maailma ümberhindamise. Raamatud lõpevad ootamatult, puändiga, samas lastes lugejal edasi mõelda. Coelho püsitab küsimuse, millele alguses ühest vastust anda ei saa, ei saa seda teha ka lõpus - kõik on lahtine
seaduspärasuse otsing. Enda kohta on ta öelnud: ,,Korrastatus ja uuendused (---). Mulle meeldivad need mõlemad suundumused, kui neil on läbivad kangelased." Borgese loomingus sarnaneb inimene laekaga, kus on lugematul hulgal väiksemaid sahtleid ja panipaiku. Ta annab inimesele õiguse mõelda ja tunda unenäolisi mõtteid ja tundeid, uskuda usklikkuseta; valikuvabadus Borgese moel on eelkõige vabadus jätta valimata. Vestluses kirjandusteadlase Richard Burginiga on Borges muu hulgas arutlenud järgmiselt: ,,Aastate vältel asustab inimene ruumi provintside, kuningriikide, mägede, lahtede, laevade, saarte, kalade, tubade, tööriistade, tähtede, hobuste ja inimestega. Veidi aega enne oma surma avastab ta, et see joonte kannatlik labürint järgib tema enda näojooni." Niinimetatud maagilises realismis põimub ajalooline tegelikkus üleloomulikkusega: sündmused kulgevad reaalsuse ja irreaalsuse piirimail, fantastilisi olukordi esitatakse kui tavalisi
Herodotos on kirjutanud Kreeka ajaloo, teda peetakse ajaloo isaks. Temale kuulub lause "Ajaugu on elu õpetaja". Hipphorates Archimedes oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Tema sõnastas kehade vee väljasurve seaduse. Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander oli Makedoonia kuningas. Ta seadis oma elu eesmärgiks hävitada pärsi, mis tal ka õnnestus ja selle asemele tekkis Aleksander Suure riik. 8.Soktates ei arutlenud maailma tekkimise üle, vaid eetiliste küsimuste. Tema kõige tähtasm uurimusobjekt oli voorus, kõige suuremask vooruseks pidas ta tarkust ja teadmis, samuti hindas ta õiglust. Platon arutles edasi Soktatese õpetust, tema meelest oli kõige tähtam idee. Ta pidas ideed kogu maailma aluseks (idealistlik filosoofia). Aristoteles pidas kõige aluseks materiat. Tema õpetust nimetatkse marterialistlikuks filosoofiaks. 9.Selgita mõisted: Hellas Kreeka hellenid kreeklsed
iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele. 3. ,,Lendav nool'' – Ükskõik kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asida mingis punktis ja liikuda. Järelikult noo ei liigugi. 5. Sokrates ja sofistid. Sokrates(469-399 eKr) – teda huvitasid eetilised mitteteaduslikud probleemid. Ta ei arutlenud maailma olemuse üle, vaid teemal kuidas peaksid inimesed elama, et olla oma eluga rahul. Sokrates kritiseeris sofistide vaateid. Sofistid õpetasid, et kõik siin ilmas on suhteline – mis ühele hea, see teisele halb. Sellist seisukohta nimetatakse RELATIVISMIKS. 6. Platon: ideed, meeleline ja ideede maailm, koopamüüt. Platon (427-347 eKr) – tema arvates eksisteerib 2 maailma: Meeleline maailm Ideede maailm
Natside jaoks ei olnud miski tähtsam kui rass. Üksikisiku ainukeseks väärtuseks peeti tema võimet töötada rassistliku riigi hüvanguks. Sellist ideoloogiat hakati rakendama kohe pärast võimuletulekut 30. jaanuaril 1933. Hitler polnud aga esimene rassistlike veendumustega inimene. Rassistlikud ideed olid paljude eurooplaste teadvuses sügavalt juurdunud ammu enne natside võimuletulekut. Juba 17. sajandil olid paljude elukutsete esindajad, eriti intellektuaalid, arutlenud inimkonna rassideks jagunemise üle. Aastal 1854 kirjutas Prantsuse diplomaat Arthur de Gobineau mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu.
Toomas oleks pidanud täpsustama, mida ta tahaks, et isa teeks, mitte ainult niisama kärkima. Samuti oleks Toomas pidanud rohkem rääkima, kuidas tema ennast tunneb. Mõlema noore vanemate probleemiks oli see, et nad ei suutnud oma viha ja emotsioone talitseda. Anna vanemad karjusid mitmeid kordi Kalju ja Toomase peale ning polnud nõus poisiga normaalselt suhtlema. Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljude probleemide põhjuseks oli see, et inimesed ei arutlenud omavahel. Anna vanemad polnud mitte mingil juhul nõus Annat kuulama ja noorte soovidega arvestama. Siinpuhul tegi asja keeruliseks ka Kalju alkoholi sõltuvus ning Anna isa ja ema iseloomuomadsed. Kahjuks ka Toomas ei püüdnud eriti isaga rahulikult rääkida, vaid pigem õiendas, niisamuti ka isa. Nii lähisuhted kui lihtsalt omavaheline läbisaamine nõuab koostööd ja suhtlemist.
Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest. Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda. LAUSELISUSEGA SEOTUD ERIJUHTUMID Kõrvallause eraldatakse komaga, kui ta sisaldab öeldist. Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Öeldis on da-infinitiivi kujuline. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe. Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust. Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud. Ta tegi rohkem, kui ette nähtud. Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud. Mis keelel, see meelel. Komakasutus on vaba ühendites: maksku mis maksab, saagu mis saab, tee mis tahad, olgu kuidas on, läheb kuidas läheb.
See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse. Leida ja aru saada, kes ma olen, miks ma olen ning mis on see, mis on minu ja meie kõigi ümber. Milline on minu roll selles maailmas ja milline on teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksisteerimise ideedele. Kes ma olen, miks ma olen ja kuidas toimib see maailme meie ümber. Kas elu on selline, nagu ta meile esmapilgul tundub või nagu on koolis õpetatud või on see kõik tegelikkuses palju sügavam, mõttelisem? Sedavõrd keeruline, et enamus meist ei tunne terve eluaja jooksul seda ,,tegelikkust" ega mõista oma eesmärki, oma osa selles kõiges. Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga?
Sõna ,,kriminoloogia" on tuletatud kahest sõnast: ladinakeelsest ,,crimen", mis tähendab kuritegu ja kreekakeelsest ,,logos", mis tähendab teadust, õpetust, ka mõistust ja sõna. Esmakordselt kasutas nimetust ,,kriminoloogia" itaalia teadlane R. Garofalo (Rebane 1975). 3 Ehkki ajaloost on teada suuri mõtlejaid, kes ka kuritegevuse põhjuste ja olemuse üle on arutlenud ( Platon, Sokrates, Aristoteles), saab kriminoloogia, kui teaduse arengust rääkida siiski alates keskaja lõpust. Siis algas nö. uus ajastu. Toimus tormiline teaduse areng, mille murdepunktiks võib lugeda Mikolaj Koperniku (1473-1543) avastust heliotsentrilise maailma loomisest ( Raska 2002). Seni religioonidele toetuva inimese maailmapilt avardus, inimene hakkas tunnetama võimu asjade ja protsesside üle, nägema iseenese võimu ja tähtsust.
