Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
soetusmaksumuses. Selline olukord võib tekkida kui ümberhindlus õiglasele väärtusele ei ole olulisuse 10 printsiibist lähtudes otstarbekas. Aktiivse turu tekkides tuleb edaspidisel kajastamisel lähtuda kehtivast turuhinnast. 1.3 Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. (RTJ 7, 2011, §3) Arvestuspõhimõtted on spetsiifilised printsiibid, alused, konventsioonid, reeglid ja praktika, mis on ettevõttes omaks võetud finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. (Kallas, 2000, lk 11) Arvestuspõhimõte määrab kindlaks, kuidas üht või teist vara raamatupidamises kajastatakse, seda tuleb arvestada ka bioloogilise vara kajastamisel. Üldjuhul eristatakse tehingute kajastamisel raamatupidamises kolme etappi:
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13164315)
Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine
ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Printsiibid : Majandusüksuse printsiip- raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Sisu ülemuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Jätkuvuse printsiip- raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes
Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulud, millele vastavad
2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põhjust oma tegevust lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Juhul kui rmp aruanne ei ole kooskõlas antud printsiibiga, siis peaks juhtkond seletama milliseid arvestuspõhimõtteid rakendati ja kuidas jätkuvus tagatakse. Saneerimine ehk ettevõttele antakse teatud periood et oma ettevõtte seisu parandada. 3. Arusaadavuse printsiip Rmp aruannetes peab info olema esitatud nii, et se oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on selleks piisavalt majanduslikud eel-teadmised. 4. Olulisuse printsiip Aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab rmp kohuslase finants seisundit, majandustulemuste rahavoogusid. Oluline on info, mis võib mõjutada aruande lugeja poolt tehtavaid majandusotsuseid. Vähe olulisi objekte või tehinguid võib kajastada lihtsustatud viisil. 5
2. Printsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema
4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu
..............................43 1.3.11.Välisriigis asuva tütarettevõtte konsolideerimine.......................................................47 2.KONSOLIDEERIMISGRUPI ARVESTUSMEETODID.........................................................55 2.1.Ostumeetod..........................................................................................................................56 2.1.1. Ülesanne 1. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes.............63 2.2.Korrigeeritud ostumeetod....................................................................................................75 2.2.1.Äriühendus seotud osapoolte vahel..............................................................................77 2.3.Kapitaliosaluse meetod........................................................................................................78 2.3.1.Ülesanne 1. Sidusettevõtte kajastamine konsolideeritud ja konsolideerimata
Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. [RT I 2005, 61, 478 jõust. 1.12.2005]
Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. [RT I 2005, 61, 478 jõust. 1.12.2005]
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui
e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust ei peeta peetakse arvestust vaid varude sissetulekute kohta, perioodi lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. f. Süsteem, kus peetakse varude jäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat arvestust 13. Majandustehingute kajastamisel finantsarvestuses ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. See on: Valige üks: a. Konservatiivsuse printsiip b. Majandusüksuse printsiip c. Arusaadavuse printsiip d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne, vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks. See on kõigi huvides, et esitatud andmed oleksid õiged ning ei esineks vigu aruandluses. Naise käitumise muutuseks võiks lugeda laste iseseisvumist ning kodust lahkumist
vajalikud oskused olid kokku lepitud lepingu lisas, katseaja eesmärgiks oli jõuda selgusele Teil nende täitmiseks vajalike oskuste olemasolust. Juba esimesel töötamise kuul selgus, et Teie tunne OÜ ABC tegevuse eripärast tulenevaid algdokumente ega oska nende alusel arveid vormistada. Arvetel puudusid olulised andmed. Näiteks ei märkinud Teie töötajate lähetuskulude juurde lähetuse päevade arvu ja päevatasu ning jätsite arvetesse märkimata osa töölähetuse aruannetes näidatud kulusid, osade kulude kohta esitasite kliendile arve aga põhjendamatult. Samuti selgus, et Teie ei tunne välisriigis asuvate klientide puhul käibemaksu arvutamise korda. Juhtisime Teile arveid tagastades tähelepanu neis olevatele puudustele, mis aga tulemusi ei andnud - järgmistes arvetes kordusid samad vead. Arvete korduvate parandamiste tõttu ei jõudnud andmed õigeaegselt raamatupidamisteenust osutavasse firmasse, mis põhjustas viivitused aruannete esitamisel.