Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? (0)

Emotsioonid - mis need on ning milleks on neid vaja?
Nimi ja klass
Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme .
Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipoolest on võimalik saada üsna selge pilt sellest, mis teise inimese ajus toimub. Emotsioone ei pea seletama - teised saavad neist automaatselt aru. Enamasti suudab meie näoilme ning kehakeel seletada kõik. See on väga vajalik, sest nii saame kõnelda ka inimesega, kes näiteks meie keelt ei valda ning nii ei pea me kasutama suulist kõne, kuna sageli ei saa teised meie jutust aru ja oma mõtete seletamisele kulub palju aega.
Kõige levinumad tunded on rõõm, murem viha, hirm, üllatus ning vastikus. Neid emotsioone nimetab Dylan Evans oma raamatus ’’ Emotsioon ’’ baasemotsioonideks1. Baasemotsioonid on kodeeritud tunded, see tähendab, et kõigil inimestel on need sündides kohe olemas. Neid tundeid kogeb inimese meel suhteliselt lühikest aega. On veel teisedki emotsioonid, mis tekivad inimestel elu jooksul- neid nimetatakse kõrgemateks kongutiivseteks emotsioonideks.2 Näiteks armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ning armukadedus. Need kestavad kauem kui baasemotsioonid.
Emotsioonid ei ole aga ainult suhtlemiseks. Mõningaid emotsioone kasutame ka ellujäämiseks. Näiteks hirm valmistab meid ette niiöelda ’’kaitseks’’. Inimese vereringesse lastakse adrenaliini, mis aitab meil kiiresti kriitilises olukorras reageerida. Viha aga vastupidi valmistab meie keha ette rünnakuks. Võiks mainida veel ka vastikuse tunnet . Roiskunud toidu söömine võib viia mürgituseni. Vastikuse tunne aitab meil seda toitu vältida. Rõõm ja mure kujunesid kunagi ammu selleks, et meid motiveerida . Minu arvates ilma nende tundeta ei näeks inimene vaeva, et siin ilmas ellu jääda.
Juba tuhandeid aastaid on filosoofid arutlenud, et õnne leidmine on elu eesmärk.3 Kõik teavad, et positiivsed emotsioonid tekitavad inimeses õnnetunnet. Õnn on väga meeldiv tundeelamus ning seepärast tahavadki inimesed olla õnnelikud. Olen lausa kuulnud , et õnn on suurim rikkus. Siit võib järeldada, et negatiivseid emotsioone ei olegi meie elus vaja. Kuid tegelikult see nii ei ole. Arvan, et nii nagu positiivseid emotsioone, on vaja ka negatiivseid. Just tänu viimastele õpidki tegema erinevaid analüüse ja järeldusi. See omakorda aitab järgnevate negatiivsuste tekitajatega toime tulema . Öeldakse ju ikka, et läbi vigade õpitakse. Kui aga oled kogenud ning tark, siis on lihtsam elada.
’’Südamel on oma loogika , millest mõistus midagi ei taipa.’’4 Nii ratsionaalne mõtlemine, kui ka emotsioonid aitavad meil elus leida õigeid vastuseid. Üks teeb seda rahulikult ja aeglaselt, teine leiab vastuse kiiresti ning viisil, mida keegi seletada ei suuda. Emotsioonid on inimestele ülimalt olulised- seepärast tuleks neid ka tõsiselt võtta.
Kasutatud kirjandus:

• Dylan Evans ’’Emotsioon’’
  
• Patricia Lewis ’’Kuidas juhtida emotsioone’’
  
• Joan Duncan Oliver ’’Õnn- kuidas seda leida ja hoida’’
  

1 Dylan Evans ’’Emotsioon’’ lk. 20
2 Dylan Evans ’’Emotsioon’’ lk. 37
3 Joan Duncan Oliver ’’Õnn’’ lk. 10
4 Blaise Pascal