Kui eelnev arutlus orjuse kohta oleks õige, siis ei muuda selline käsitlus midagi. Seega peaks taas pöörduma õigluse kui ausameelsuse mõiste poole. Ühises praktikas osalejaid tuleks vaadelda algselt ja võrdselt vabadena, ning nende ühiseid praktikaid tuleks pidada ebaõiglasteks, kui need ei vasta printsiipidele, mida sellistes tingimustes ja suhetes olevad isikud võiksid vastastikku vabalt tunnustada ja seega ausatena heaks kiita. Kokkuvõtteks John Rawls on arutlenud õilguse kui ausameelsuse arusaamise üle ning osutanud seal sellele, kuidas arusaamas sisaldub praktika aluseks olevate printsiipide vastastikune heakskiit üldises positsioonis ning kuidas see omakorda välistab kaalutlustest need nõuded, mis rikuvad õigluse printsiipe. Eeldades, et igal rahval on arusaam õiglusest, sest iga ühiskonna elus peavad esinema vähemalt mingid suhted, kus osapooled näevad ennast asetatuna ja suhtestatuna nii nagu seda nõuab õigluse
UK aktsiad London Stock Exchange Kanada aktsiad Canadian Stock Market Saksamaa aktsiad YahooFinance 1 LHV investeerimisõpik (https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/350#mark03), 2008 11 Skandinaavia aktsiad OMX Venemaa aktsiad MICEX Poola aktsiad WSE Tsehhi aktsiad PSE Ungari aktsiad BSE Horvaatia aktsiad CROBEX 12 KOKKUVÕTE Selles töös olen arutlenud palju aktsiatega seotud mõisted ja tegevused. Selge on see, et antud teema on keeruline ja võtab palju aastaid, et täielikult aru saada. Tulevikus hakkan kasutama kõik informatsioon mis ma sain teada ainetöö käigus. 13 Allikad Rahandus. (2017). Aktsiad. https://www.rahandus.ee/et/aktsiad Kristi Saare. (2014). Kuidas börsil Eesti aktsiatesse investeerida?, Raha foorum, 21/08/2014. https://rahafoorum
Suurem osa teist ehk mäletavad, et mõned reaalained gümnaasiumis on muutunud hulga keerulistemateks. mäletab, keerulisemaks 17. Saatke talle meil aadressile [email protected]. aadressil 18. Enne anti veel ülevaade sellest, millest kõnelesid eelmised ettekandjad. olid kõnelenud eelnevad 19. Selle terrorismivormi ennetamiseks ja enese kaitseks soovitab autor luua dosimeetritega varustatud süsteem. enese kaitsmiseks, süsteemi 20. Seaduseelnõud arutlenud töörühma juht vastas ajakirjanike küsimustele selle sisust ja detailidest. selle sisu ja detailide kohta. 21. Pensionieas inimeste seas on hulk inimesi, kes võiksid ja peaksid kandideerima. Penisoniealiste seas on hulk inimesi, kes võiks ja peaks kandideerima. 22. Olles aheldatud oma pere poolt psühhiaatriahaiglasse, näeb kinopublik Camille Claudeli eraklikku elu, geniaalseid loojanatuure, kirge ja kriise, armastust ja hullust
aidata kõiki abivajajaid. Lihtsalt ennustatavaks tagajärjeks on eluea langemine ning rahva tervise kvaliteedi langemine. Puuduolevate töötajate asemele tulevad varsti meedikud Venemaalt, kes toovad endaga kaasa oma töökultuuri ja teadmised. Eesti inimene pole aga valmis enam tagasiminekuks nõukogude meditsiini. Riigieelarve koostamise protsess on keeruline, kuid plaan, mille järgi seda ellu viiakse, juba pikemat aega sama olnud. Wildavsky on arutlenud selle üle, miks traditsiooniline eelarvestamine ikka veel kasutusel on, kui seda juba eelmisel sajandil kritiseeriti. Selle pahupoolteks peetakse irratsionaalsust, sisendite asemel väljunditega tegelemist, ühe aasta katmist mitme asemel, killustatust, lühinägelikkust jne. Vastusena näeb ta bürokraatlikku inertsi ehk konservatismi jõudu koos valitsusega nõuavad muutusi. Traditsiooniline eelarvestamine teeb kalkuleermise lihtsamaks, kuna see ei ole kõikehõlmav. Valikud, mis