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi JUHTUMIANALÜÜS Essee Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Muidu kohusetundlik ja töökas Ulla on 47. aastane. Raamatupidaja, kellel on töökogemust juba 15 aastat, aga viimasel ajal ärrituv, tekkinud vigu aruannetes ja soovib kolida teisse linna lastele lähemale. Ulla käitumine töö suhtes on muutunud ükskõikseks ja temal puudub täielik motivatsioon teha tööd. Tööline on rahulolematu. Tegeleda Ulla suhtumisega töösse oleks vaja sellepärast, et muidu tekivad vead tähtsates dokumentides. Sellise käitumise põhjuseks võib olla tema palk, mõtted kolimisest, püstitatud uuest eesmärgist. Ullal on minu arvates täitmata vajadused: Maslowi järgi kindlasti madalama astme
kasutajate eest varjatud reservide tekitamine Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga Monetaarsuse printsiip raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas Kassapõhise arvestuse printsiip majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip
tegevustes, ajakavas, meeskonnas ja · Anda alusmaterjal projekti hindamiseks ressursside jaotuses. Kui aruanne on kinnitatud tavaliselt teeb seda projekti juhtkomitee on Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus ühtlasi kinnitatud ka selles pakutud muudatused. Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega tehtud kulutuste katteks. Aruannetel on ka analüütiline roll. Peale faktide võib aruannetes viidata probleemidele ning pakkuda välja lahendusi. Aruandluse kaudu võib edastada ettepanekuid, mis jäävad projekti mõjualast välja, kuid on kasusaajale materjaliks tulevaste projektide planeerimisel. Aruanded on väga oluliseks materjaliks projekti hindamise protsessis, eriti kui hinnang antakse peale projekti lõppemist, mil kõik projektiga seotud inimesed pole enam kättesaadavad. Projekti aruandluses nähakse sageli tüütut bürokraatiat
............................................ lk. 3 2. Kasutus-ja kapitalirent ........................................................................................... lk. 4 - tootjad ja vahendajad ........................................................................................... lk. 5 - kasutusrendid ....................................................................................................... lk. 5 3. Rentide kajastamine rentniku aruannetes .................................................................... lk. 5 - kapitalirendid ........................................................................................................ lk. 5 - kasutusrendid ........................................................................................................ lk. 6 4. Müügi-tagasirenditehingud .............................................................................
maailmast. See-eest on töötlevad harud tugevad, naftatöötlemine isegi ülemäära. Hästi on arenenud ka äriteenused, nende eksport tasub osalt energia impordi Tallinna kütusetarbimise andmed on saadud Statistikaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, kogumikust ,,Tallinn arvudes" ja ettevõtetelt. Kahjuks annavad allikad erinevaid andmeid, kuna koondite koostamise põhimõtted on erinevad. Statistikaameti aruannetes on Tallinna energiatarbimise hulka arvestatud kõigi nende ettevõtete kütusetarve, mille peakontor asub Tallinnas. Nii on Tallinna energiatarbimise statistikas esitatud näiteks ASi Eraküte (peakontor Tallinnas, Punane 36), Valga ja teiste Eestis paiknevate katlamajade kütusetarbimine. Statistikaameti aruannete andmeid on kasutatud ka Tallinna kogumikus ,,Tallinn arvudes", milles onkorratud eeltoodud metoodilist ebatäpsust. Siinne tegevuskava soovib esitada tõese ülevaate
Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRSi paragrahvidele, millele juhendi nõuded tuginevad. RTJ 4 võrdlus SME IFRSiga on toodud paragrahvis 27. Valdkondades, kus RTJ 4 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 2.2. Rakendusala Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. Juhendit RTJ 4 ei rakendata bioloogiliste varade kajastamisel (vt juhend RTJ 7 ,,Bioloogilised varad"), müügiks hoitavate finantsinstrumentide kajastamisel (vt juhend RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") ega pikaajalistest teenuslepingutest tulenevate
väärtusesse. 10 KEHTIVAT PRINTSIIPI 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus kõigist teistest vara kohustustest ja tehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse printsiibist, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning et tal ei ole kavatsust tegevust vähendada ega lõpetada. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes avaldatav info tuleb esitada selliselt, et see on arusaadav ja üheseltmõistetav kõikidele kasutajatele/ lugejatele, kellel on piisav võime hinnata finantsaruandeid. 4. Olulisuse printsiip- Finantsarvestuse aruandluses tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, rahavoogusid ja finants tulemust. Oluline on selline aruande info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate majanduse finants otsuseid
oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus. 4. Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada ettevõtte kogu oluline info, mis mõjutab tema majandustulemust, finantsseisundit ja rahavoogusid. Oluliseks tuleb lugeda sellist infot, mis mõjutab aruannete lugeja poolt tehtavaid otsuseid. Väheolulisi majandustoimingudi võib kajastada lihtsustatult. 5. Järjepidevuse printsiip raamatupidamisearvestuses ja aruandluses tuleb kasutada varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 6
Kapitaliseeritud rentimise korral kapitaliseerib rentnik rendilevõetud varaühiku ja rendikohustise oma bilansis. Rentnik depretsieerib renditud varaobjekti analoogselt teistele materiaalsetele põhivaraobjektidele. Depretsieerimisperioodiks on kas rendiperiood või põhivaraobjekti majanduslik eluiga, kui põhivaraobjekt jääb pärast rendilepingu lõppemist rentnikule. Otsene kapitaliseeritud rentimine renditaja aruannetes Otsese (otsefinantseerimisega) kapitaliseeritud rentimise korral soetab renditaja rentniku tellimisel varaobjekti ning annab selle üle rentnikule varaobjekti soetusmaksumuses, mis ühtib varaobjekti reaalväärtusega. Näide1 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile masin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni. Masina majanduslik eluiga on 3 aastat. Masina lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Masinat depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta
Party Disclosures"). Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRSi paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 2 võrdlus SME IFRS-iga on toodud paragrahvides 58-60. Valdkondades, kus RTJ 2 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. 3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. RAKENDUSALA 4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " tuleb rakendada kõigi Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavate raamatupidamise aastaaruannete vormistamisel. MÕISTED 5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas, Eesti raamatupidamise seadusega kooskõlas olevas tähenduses: Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud
hinnanimekirjaga, mis võib-olla potensiaalsele kliendile ei sobigi, seega oleks see ,,tühi" sõit. Lisaks võimaldab see andmebaas kliendile ja töötajale tellimuste sisestamist, mis samuti lihtsustab nende tellimisprotsessi. Tänu andmebaasile on nüüd töötajatel ka lihtsam arveid esitada ja kuu- või päevaaruandeid koostada kõike saab teha ainult paari päringuga. Lisaks on raamatupidamises oluline, et kõik ettevõtte tehingud oleks aruannetes kirjas, selleks on sellel andmebaasis olemas trigger, mis kindlustab, et tellimuse kinnitamisel (ehk kui tehing on toimunud toode üle antud ja raha käes) lisatakse see tellimus nn. arhiivi. Andmebaasis on järgnevad olemid Klient (isik või ettevõte, kes/mis on kondiitriäri klient), Töötaja (isik, kes töötab kondiitriäris), Toode (Siin asuvad kondiitriäri toodete nimekiri koos hindadega), Tellimus (siin on kondiitriärile esitatud tellimused, mida saavad sisestada
kreediteerivate kontode summad ei ole võrdsed Proovibilansis kajastatakse: KONTODE LÕPPJÄÄGID Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. See on: JÄRJEPIDEVUSE JA VÕRRELDAVUSE PRINTSIIP Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, etraamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. See on: JÄTKUVUSE PRINTSIIP Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. See on: OBJEKTIIVSUSE PRINTSIIP Raamatupidamisõiendi alusel: tehakse korrigeerimiskanne Swedbank esitab ramatupidamise aataaruande tuhandetes eurodes lähtudes: ARUSAADAVUSE PRINTSIIBIST Süstemaatiliste registrite hulka ei kuulu PÄEVARAAMAT Tekkepõhise kulu korrigeerimisel (kajastamisel): Suurenevad kohustised ja kulud Tekkepõhise tulu korrigeerimisel (kajastamisel): SUURENEVAD TULUD JA VARA
seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite
põhjal välja selgitada ettevõtte kasumlikkus, likviidsus ja maksevõimet. Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382
5 määratlemist ja analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks (Alver, Reinberg 2002: 13, 14.) 6 2. JUHTIMISARVETUS, SELLE INFORMATSIOON NING SEOSED OTSUSTEGA Raamatupidamisaruanne sisaldab kokkuvõtlikke andmeid ettevõtte tegevuse kohta mingil perioodil. Enamuses aruannetes kajastuvast majandusarvestuse informatsioonist on esitatud rahalises väärtuse ja on mõeldud kasutamiseks majanduslike otsuste tegemisel. Otsuseid teevad nii ettevõttesisesed kui ka -välised isikud. Juhtimisarvestus on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks. Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi: 1) finantsotsused,
nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite
nendega seotud tulud. 7. Objekti printsiip- Esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse printsiip- Aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult. Tuleb vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik, üle- või alahindamine ja aruandekasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip- Rp aruannetes tuleb esitada kogu info mis võimaldab saada rp kohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite
Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud. 18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV. PV-vara, mis on ettevõttes kasutusel v arvestuses kauem kui 1 aasta. Liigid: pikaajalised
Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. 31
kavatsust ega vajadust. Juhul kui finantsaruanded ei ole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, peab juhtkond selgitama milliseid põhimõtteid rakendati ja kuidas ettevõte sellisest olukorrast väljub. 3. Arusaadavuse printsiip - raamatupidamisaruannetes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ning mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisavad eelteadmised. 4. Olulisuse printsiip - aruannetes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutaja poolt tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulist võib kajastada lihtsustatud viisil. 5. Järjepidevuse printsiip - finantsaruannete koostamisel tuleks kasutada järjepidevalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ning -meetodeid. 6
Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u 2000 a eKr . See on hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Sai alguse kreeklaste saabumisest Egeuse mere piirkonda.Mükeene kultuurile on omane lineaarkiriB, mis on teadlaste poolt tänaseks desifitseeritud, kuid ei anna meile mingit tevet, selle aja valitsemise kohta, kasutati ainult majapidamis aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid ,,kükloopsete" müüridega. Lossid etendasid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli, millest mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel.Tuntuim loss mükeene. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid eelkõige sõda ja võitlusi.Nende rahva uskumustest teatakse vähe. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised
ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 16 Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4
lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis võib mõjutada raamatupidamis kohuslase finantsseisundeid, majandustulemust või rahavoogusid. Oluline on see info, mille avalikustamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate tehtavaid majandus otsuseid. Väheolulisi objekte võib kajastada lihtsustatult. 5) Järjepidevuse printsiip aruannete koostamiselt tuleb kasutada järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid, arvestusviise ja arvestusskeeme. Nt: amortisatsiooni normide
peaksime jõuliselt ära kasutama. Kuna raudtee relsid alustavad oma teed planeeritult kuskilt Tallinna lähistelt siis see kaup, mida soomlased sooviksid läbi Rail Balticu eksportida, tuleb ka ju kuidagi siia saada. Selleks saaks suurendada ka liiklust Soome erinevate linnade vahel ja põhja Eesti sadamate vahel. Seda kauba liikumise suurenemist Eesti ja Soome sadamate vahel on näha igas kvartalis. Nii Tallinki kvartali aruannetes nii reisijate suhtes, kui ka kaubamahtudes. Reisijate liikumis mahtu keskmine suurus on 750000 inimest kuus ja kaubamaht on keskmiselt 23000 kaubaveoühikut. Sellega on Tallink Läänemere juhtivaid reisilaeva firmasid, kasutuses on neil 15 alust ja opereerib kuuel erineval laevaliinil. 2017.aasta alguses alustab ettevõte Tallinna-Helsingi liinil seilamist uhiuue keskkonnasõbraliku LNG- kiirlaevaga. Pärast Soome ja Eesti peaministrite veeldatud gaasi (LNG) teemalist kokkulepet
2Reservkapital.......................................................................................................20 4.3Ülekurss...............................................................................................................20 4.4Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum).................................................20 4.5Aruandeaasta kasum/kahjum...............................................................................21 4.6Omakapitali kajastamine aruannetes...................................................................21 5.ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED.......................................................22 5.1Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused.........................................................22 2 ENESEANALÜÜS......................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................
