Kalade ehitus ja mitmekesisus (0)

Kalade ehitus ja  mitmekesisus
Andrus Metsma
Rapla Ühisgümnaasium
2006
 
 
Kala  siseehitus

Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus 
asuvad  siseorganid .  
 
 
Kala siseehitus
 
 
Kala välisehitus
 
 
Kala skelett
 
 
Lesta areng

Lesta  vastne  ja  maim  sarnaneb väliselt teiste kaladega.

Täiskasvanud  lest  muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks.
 
 
Kala areng
Viljastatud 
Kala vastne
Kala maim
kalamari

Kala areng toimub moondega.
 
 
Kala  vereringe

Süda asub kehaõõne 
eesosas  ja koosneb kojast ja 
vatsakesest.

  Kaladel  on kahekambriline 
süda ja üks suletud 
vereringe. 

Südamest lähtuvaid  sooni  
nimetatakse  arteriteks  ja 
südamesse verd toovaid 
sooni veenideks.

Kojast surutakse  veri  
vatsakesse ja sealt suurde 
arterisse, mis suundub 
lõpustesse.
 
 
 
Kala vereringe

Lõpustest väljuvatest  soontest  
voolab juba hapnikuga rikastatud 
arteriaalne  
veri mitmesugustesse 
elunditesse. 

Erepunane arteriaalne veri 
rikastub  järk­järgult 
süsihappegaasi ja jääkainetega, 
muutudes venoosseks vereks. 
 
 
Kala vereringe

Venoosne  veri voolab 
veenide kaudu südamekotta. 

Teel südamesse läbib veri 
maksa ja  neerud   

Kalade  kehades  ringleb 
segaveri  ja nad ei suuda 
hoida oma kehatemperatuuri 
püsivana. 

Nende kehatemperatuur 
sõltub ümbritseva vee 
temperatuurist ­ nad on 
kõigusoojased.  
 
 
Kalade  hingamine

Kalad  hingavad vees 
lahustunud hapnikku.

Kui vees on li ga vähe 
hapnikku, tõusevad  kalad  
pinnale õhku ahmima. 

Hingamisel neelab kala vett.

 Suuõõnest väljub vesi 
lõpusepilude kaudu. 

Veri saab hapnikku läbi 
lõpuselehtede õhukeste 
seinte ja samal ajal antakse 
verest vette süsihappegaas. 
 
 
Viljastatud ahvenamari

Kaladel on kehaväline 
viljastumine .

Viljastatud  marjatera  
vajab oma arenguks 
hapnikurikast vett ja 
teatud hulga soojust.

Peale koorumist peab 
vastne suutma tõusta 
veekogu pinnale ja saama 
ühe sõõmu õhku, millega 
toimub ujupõie 
esmatäitmine. 
 
 
Kudemine

Kalade suguproduktide 
heitmist ja marja 
viljastamist nimetatakse 
kudemiseks. 

Enamik meie vete kalu 
koevad kevadel.
 
 
Kalade li gitus
M
erkald
E
lu
ko
h
a 
järg
i
M
ag
evk
ald
S
ird
e
kal
K
ald
e
 
R
övkald
lig
tu
s
T
o
itu
m
se 
järg
i
Le
piskald
K
õ
h
rkald
T
o
e
s järg
i
L
u
k
ald
 
 
Kalamehejutt

Kõige suuremad kalad 
lähevad ikka ära …
 
 
Kalapüük
 
 
Õige valik
 
 
Kalamehejutt

Sageli ei pi sa käte 
laialisirutamisest 
unistustekala 
kirjeldamiseks.
 
 
Ahvenlased

Meie veekogudes 
elavad ahven,  kiisk  ja 
koha
 
 
Atlandi tuur

Harudlane juhukülaline meie vetes.
 
 
Valgeamuur

Kaug – Ida päritolu taimetoiduline kala.

Kasvatatakse üksikutes kalamajandis 
karpkalatiikides lisakalana.
 
 
Gorbuša

Kaug­ Ida lõhe, kelle pulmateekond võib olla 
tuhandeid kilomeetreid pikk.
 
 
Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp
Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb 
väga omapärased vastastikused suhted.
 
 
Haug

Haug on meie veekogude peamine 
biomelioraator.
 
 
Angerjas

Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii 
meres, kui ka siseveekogudes.
 
 
Kala välisehitus

lõpused võimaldavad hingata 
vees lahustunud hapnikku.

Soomused paiknedes üksteise 
peal soodustavad li kumist

Uimed – võimaldavad li kuda 
soovitud suunas

Küljejoon – meeleelund, mil e 
abil kala  tajub  vee võnkumisi

Lima – vähendab hõõrdumist 
vees

Varjevärvus – pealt  tumedam , 
alt heledam, seostub 
ümbritseva taustaga.
 
 
Forel ikasvatus

Eestis on juba 19. 
sajandi lõpust alates 
kasvatatud  kalu 
tiigimajandites,

Fotol on Aravuse 
forel ikasvandus Lääne 
– Virumaal.
 
 
Vikerforel

Sel ine ilus vikerforel  ei 
ole kalakasvandustes 
sugugi  harudlane.
 
 
Karpkalakasvandused

Lõuna­ Eesti 
soojaveelised järved ja 
tiigid sobivad rohkem 
karpkalakasvandustele.
Ilmatsalu kalamajand Tartumaal.
 
 
Karplased

Ti gis kasvatataval karpkalal on looduses palju 
sugulasi .
 
 
Harjus

Harjus on Eestis täieliku kaitse al  ja  kantud  
Punasesse raamatusse.
 
 
Forel imarja inkubeerimine

Lõhilaste mari peab 
olema inkubeerimise 
ajal paigal.
Inkubaator  Põlula 
forellimajandis.
 
 
Kalakasvandused

Looduslike veekogude 
kalastikust ei pi sa juba 
ammugi inimkonna 
toitmiseks ja seetõttu on 
hakatud kalu 
kasvatama.
 
 
Sumpkalakasvandused

Odavaimaks ja 
lihtsamaks 
kalakasvatuse viisiks on 
sumpkalakasvandus.
Sumpkalakasvandus Salmistu lähedal.
 
 
Angerjakasvandus

As Triiton 
angerjakasvandus 
Tartumaal.
 
 
Rannapüük

Rannakalurid 
rõõmustavad hea 
räimesaagi üle.
 
 
Traalpüük

Kalapüük avamerel 
toimub suurte 
traal aevadega.
 
 
Weissi inkubaator

Sel istes pudelites 
toimub  karpkala , haugi, 
siia jpt. kalade marja 
inkubeerimine.
 
 
Kalade koelmu

Ogalik ehitab pesa. 
Kuhu koetakse mari.

Lõhe kaevab veekogu 
põhja  kruusa  sisse 
kraavi , kuhu peidetakse 
koetud mari.
 
 
Veekogude  rikastamine

Säilitamaks kalastiku 
hulka ja li gilist koostist 
on vajalik veekogude 
rikastamine 
asustusmaterjaliga.
 
 
Haugimaimud

Haugimaimud on 
soovitav  enne 
veekogudesse  
laskmist kasvatada 
veidi  suuremaks .
 
 
Kuldkala

Akvaariumites ja ti  kides  
kasvatatav kuldkala on 
aretatud  inimese poolt 
hõbekogrest.
 
 
Tänan tähelepanu eest!
anmet@ryg 2006
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43