Seletamatud nähtused Eelajaloolised mõistatused Kas mandrid vajusid merre? Teadlased on juba ammustest aegadest saadik arutlenud müütide ja erinevate uskumatute juttude üle, mis jutustavad kunagi eksisteerinud, kuid looduskatastroofide tagajärjel hävinud salapärastest kõrgelt arenenud elanikonnaga saartest. Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19. sajandil kindlad, et kunagi eksisteeris Lemuuriaks nimetatud manner
üks neutron muundub prootoniks ja sünnivad elektron ning antielektronneutriino. Neid nimetatakse fundamentaalseteks, sest et kõik teised looduses esinevad vastastikmõjud avalduvad nimetatud nelja abil. Oleme õppinud terve rea jõudusid (elastsusjõud, hõõrdejõud, toereaktsioon, üleslükkejõud, rõhumisjõud jne.) Kõik need jõud on aga oma olemuselt seotud nimetatud nelja fundamentaaljõuga. Teadlased on ammu arutlenud, Kas ikka kõik nimetatud neli vastastikmõju on tõesti fundamentaalsed. Kas ei oleks võimalik ühte neist avaldada teiste kaudu? Ühtse väljateooria otsingutega tegeles palju aastaid ka Albert Einsein, kuid ilma suurema eduta. Praeguseks ajaks on tänu mitmete füüsikute jõupingutustele õnnestunud luua teooria. Mis ühendab kolm fundamentaaljõudu:tugeva, nõrga ja elektromagnetilise. 1960. aastal näitasid ameerika füüsikud ( S. Weinberg, S. Glashow ja A
Nii on öelnud Shirley MacLaine, kes annab poliitikale ja propagandale väga üheselt mõistetava definitsiooni. Ometi jääb aga küsimus, et kust ja miks on tekkinud propagandale niivõrd halb maik juurde. Omalt poolt annab sellele hea vastuse Peep Ehasalu, kes väidab, et propaganda on muutunud halvaks nähtuseks, kuna objektiivse tõe asemel pakkuvad erakonnad ja poliitikud hoopis labast võimuheitlus vastaspoole mahategemise eesmärgil (Ehasalu 2008).Sellel teemal on arutlenud ka Tallinna Tehnika Ülikooli lektor Agu Uudelepp. Tema näeb kuidas kogu poliitilise vägikaika vedamise kõrval jääb üldsusele mulje poliitikutest, kui ühtsest matside grupist (Uudelepp 2009). Nii loovadki poliitikud ise endast pildi, mis pole kuigi meeldiv. Propagandasse suhtumise keskmine arvamus on kuskil vahepeal moodustades enamiku. Ajajooksul harjutakse kõigega ning inimesed ei tee enam poliitpropagandast nii palju välja kui enne
või sünnitanud. Sotsiaalset vanemlust võib vaadelda kui õiguslikku suhet lapsega: sotsiaalne vanem on see, kelle vanemaks olemine on seadusega määratud ja kelle peres laps elab. Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda
Berzelius õnnitles teadlast uue esimese Venemaal avastatud elemendi puhul, millele anti Venemaa auks nimeks ruteenium (Ruthenia - Venemaa). Clausi aga premeeriti 1845.a Demidovi preemiaga - 5000 kuldrublaga. Osann siisko vaidlustas Clausi prioriteedi. Ta tugines oma Uraali plaatinamaagi uurimisele ja nimetusele "ruteenium", mille ta oli esimesena välja pakkunud. Erilist kõlapinda tema protestid tol ajal ei leidnud. Alles eelmisel sajandil on mõned nõukogude ja välismaa teadlased taas arutlenud Osanni sansside üle ruteeniumi maagist eraldaja aule. Clausi tööga pandi punkt plaatinametallide avastamisloole. Nüüd olid kõik kuus plaatinametalli avastatud. Ent nende metallide paigutamine perioodilisussüsteemi oli D. Mendelejevile veelgi probleemiks. Triaadide paigutus süsteemis on teatud määral erandlik, võrreldes teiste alarühmadega. Täpselt ei olnud määratud ka plaatinametallide aatommassid. Mendelejev pöördus abi saamiseks kuulsa poeedi