maksude maksmise süsteemi. Näiteks nad ei saa oma tulu deklareerida. Sama jutt käib tegelikult ka ajalehepoiste kohta, kes on täpselt samas olukorras, lihtsalt müüdav toode on teine. Eesti ühiskonna üheks probleemiks on ka ületunnitöö. Riigiametnike jaoks on see suureks probleemiks kahjuks just selle pärast, et riigil jäävad saamata maksud rohkem töötatud tundide arvelt, sest tavaliselt makstakse ületunnitöö eest saadav tasu nn ümbrikupalgana ja seda ei kajastada aruannetes. Kaasaegses ühiskonnas ei ole tavaliselt töötajad kohustatud tegema ületunnitööd ning see toimub omal vabal tahtel ja poolte kokkuleppel. Inimesed teevad seda siiski selleks, et paremaks äraelamiseks lisaraha teenida. Jätkuvalt on probleemiks ka öötöö. Selles suhtes probleemiks, et see kahjustab inimeste tervist. Ükskõik, kuidas seda olukorda vaadelda, on tulemus töötaja jaoks halb. Näiteks
Butte, Montana 59701 (406) 766-3304 Elukutse eesmärgid: aitasin välja töötada täiskasvanute hariduse kättesaamise programmi, uurisin keskkondi ja juhtumeid õppeprogrammide arengus täiskasvanutele. Kirjutamis- ja suhtlemisoskused: Töötasin välja õppeprogrammi kahele täiskasvanute hariduskursustele, mille eesmärk oli aidata täiskasvanutel ette valmistuda keskealiseks saamisel ning pensioniaastateks. Ettevalmistus sisaldas endas uurimistööd käesoleva aja sotsioloogilistes aruannetes, mille eriline rõhk oli pööratud täiskasvanute erivajadustele üleminekuperioodil. Töötasin ja toimetasin igakuist ajalehte "News Scenes" ("Uued vaateväljad"), mis oli seotud Adults in Change (täiskasvanud muutustes) projektiga. Arendasin isiklikke oskusi nelja aasta jooksul, töötades keskkoli õpetajana. Oskused meedia vallas: Olin tootejuhi asetäitja kahel harival teleseriaalil: "The Photographer's Eye" (fotograafi silm) ja "Consumer Basics" (tarbija alusteadmised). Omandasin
· ostjad ja kliendid on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö antud ettevõttega või nende äri sõltub sellest ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Avalikkuse infovajadus on seotud ettevõtte arengusuundadega, mis peegelduvad majandusaasta aruannetes. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka sisesed aspektid, millega majandusarvestuses tuleb arvestada. Ettevõttevälised aspektid: - ettevõtluse ja kapitali vahelised sidemed, - õigussüsteem, - poliitilised sidemed, - inflatsiooni tase. Ettevõttesisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi: - põhitegevus, - personal, MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 3 - marketing, - rahandus
programmiga ADJUST. Ülesanne 1. Tasandada joonisel 1 toodud nivelleerimisvõrk programmiga Adjust. Kaaludena kasutage sektsioonide pikkusi L (km). Jämedate vigade avastamiseks kasutage Data Snooping testi. Andke hinnang tasandustulemusele tervikuna (χ²-test), tasandatud kõrguste ja kõrguskasvude täpsusele ning usaldusväärsusele. Vajadusel eemaldage jämedad vead või skaleerige kaalud ümber ja teostage tasandus uuesti. Võrrelge, mis on muutunud enne ja pärast tehtud tasandamise aruannetes. Joonis 1. Nivelleerimisvõrgu mõõtmisandmed (kõrguskasvud (m), jaamade arvud n, (m) ja sektsioonide pikkused L (km) koos lähtepunktide (A, B, C, D) kõrgustega. Esmalt valmistame ette sisendfaili. Esimesel real ülesande kirjeldus, teisel real lähtepunktide-, mõõtmiste- ja kogu punktide arv. Kolmandast reast alates on lähtepunktide kõrgused ja peale neid mõõdetud kõrguskasvud ning sektsioonide pikkused L (km). Sisendfail on toodud järgnevalt. Example Level Adjustment
Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik
Müük 200 400 600 700 900 Paigaldus 100 120 130 160 190 Hooldus 100 125 145 160 200 10 Tabel 1 Teiseks on turundusinfo- andmeallikate ja meetodite kogum, mille rakendamisel saavad juhid igapäevast turunduslikku infot klientide, tarnijate, vahendajate, konkurentide jm kohta. Aruannetes kajastub eri teenuste käive, eelistused, suhtumine uutesse projektidesse ja trendidesse. See teave on väga oluline, kuna nähakse tarbijaeelistusi mis suudavad ennustada tulevast käivet. Klientide tagasiside intervjuude, kaebekirjade või telefonikõnedena annab aimu teenuse kvaliteedist ja teeninduse tasemest. Väline info: Väline info on kättesaadav kõigile, kes natukenegi tunneb Interneti ja erinevaid andmebaase. Loomulikult peab ka silmas pidama asjaolu, et
· lootusetud ja mahakandmisele kuuluvad nõuded. Müügiedukuse suurendamiseks ja raharingluse kiirendamiseks pakuvad majandusüksused tihti korduvostjatele mitmesuguseid soodustusi. Kaupade realiseerimisel ostjatelantavad soodustused on kõige üldisemalt rabatt, skonto ja boonus. Krediitmüügiga kaasneb mõnikord olukord, kus mõned ostjad ei tasu saadud kaupade eest. Müüja on tekkepõhise arvestuse rakendamise tõttu nii müügitulu kui ka nõuded ostjate vastu fikseerinud. Aruannetes esitatava info adekvaatuse nõude tõttu on vaja hinnata ebatõenäoliselt laekuvate summade suurus, vähendada selle võrra ostjate tasumata summasid ning ühtlasi esitada summade ebatõenäolisest laekumisest põhjustatud kulu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad kantakse kuluks enne nende lootusetuks muutmist. Lootusetuks muutuvad summad siis, kui on saadud kindlad andmed ostja püsiva maksevüimetuse kohta. Muud nõuded
annaabi.ee 
