Mida suudab avalik arvamus? (6)

Mida suudab avalik arvamus?
Kõikjal maailmas toimub iga päev midagi põnevat või märkimisväärset. Kindla sündmusega kursis olevad inimesed võtavad toimunu kohta üldjuhul kas toetava või laitva hoiaku, kuid mingisugunegi seisukoht on kõigil. Suurem osa inimestest jätab oma vaatenurga avaldamata. Need, kes aga oma arvamust laiemale publikule tutvustavad, moodustavad avaliku arvamuse. Milline on aga avaliku arvamuse mõju?
Avalik arvamus jaguneb üldjoontes kaheks: toetavaks ning laimavaks. Viimast vormi võib sageli kohata artiklitele järgnevates kommentaarides, eriti kui need artiklid räägivad kellegi või millegi ebaõnnestumisest. Näiteks mõne sportlase ebaõnnestumine võistlustel toob endaga peaaegu alati kaasa suure hulga aktiivset negatiivset tagasisidet võistlejale kaasaelajatelt. Tüüpilised kommentaarid sisaldavad kõiksugu huvitavaid arvamusavaldusi, mis vihjavad ebaõnnestuja alatisele ebakompetentsusele ning sõbralikke soovitusi mõne humoorikama alaga tegelema asuda. Taolised avalikud märkused tekitavad sportlasele ainult lisapingeid, mis enesetunde parandamisele just kuigivõrd kaasa ei aita.
Agarad „spordifännidest“ kommentaatorid valivad tihti endale ühe kindla sportlase ohvriks, kelle kõikide tegemistega nad ennast kursis hoiavad ning siis iga kuitahes pisikese uudisekillu järel oma rahulolematust avaldavad. Ühed taolised ohvrid Eesti sportlaste hulgast on näiteks vormelisõitja Marko Asmer ning tennisist Kaia Kanepi. Esimese miinuseks loetakse jätkuvalt tema mõjuvõimsa isa toetust Marko karjäärile. Kaia suurim eksimus seisneb selles, et ta ei ole suutnud ühegi mängu ajal tehtud piltidel kritiseerijate jaoks piisavalt väljakutsuvalt poseerida.
Taolised arvamuseavaldused avalikel teemadel õhutavad rahvast olema aktiivsemad ja huvitunumad maailmas toimuva vastu. Isegi, kui sündmuste peategelased ise väga taolistesse mõtteavaldustesse ei süvene, leidub alati ka inimesi, kes ka nende au ja huvisid kaitseksid, mis sest ,et samade vahenditega, millega kõnealuste au üldse riivata püüti. Üks kommentaar võib põhjustada ahelreaktsiooni, kuna inimeste seisukohad jagunevad üldjuhul kaheks ning inimesed ei soovi, et nende seisukohast erinev vaatenurk domineerivaks saada võiks. See tingibki aktiivse vastukaja üdini laitvatele ja äärmiselt ülistavatele kommentaaridele.
Isikliku arvamuse vormimine eeldab teadmiste olemasolu. Ei ole mõeldav, et keegi hakkaks sügava veendumusega avaldama arvamust millegi kohta, mille kohta tal puuduvad rahuldavad teadmised. Seega tähendaks kellegi avalikule arvamusele vastu vaidlemine eelnevalt olukorraga tutvumist. Niisiis võib väita, et avalik arvamus soodustab info levikut ning kasvatab huvi kõikvõimalike sündmuste vastu.
Poliitilised erakonnad aga kipuvad rahvale ette ütlema, kuidas nad mõne olukorra suhtes meelestatud olema peaksid. Poliitikud peaksid olema volitatud rahva esindajad, kes on kohustatud kaitsma neid valinud inimeste huve. Kuna aga inimesed on nii erinevad, erinevate soovide ning erinevate vajadustega ning kõigi ootusi on korraga võimatu täita, siis tekibki poliitikutel väga hea võimalus vabandamiseks, miks mitte mõnda rahva soovi rahuldada. Selle asemel leiavad nad erakonnasiseselt kasulikke projekte, mida nad osavate sõnaseppadena suudavad rahvale pähe määrida kui riigi heaolu jaoks möödapääsmatute programmidena, kujundades seega teadlikult avalikku arvamust.
Oskus demokraatlikus riigis panna rahvast tahtma just seda, mis enesele hea, on poliitikute jaoks väga teretulnud. Kuna demokraatlik riik näeb ette, et võim on rahva käes ning rahva soov ja tahe on kõigest üle, siis reaalselt oleks suurim võim sellel, kes suudaks rahva tahet vastavalt oma soovile suunata. Rahva mõjutamiseks on ideaalne abivahend avalik arvamus. Seoses kõikvõimalike sõdadega on riikide valitsused propageerinud oma ideid nii, et avalikkus nendega nõustuks ning neid toetaks. Seeläbi on riigid peale surunud oma tahet, jättes samas mulje, et tegu on rahva enda sooviga. Näiteks õhutas Hitler sakslasi üles Esimese maailmasõja ebaõiglase rahulepingu pärast kättemaksma. See õnnestus tal suurema vaevata, sest rahvas haaras hõlpsalt neile ettesöödetud ideest ega arutlenud pikemalt, mida nende tehtud otsused hiljem kaasa tuua võivad. Seetõttu on ohtlik, kui üks ühiste vaadetega grupp suudab avalikku arvamust oma suva järgi manipuleerida .
Avalik arvamus peaks õhutama inimesi maailmas toimuva vastu huvi tundma. Samas on võimalik avalikku arvamust, ning sellega koos ka inimeste mõttemaailma, mõjutada, kui rahval puudub piisav huvi olukordadesse süvenemiseks. Taolise mürgitatud avaliku arvamuse abil võib aga mõni huvigrupp või arvamusliider suuri või hirmsaid tegusid korda saata.