Leon Degrellegi on kirjutanud mahuka referaadi just nimelt teemal, kuidas Hitler oli võimeline sakslasi pankrotist välja tooma. Too mees oli ambitsioonikas ning enesekindel, millest tulenevalt suutis ta end kehtestada tol hetkel 65 miljonile sakslasele, kuid kuidas tal see siiski õnnestus? Adolf Hitleri kohta on Ian Kershaw välja andnud 245 leheküljelise raamatu pealkirjaga ,,Hitler" (1990). Selles teoses on ta arutlenud just selle üle, et kuidas sai Hitlerist mõneks ajaks kõige võimukam mees Euroopas. Sotsiaalne päritolu, kodune kasvatus ja tagapõhi kõik rääkis tema vastu. Tal polnud isegi Saksa kodakondsust(selle ta 1932. aastal siiski sai). Ta polnud pärit perekonnast, mis tavaliselt andis Saksa juhte. Sakslaste seisukohtade üle diskuteerib aga Raivo Nael. Tema kirjutistest võib leida ettekujutust
distsipliini uurimisprotsessi projektide haldamise dokumenteeritud protsess mis hõlmab informatsiooni kogumise, salvestamise, analüüsi ja esitluse definitsioone ja protseduure. Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. Aastaks 1970, kui Vikingi programm lõpuks Marsile jõudis, oli Lovelock juba arutlenud palju Marsi atmosfääriolude üle. Ta leidis, et kõik elusorganismid planeedil peavad ära kasutama ka planeedi atmosfääri ja selle läbi ka seda muutma, kuid Marsi atmosfäär oli peaaegu täielikus keemilises tasakaalus. Sellest järeldas ta Maa näite põhjal, et Marsil ei saa olla ühtegi elavat organismi. NASAle sellest teooriast ei piisanud.Lovelock seletas, et organismid ammutavad keskkonnast toorainet, töötlevad seda oma tarbeks ning paiskavad jääkained keskkonda tagasi
iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis 31. Religiooni ja vaenukäitumise seos. leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks. „Vääratanute“ abistamine ei seisnenud niivõrd probleemikohases abis, kui soovituses muuta nende hoiakuid ja käitumist. See tulemus on kooskõlas üldise abistamisuuringute seisukohaga, et kui inimest peetakse oma
Kohlbergi kohaselt need kolm tasandit moodustavad universaalse mustri, kuna tasemed on järjestikulised st enne ei saa konventsionaalselt arutleda kui prekonventsionaalne staadium on läbitud. Tase kuhu konkreetne kultuur jõuab varieerub kultuuriti (seda ei nähta universalismina). Kultuuriti võrreldes leiti mõningane universaalsus moraalses arutluses: - Kõikides klt’ides oli täiskasvanuid kes arutlesid konventsionaalsel staadiumil, - Mitte üheski klt’is ei arutlenud täiskasvanud prekonventsionaalsel staadiumil, kuigi lapsed seda tegid. Samas postkonventsionaalse arutluse kohta ei leitud kõikides kultuurides tõendeid ie on põhjust arvata, et see staadium on (lääne) kultuurispetsiifiline, mitte universaalne. Ethics of autonomy, community and divinity 1. Autonoomia eetika – moraali vaadeldakse individuaalsete õiguste ja vabaduste rikkumisena, rõhk on isiklikul valikul. Tegu on ebamoraalne kui rikub teiste vabadusi ja/või õiguseid. 2
kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel. Neile järgnevad bolgarid/bulgaarid, kellest üks osa rajab Volga keskosal uue riigi, teine aga Bulgaaria aladele ning rajab seal oma riigi. See on aeg, mil kujuneb ka Frangi riik · Muististe kadumine, uute muististe tekkimine. Täheldatakse asustuse vähenemist (u 6. saj) ümberkorraldused põllumajanduses? 1990datest on loodusteadlased selle üle arutlenud. 536. a loodusnähtus on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad pilved varjutasid peaaegu terveks aastaks päikese = näljahäda? Sellele järgneb katkuaeg (immuunsüsteem nõrk, aga ka palju surmasid seoses näljaga). Jääkihtide uurimisel on selgunud, et on leidunud mingisugust erilist tolmu/suitsu erakordselt palju peetakse tõenäoliseks mõnd suuremat vulkaanipurset (asus ilmselt Euroopast kaugemal).
