Eesti II maailmasõja ajal (0)

Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45)
Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale .
Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91.
Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse.
Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ( ENSV ).
Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon).
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. („Kõigi maade proletaarlased ühinege“)
Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid , kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid.
Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti.
Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus.
22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini.
Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda)
Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N-okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus , mille esiotsa sai Hjalmar Mäe.
Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi.
Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega.
Jaanuaris 1994 tuli Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Toimusid lahingud ning Punaarmee jäi peale. Saksamaa loovutas alad Punaarmeele. Kartes jälle Nõukogude okupatsiooni lahkuti kodudest (peamiselt Saksamaale ja Rootsi)
1944 Septembris tegid Eestlased katse taastada EV . Moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee mille juhiks sai Otto Tief . Uus valitsus lasi Riigi Teatajas kirjutada, et Eesti on taasiseseisvunud, kuid see taastati vaid juriidiliselt, sest võimu ei suudetud sõjaliselt toetada kuigi Johan Pitka (väejuht) üritas. Ning Nõukoguede võimu ei taksitanud lääneliitslased. Lääneabi oodeti „Valgelaeva ootamine“ Valitsus ahkus Tallinnast ning mõni tund peale seda saabusid Punaarmee tangid . Osa valistusest saadi siiski kätte.
Eesti sai Teises Maailmasõjas rängalt kannatada.