„ Ettevõtja edu võti – tegevus välisturgudel?“
Sageli
otsivad inimesed, seal hulgas ka ettevõtjad , kiireid lahendusi. Kui
lapsed õpivad vanematelt, siis ettevõtjad nii mõneski mõttes
võtavad eeskujuks riigi. Riik seab käsud ja keelud, suunab ja abistab . Ettevõtjad järgivad neid nagu lapsed vanemaid. Riik on
sageli arutlenud teemadel , kus otsitakse Eestile oma Nokiat. Samas ei anta endale aru, et teinekord kulub suurteks tegudeks ka aega. On ju
ka eelmainitud telekommunikatsiooniga tegeleva ettevõtte juured
ulatunud mitme põlvkonna taha. Muutused ei sünni üleöö. Tuleb
õppida ja kasvada ja kogemusi koguda, alles siis saab öelda, et
oleme valmis!
Mis
on pealkirjas tõstatatu teemas valesti? Tegelikult leian neid vigu
nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja õpetamise tehnika. Integreeritud õppekava Seda ei saa pidada õigeks, kuna igal õppeainel on oma spetsiifika ja oma vorm, milles teadmine esitatakse. Integratsioon on pigem sisemine tegevus, mis järgneb diferentseerimisele, selgitas P. H. Hirst (1965). Vaid teadmiste vorme õppivatel lastel avaneks vähehaaval võimalus moodustada pilt sellest, milline maailm tegelikult on. Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976)
pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1 Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents
). Teisest küljest vaadatuna esinevad inimene, inimeste grupid ja organisatsioonid, kuni riigini välja, alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks"4. Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema tegevust hinnatakse, määratakse töötasu suurus, viiakse kõrgemale või madalamale ametikohale: juht peab tagama temale alluvate inimeste ja organisatsioonide efektiivse (viljaka) töö.
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
32 Kokkuvõte 244 33 Mõtlemisküsimuste kommentaare 247 Kirjandus 257 1 Sissejuhatus Meie igapäevane tegevus põhineb suures osas varjatud eeldustel, mille iseloomu või isegi olemasolu tavaolukorras ei teadvustata. Mingi alaga, praegusel juhul mitmekeelse oskussuhtlusega sügavamalt tegeldes aga tasuks enne järelduste juurde asumist tähtsamad eeldused korraks üle vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida
klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes, et oleme filmi süvenenud, kui koputus uksele andis teada veel ühest korrapidajast. Õpetaja astus projektori juurest kõrvale, avatud uksest langes valguskiir risti üle pimendatud klassiruumi
Kõik kommentaarid