hüpnoosist kuulnud. Joonisel 3 on näha, et enamik vastanutest (25%) on suurema osa infost hüpnoosi kohta saanud televisioonist ja raadiost, 23% juhtudel saadi infot ka filmidest ja seriaalidest. Rohkelt infot on leitud ka internetist, 20% vastanutest olid interneti märkinud oma põhiliseks infoallikaks. Ainult 12% vastanuist on aga tutvunud hüpnoosiga ajakirjanduse kaudu ja oluliselt vähe inimesi on lugenud hüpnoosialast kirjandust (10%) või arutlenud sel teemal oma tuttavatega (8%). Neli inimest märkis vastuseks muu, täpsustades, et on arutanud hüpnoosi ja selle 22 kasutamist oma psühholoogiga või lugenud psühholoogiaalaseid teadusartikleid. Üks naine kirjeldas oma hüpnoosi kogemust: nägi kultuurimaja laval inimest tegemas lavahüpnoosi, mis mõjus naisele äärmiselt hirmutavalt. 3.5. Hüpnoosi kasutusalad Muu 2%
raskeks tavapäraste sõidukite asendamise. Kuid täiendustooted võivad asendamise ka lihtsamaks muuta, nt kiirendas Apple’i iTunes üleminekut CD-delt digitaalsele muusikale. Täiendustooted ja -teenused võivad mõjutada konkurentsi positiivselt (kui tõstavad vahetamiskulusid) või negatiivselt (kui neutraliseerivad toodete eristumist). Sarnaselt saab analüüsida ostja ja tarnija mõjuvõimu. Muutused valdkonna struktuuris Siiani oleme arutlenud konkurentsijõudude üle teatud ajaraamistikus. Jah, valdkonna struktuur on suhteliselt stabiilne ning kasumlikkuse kõikumised on praktikas läbi aja märkimisväärselt üherütmilised. Siiski toimub struktuuris pidevalt väike kohandumine ja aeg-ajalt võib see ka järsult muutuda. Nihked struktuuris võivad pärineda valdkonna seest või väljastpoolt seda. Need võivad kasumipotentsiaali nii suurendada kui ka vähendada. Neid võivad põhjustada muutused
Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Areetiline eetilisusest, siis oli ta eesmärgiks kasvatada inimest vastavalt üldisele loomutäiuse (aretê) mõistele. Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid
vanem on see, kelle vanemaks olemine on seadusega määratud ja kelle peres laps elab. Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid 16 on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda
kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide. · Ühiskonnana on meil teadmised viisidest, kuids kasvatada noorte suutlikkust, ning sekkumisvõimalused, mis oleksid perekondades väärtalituse vastu.
Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed
..................................................................................................46 Lisa 1. Sihtgrupi küsitlusleht Lisa 2. Küsitluse valikvastuste koondtabel Lisa 3. Küsitluse avatud küsimuste vastuste koond 4 SISSEJUHATUS Ettevõtte edukas juhtimine ning liidriks olek on küllaltki keeruline ja raske tegevus. Mitte iga juht ei saa sellega hakkama. Juhtimise, liidriks olemise ja eestvedamise üle on palju arutlenud nii eesti tuntud autorid kui välismaised teadlased. Kuid tundub, et see teema ei vanane, vähemalt nii kaua kui ettevõtlusega tegeletakse. Teemale annavad aktuaalsust ka eesti suurte firmade tippjuhid, eriti nende korda minekud ja eksimused. Nende teod on leidnud kajastamist nii perioodika väljaannetes kui ka raamatutes. Teema aktuaalsus ja aegumatus on üks peamisi põhjuseid, miks diplomand valis just liidristiili teema. Töö koosneb kahest osast: teoreetiline osa ja praktiline osa
üksikisiku tundma õppimiseks ja abistamiseks avaldab õpilase-õpetaja koostööle võim- sat mõju, vt alates lk 129). Kuigi on loomulik, et mõned üksikisikud klassis meid ärritavad, vajame me nende 70-80% Ma olen õpilastega palju-palju kordi õpetajapoolse juhtimise ja distsipliini üle arutlenud. Näib, koostöövalmidust, et edukalt juhtida ja toetada 20-30% enam tähelepanu otsivat, raskemat et nad on väga osavad järeldama, kui enesekindel, veendunud, keskendunud, võimekas (ja nii ja trotslikumat õpilast. edasi) õpetaja on. Nad paistavad teadmist ammutavat sellest, kuidas õpetaja end juhtimisel ja distsiplineerimisel esialgu väljendab ning, kui tõhusalt suudab ta õpetada (2. ja 3. peatükk).
annaabi.ee 
