Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti omariikluse kaotus 1939-40 (0)

1 HALB
Punktid
Eesti omariikluse kaotus 1939-1940
Teise maailmasõja seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adlof Hitleri ohvriks. 1939.aasta suvel sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas mittekallaletungilepingu,mis soodustas Teise Maailmasõja vallapäästmist. Stalin hakkas koos Saksamaaga ellu viima oma suuri plaane Baltikumis. Septembri keskpaiku oli Eesti piiridel koondatud 160 000 meheline Punaarmee väekoondism. Eesti valitsus jäi äraootavale seisukohale ja püüdis vältida NSV Liiduga konflikti kuna kardeti sõda. 24.septembril esitati nõudmine sõlmida NSV Liidu ja NSV vastatikuse abistamise pakt,mille kohaselt Eestisse rajatakse Nõukogude sõjaväebaasid . Nõudmist saatsid ähvardused,mis arvatavasti Eestit hirmutasid.Hiljem otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, peamiselt selle tõttu,et vältida sõda.Arvatavasti ei olnud piisavalt julgust ja välisabi,et NSV Liidule vastu hakata. Taolistest nõudmistest ei pääsenud ka Läti,Leedu ja Soome.Kuid Soome oli ainus riik,kes lükkas karmid nõudmised tagasi.Minu arvates,soome tegu oli õiglane,sest nad tahtsid säilitada iseseisvuse. Eesti täitis NSV Liiduga sõlmitud pakti korrektselt,MNõukogude pool rikkus seda ja esitas üha uusi nõudmisi.Soome Talvesõjas kasutas Punaarmee ka Eestis asuvaid baase õhurünnakuteks Soome vastu. See kutsus Soomes esile Eeestivastase pahameele ja eksikombel pommitati mitu korda ka Eesti territooriumi. Eestlased oleksid piadnud paktist keelduma ja ka enda eest seisma nagu Soome,kuna mõlema riigiga käituti väga ebaõiglaselt ja kutsuti eslile pahameelt. Eesti rahvas elas soomlaste võitlustele kogu hingest kaasa ning sadu eestlasi põgenes salaja Eestist ja astus Soome sõjväkke. Saksamaa suur edu lõi eeldused Balti riikide okupeerimiseks. Molotov esitas Estile ja Lätile ultimaatumi.Balti riike süüdistati vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja sõjalise liidu moodustamises,mis ähvardavat NSV Liidu julgeolekut. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota ,võttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. Punaarmee üksused tulid Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi.Loodeti,et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.Kohe pärast Eesti okupeerimist hakkasid Nõukogude julgeolekuorganid arreteerima Eesti juhtivaid poliitikategelasi ja sõjaväelisi.Iseseisev Eesti Vabariik oli hävitatud. Baltimaad kaotasid Teises Maailmasõjas iseseisvuse erinevalt Soomest. Soomlased võitlesid oma riigi eest ja neil oli rahvusvaheline toetus. Ma arvan,et Eesti oleks võinud ka oma maa eest seista mitte loota,et iseseisvus säilib.Eestlased oleksid võinud otsida välisriikidest abi,ma arvan,et keegi oleks kindlasti aidanud nähest ,et astutakse NSV Liidule vastu.Kuna Eesti seda ei teinud siis saab ka Venenmaa tänapäeval väita,et Eesti astus NSV Liitu vabatahlikult.
Eesti omariikluse kaotus 1939-40 #1 Eesti omariikluse kaotus 1939-40 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frederika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Teine maailmasõda
18
docx

Teine maailmasõda

Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Moskvasse saabunud Eesti delegatsioon ootasid aga uued nõudmised. Süüdistades Eestit alusetult nõukogude kaubalaeva põhjalaskmises, nõudis

Ajalugu
Teine maailmasõda
15
odt

Teine maailmasõda

................................ 5 3 2.7 Sõda merel ja õhus........................................................................................................................ 5 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda.................................................................. 5 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel................................................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 ­ 1940.....................................................................................

Ajalugu
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda-1918-1944
23
docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis

Kultuurilugu
Eesti ajalugu-1939-1941
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi

Ajalugu
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

193  Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine.  Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.  23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.  1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.  3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.  28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194  Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0  10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.  14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.  21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre.  22

Ajalugu
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine ­ Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08

Ajalugu
Teine maailmasõda
48
odt

Teine maailmasõda

Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fašismi ja sotsialismi võitlus. Fašism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurirežiimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fašistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati. Järgmisel aastal tuli kuningas Alfonso XIII vastu nõudmistele korraldada valimised. Võidu sai vabariiklik partei ja monarhia kukutati. Ülestõusud toimusid ka Astuurias ja Kataloonias ning veebruaris tuli võimule uus rahvarinde valitsus. Manuel Azaña uude valitsusse kuulus sotsialistliku töölispartei ja kommunistliku partei liikmeid.

Ajalugu
II MAAILMASÕDA-1939-1945
12
doc

II MAAILMASÕDA (1939-1945)

NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule. Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 5. oktoober 1939 10. oktoober 1939 Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Läti vastastikuse abistamise Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Leedu vastastikuse abistamise

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun