· Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. · Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. · Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. · Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. · Toit seedib paar päeva kuni nädala, seejärel võib puuk talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi. Puugihammustus · Risk ühestainsast puugihammustusest haigestuda on väike. · Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. · Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. · Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja
kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul
olla eelmiste astmete eesmärkide realiseerimatuses. Oluline on õpetaja osa selle tunde ohjeldamises, sest tema peaks tundma lapse võimeid, suutlikkust ja oskama neid rõhutada, et ennetada õpihuvi langust. See aste on tähtis sotsiaalses mõttes, sest nõuab algelist tööjaotuse ehk koostöö oskust. Töö väärtustamist ainsa rahulolu- ja tunnetusallikana mõjub pärssivalt noore inimese identsuse arengule. Temast võib K. Marxi ütlust kasutades "professionaalne idioot". Selle arengustaadiumi panust lapse identsuse kujunemisse võiks väljendada sõnadega: "Ma olen see, mida ma suudan ja tahan õppida". Paljude inimeste jaoks identsuse areng selle staadiumiga piirdubki. Noorukiiga (1219) identsus või rolliline segadus. Nooruk seab kahtluse alla kõik varasemad lahendused, mis puudutavad usaldust, autonoomiat, initsiatiivi ja kompetentsust. Kiire kehaline areng ja suguline küpsemine tekitavad temas segadust.
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on
probleem. Lugupidamine Laps lihtsalt peab õppima endast, teistest inimestest ja omandist lugu pidama. Lapsel areneb eneseaustus, kui talle jagatakse armastust, tuge, julgustust, kiitust ja distsipliini. Ja kui last korrale kutsutakse, peab olema selge, et halb ei ole mitte tema, vaid tema käitumine. Kui laps teeb vigu, tuleb teda keelitada ja julgustada uuesti proovima, mitte teda luhtunud katse pärast halvustada. Ärge eirake lapse arengustaadiumi ega koormake teda ebarealistlike ootustega. Luhtumise tajumine on kiire viis lapse eneseväärikuse ja eneseusalduse minetamiseks. 7 Kasutatud kirjandus Penny Palmano Jah, palun.Tänan! Lastele käitumisreeglite õpetamise põhialused 8
lage, siputab natuke oma käte ja jalgadega. Huvitavad hääled on pea kohal ja ta keerab ringi, et näha, kust need tulevad. Vaatab huviga kaamerat jälle. Vaatluse analüüs: Griffihtsi järgi on 5 kuusel tähtsaim omandada kontroll oma keha üle nii palju, et ta suudaks ennast küljelt-küljele keerata, Karl oskas seda teha ja motiiviks oli eelkõige, et teada saada, kust tuleb mingisugune huvitav hääl. Karlil oli väga hästi tunda sensomotoorse arengustaadiumi kolmanda staadiumi eesmärgipärast käitumist ehk nägemise poolt juhitud objektide haaramine- ta tahtis saada kätte oma lutipudelit ja oli kaua nõus tegutsema selle nimel, et saada kätte oma lutipudel või selle kaas. Bruner näitas, et kuuekuused beebid haaravad enda kätte neile pakutava eseme, Karl üritas enda söötmise ajal lutipudelit hoida. Umbes kuuendast kuust peaks beebi taipama, et eset on võimalik ühest käest teise võtta, Karl
2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. ( Hein: 2000) 2.1. Eosed
Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts.d ilmnevad 2tasandil: 1sotsiaalsel (in.vahel) siis psühholoogilisel (lapse sees). John Bowlby huvitus aga emotsionaalsest arengust. Seotuseteooria emots.seotus emaga pakub kindlus- ja turvalisustunnet, mis on aluseks psüh.lt tervele arengule. Astmete teooriad ja arengulised üleminekud J.Flavell arengustaadiumi def.i kriteeriumid: 1.Staadiume eristavad kvalit.muutused- teisiti tegemine (käpuli, püsti liikumine). 2. Üleminekuga ühelt staadiumilt teisele kaasnevad muutused paljudes aspektides (rääkimine, sõnade sümboliline väärtus). 3. Üleminekud tavaliselt kiired. Praegu ollakse seisukohal, et in.areng on segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots
Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma. Klassikalises mõttes on laps sellega kooliküps. Laps saab aga nimetatud arenguastmed läbida ainult siis, kui vanemad käituvad nendele vastavalt. Nad peavad seega tagama, et iga faas lõpeks ja saaks üle areneda järgmiseks. See ei kulge mingil juhul automaatselt. Uued arengustaadiumi järgnevad ka pärast kuuendat eluaastat, kuni hiliseks noorukieaks kujuneb välja täiskasvanulik maailmataju. (31-32.lk) Täiskasvanud peavad endale selgeks tegema, et laste kasvatamise eesmärk peaks olema võimaldada nende iseseisvumine. Selle alla kuuluvad seesugused suured valdkonnad nagu võime suhteid luua ja hoida ning oma elukutset valida. Just seetõttu kuulub üldmõiste "kasvatus" alla ka psüühika arendamine, isegi kui peaksime nii eemalduma kasvatuse pedagoogilisest moistest
*poori kattev spetsiaalne rakuorganell, mis teiselt poolt ühildub tsütoplasmavõrgustikuga. Peiteosla e. kleistoteetsium, cleistothecium - täielikult suletud *askoom; *kotteosed vabanevad alles pärast *viljakeha seina lagunemist Peremeesorganism, host - elav organism, kelle kehas eluneb *parasiit. Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla. Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, külgharudeta vibur *zoospooridel Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise *(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis. Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom. Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine *kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karüogaamia ja millest edaspidi areneb *eoskand. Puhkeeos, resting spore - vt. püsieos. Puhkesporangium, resting sporangium - vt. püsisporangium. Pungrakk e. blastospoor e
Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Peamised arengustaadiumid Piaget' teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium; staadiumid avalduvad alati nimetatud järjekorras. Arengustaadiumi Vanus Tunnused Kuidas arengut toetada? nimetus (Piaget' järgi) Senso-motoorne 0-2 Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste ja Uute objektide tutvustamine- meelte kaudu. mänguasjad (suurused, värvid, Väikelapsed õpivad eristama ennast keskkonnast. materjalid, lõhnad)
ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja
ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4. 1990-ndaid loetakse tarne- ehk väärtusketi algusaastateks. Tänapäeva arenenud riikide logistika arengutasele on iseloomulikud kaks viimast kirjeldatud arengustaadiumi. Neis on näha, kui tihedalt on omavahel seotud logistika areng ühes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga. Mainitud arengustaadiumid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, eelkõige USA-s. Samas saab väita, et logistika, eelkõige hankelogistika põhimõtete kasutamine nii ettevõtte juhtimispraktikas kui riiklikul tasandil sai alguse II maailmasõja järgses Jaapanis. Jaapani tööstuse areng võimaldas 1960. aastatest saadik eksportida Lääneriikide turgudele tarbe- ja
falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks–isa on pojale konkurent Elektra kompleks– ema on tütrele konkurent 2 ) Latentne periood(6/7-10a)–rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. ´ 3) Genitaalne periood (murdeiga-10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon–kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tag asi (prelatentsesse perioodi ) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Pidas oluliseksarengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise aren gu vahel. Leiti, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides. Lähima arengu taseme teooria
Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ajalist reeglipärasust. Fenoloogia põhineb vaatlustel - fenoloogilised vaatlused. Näiteks fikseeritakse ajaliselt seemnete idanemine (juveniilse arengufaasi algus), õiepungad moodustamine (täiskasvanu arengufaasi algus), viljade valmimine (embrüonaalse faasi lõpp). Fenoloogilistel vaatlustel taime (ka umbrohtude) arengustaadiumi fikseerimine on vajalik agrotehniliste võtete (väetamine, umbrohu- ja kahjuritõrje, niisutamine, jne) õigeaegseks teostamiseks ja sobiva saagikoristusaja määramiseks. c. Taimede kasvu mõiste ja erinevad kasvutüübid. 1. esikasv e primaarne - pikenemine 1) apikaalselt – kasvamine toimub organi tipus paikneva algkoe arvelt (varred, juured);
1) Prelatentne periood sünd-7a – oraalne -1(imemine), anaalne 1-3 (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -tekib huvi vastassoo vastu, nauding seksuaalaktist 4) Fiksatsioon – kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides
1 nüüdne 1 tulevane Ruumilises plaanis: 1 indiviidi 1 grupi 1 institutsiooni 1 regiooni 1 rahvuse 1 globaalne tasand Kavatusteadvust võib vaadata mitmes plaanis : Kelle teadvus? 1 Argiteadvus 1 Pedagoogiline teadvus 1 Teoreetiline teadvus Mille teadvus? 1)Eesmärgi teadvus: 1. Inimest üldiselt vääristavad omadused 2. Konkreetse lapse võimalik areng, vajadused, tulevik 2)Sitatsiooniteadvus: 1 lapse seisundi ja arengustaadiumi mõistmine 1 kultuuri, ühiskonna ja arengukeskkonna seisundi tajumine 1 võime mõista konkreetset situatsiooni 3)Meetoditeadvus-mis antud olukorras toimub? ISESEISEVTÖÖ a) enese puhul: 1 kindlameelne 1 tähepanelik 1 sõbralik 1 aus 1 usaldusväärne 1 positiivne 1 hea suhtleja 1 pürgima oma unistuste poole 1 mõistlik 1 avara silmaringa b) mille poole soovitate püüda teistel: 1 looduslähedane 1 aus
· Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil
7. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (2-5º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat. Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Laialdased uurimused tubaka kohta on näidanud, et õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumi. Esimeseks staadiumiks on kompetentsuse omandamine. Punga peetakse kompetentseks, kui ta on võimeline õitsema sobiva arengusignaali saabudes. Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus). Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist. Seega toodab
midagiarvudest (nt. Suudavad eristada kahte ja kolme vahel ja kolme neljast). See võime (määratleda väkeste hulkade – kuni 4 objekti) kannab nime visuaalne haaramine (subitsing). ... MATEMAATILISED OSKUSED II Loendama õppimine parandab tunduvalt laste võimet võrrelda objektide hulkasid. Õpivad lapsed arvutussüsteemi erinevaid aspekte lahus.... MATEMAATILISED OSKUSED III Liitmmine ja lahutamine: lihtsate liitumisülesannete lahendamisel on leitud 3 arengustaadiumi. Need on kõigei loendamine, juurde loendamine ja arvulise faktide meenutamine. Lihtsam strateegia on: iga liidetav esitatsõrmedel ja loendatakse kokku koguarv (loeb kokku kui palju sõrmi). Kuid seda on raske rakendada kui summa on rohkem kui 10. Seetõttu hakkavad lapsed juurde loendama, ikka kasutades oma sõrmi. Groen ja Parkman: algkoolilapsed loendavad juurde suuremale arvule – näiteks tehes 2+7 loendavad nad juurde 7-le, mitte kahele
Enamik tänapäeva paleoantropolooge käsitab inimlaste fossiilseid taksoneid märksa laiemalt, arvestades taksonisisest mitmekesisust. 1.3. Inimlaste stadiaalne evolutsioon. Selle seisukoha järgi läbis inimese evolutsioon rea selgepiirilisi staadiume (protantropus, arhantropus, paleoantropus, neoantropus), mida iseloomustab evolutsioonilise arengutaseme ja eksisteerimisaja range järgnevus. Kõik hominiidid, kes eksisteerisid ühel ja samal ajal, suruti ühte arengustaadiumi ja seoti taksonoomilise ühtsusega. Näiteks kõiki keskpaleoliitikumi (ca 120...40*103 a. vanuseid) inimfossiile püüti määratleda kui neandertallasi (paleoantropusi), kuigi Aafrika ja Lähis-Ida "neandertallased" erinesid oluliselt Euroopa "klassikalisest" vormist. (Stadiaalne käsitlus toimis mõnevõrra vastu tüpoloogilisele lähenemisele, kuid nii see kui ka teine pidurdas asjakäigu loomulikku analüüsi, surudes faktid kindlate "eelteadmiste" jäikadesse raamidesse).
· Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja
Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe
lange kokku. 2. Arengu ebastabiilsus - areng läbib alati muutlikke perioode, kuid kõige enam avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. 3. Arengu sensitiivsus - eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. 4. Psüühilise arengu kumulatiivsus - iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes (Tiko 2006:5-6). 5. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). Tuleb arvestada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus, mis esmalt väljendub arengutempos. Samas kultuurikeskkonnas on lastel üldiselt kindlad
POLIITILISED TEOORIAD Ideoloogiate kujunemine pani aluse poliitiliste teooriate tekkimisele. Teooriad kujutavad endast teaduslikku tervikut, milles sotsiaalsed ja poliitilised tõsiasjad on korraldatud säärasesse loogilisse seosesse, milles süsteemi moodustavad faktid on omavahelistes suhetes seletatavad. Poliitilised teooriad: ühiskonda ja selle arengut seletatavate õpetustena, riigiteooriatena. Ühiskonna ja riigi arengus on kaks arengustaadiumi: primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja kõrgem ehk tööstuslik arengustaadium. Orgaaniline teooria Ühiskonna ja organimsi sarnasus. Osad organismis teenivad keha terviku huve nagu ka osad ühiskondlikus organismis. Nagu ka igas elavas kehas, toimib ka poliitilises agregaadis orgaanilise teooria järgi kaks põhilist ja vastandlikku protsessi: spetsialiseerumine ja diferentseerumine. Diferentseerumine seisneb arengus, mis viib
Imemine anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene
Lisaks desorganisatsiooni faktoritele lisavad nad analüüsi linnastumise ja perekonna lagunemise. Toovad välja kolm kogukonna sotsiaalse kontrolli komponenti: • Kogukonna võime vaadata järele ja kontrollida alaealiste gruppe (jõugud); • Kohalike sõprusvõrgustike tugevus; • Kuivõrd aktiivselt osalevad elanikud formaalsetes ja vabatahtlikes organisatsioonides. Durkheimi anoomiateooria Ühiskonnad läbivad kaks põhilist arengustaadiumi, mida ta nimetas vastavalt • mehaaniliseks (originaalis: society of mechanicalsolidarity) ja • orgaaniliseks (originaalis: society of organicsolidarity). Üleminek mehaanilisest solidaarsusest orgaanilisele • Kiire linnastumine ja massiivne tööstustumine lõhuvad ühiskondliku solidaarsuse endise aluse. • Ühiskonnas kaovad autoriteetsuse allikad. • Religioon kaotab oma mõju, areneb sekularisatsioon. •
organismiga. Riigi- mida ta käsitleb poliitilise agregaadi või kooslusena organite ja institutsioonide vahel valitsevad Spenceri arvates põhimõtteliselt samasugused püsivad ja funktsionaalsed sidemed, nagu need esinevad elavas organismis. Ühiskondlik võim, mille spetsiifiliseks vormiks on riiklik võim, on orgaanilise teooria jaoks terviku võim oma koostisosade üle. Ühiskonna ja riigi arengus eraldas Spencer kaks arengustaadiumi: 1) primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja 2) kõrgem ehk tööstuslik (industriaalne) arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda
Imemine · anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine · falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides
Edukalt läbimine ei tähenda, et ta selle kriisi negatiivset emontsionaalsust üldse ei koge, vaid et positiivne ületaks negatiivset, jääks domineerima. Kriis ei ole Eriksoni jaoks mitte heaolu ohustav seisund, vaid pigem olukord, kui indiviid tunnetab ühiskonnapoolset survet, kuid pole päris kindel, kas suudab kõikidele nendele nõudmistele vastata. Eelmise staadiumi edukas läbimine loob eelduse järgneva staadiumi edukakas läbimiseks 36. Mis on iga arengustaadiumi kriisid? 37. Kuidas kujuneb inimese identiteet? Erikson mõistab identiteedi all psühhosotsiaalset heaolu, rahulolu. See tähendab, et inimene tunneb ennast oma kehas hästi, teab, mille suunas ta liigub ja teab sisimas, et tema jaoks olulised inimesed hoolivad temast. Eriksoni arvates võib identiteedi kujunemise juures olla lisaks positiivse identiteedi kujunemisele või rollisegasusele veel kaks staadiumi: psühhosotsiaalne moratoorium ja negatiivse identiteedi kujundamine. 38
kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinud pisipõnniks, kes oskab realsusele otseselt mõju avaldada ning sellel lisaks ka kujutleva reaalsuse abil oma tegevusi planeerida. Kriitika Biaget' teooriale: sensomotoorne arengu staadium · Biaget vaatluste tulemusi beebide esimese arengustaadiumi kohta on valdavalt kinnitanud ka teised uurijad, kuid tõen'oliselt alahindas Biage imiku tajumise võimet. Mitu uurijat on näidanud, et imikud võivad tajuda põsivat eksisteerimist varem, kui arvas Biaget. Operatsioonide eelne staadium · Biaget jagas operatsioonide eelse staadiumi kaheks: o Alastaadiumiks 2-4 eluaastat o Intuitiivseks 4-7 eluaastat
(vastavalt 15 ja 13%). Edukas keskea kriisi lahendamine sisaldab tavaliselt eesmärkide ümberformuleerimist realistlikemaks ja selle tunnetamist, et inimene on ajas piiratud nähtus. Menopaus ja klimakteerium. Abielu, lahutuse ja kordusabielu müüdid. Areng labi elu. Üsna vähe on teoreetilisi käsitlusi selle kohta, kuidas inimesed läbi eluea muutuvad. Näitena võiks tuua Peck´ i käsitluse. Peck arendas Eriksoni teooriat. Ta kritiseeris Eriksoni selle eest, et tema 8 arengustaadiumi panevad liiga palju stressi esimesele 25 eluaastale, kus tuleb läbida 6 arengukonflikti. Tema püüab vaadelda arengukonflikte täiskasvanueas. Toob valja täiskasvanu arengu 7 konflikti: 1. Arukuse või füüsilise jõu väärtustamine- kuna füüsiline tugevus alaneb, tuleb rohkem jõudu suunata vaimsele tegevusele 2. Sotsialiseerumine või seksualiseerumine inimsuhetes- kuna sotsiaalsed piirangud ja bioloogilised muutused toimivad, tuleb nendega kohaneda, saavutada tasakaal. 3
Arengu ebastabiilsus- areng läbib alati muutlikke perioode. Kõige eredamalt avaldub arengu ebastabiilsus arengukriisides. Arengu sensitiivsus, mis avaldub selles, et eksisteerivad nn. sensitiivsed perioodid, mille vältel eksisteerib erinevate psüühiliste protsesside eriline, valikuline vastuvõtlikkus välistele (sealhulgas kasvatavatele ja õpetavatele) mõjutustele. Psüühilise arengu kumulatiivsus, mis seisneb selles, et iga eelneva arengustaadiumi tulemus lülitub järgnevasse, seejuures transformeerudes. Arengu käigu samaaegne divergentsus ja konvergentsus, mis avaldub selles, et ühelt poolt kasvab psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). 29 On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus
arengut, mis põhjustab probleeme hilisemas elus. Varasemast on teada, et alkoholiga liialdamine põhjustab probleeme toimunud sündmuste meenutamisel. (Läbustamine kahjustab ..., 02.12.2012) 18 EMA SUHKRUHAIGUS OHUSTAB LAPSE MÄLU USA teadlaste uuringu põhjal on diabeeti põdevatel naistel suurem tõenäosus sünnitada mäluprobleemidega lapsi. Teadlased usuvad, et laste halva mälu põhjuseks on puudulik raua ja hapniku tase loote aju mälukeskuses selle olulise arengustaadiumi jooksul, kirjutab NewScientist.com. Samas rõhutavad nad, et suhkruhaiged, kes hoiavad oma seisundit raseduse ajal kontrolli all, ei kahjusta oma lapse mälu. Tracy DeBoer San Diego California ülikoolist ja tema kolleegid jälgisid lapseootel emade gruppi alustades raseduse varajasest staadiumist. Nad mõõtsid regulaarselt naiste veresuhkru ja raua taset ning pärast sünnitust jälgisid nende lapsi, mõõtes ka nende veresuhkru ja raua taset
üksikasjalikumate juhistega põhimõtted on mitmeti tõlgendatavad või seotud spetsiifilise tehnoloogiavaldkonnaga. Samad probleemid, ehkki mitte nii suures ulatuses, tõstatuvad ka juurdepääsusuuniste kohaldamisel. Teistsugune lähenemisnurk kvaliteetsete veebisaitide planeerimise ja teostamise konkreetsetele probleemidele on sabloonide ehk mustrite kasutamine, leidmaks korduvaile probleemidele järeleproovitud lahendusi. Praeguseks on veeb jõudnud piisavasse arengustaadiumi, et selle kasutamisega seonduvate teatud probleemide lahendused sobiksid ühtviisi kõigile planeerijaile. Lisaks sellele võivad mustrid osutuda kasulikuks viiteallikaks kõigile veebisaidi tegijaile, kes ei ole selle valdkonna asjatundjad. Mustrid võivad olla ka ühiseks suhtluskeeleks professionaalidele, mille abil selgitada, mida vajatakse ja miks, olenemata lahenduseni jõudmise tehnilisest poolest. Mustrid ei välista ega asenda vajadust kasutaja kaasamiseks. Vastupidi, nagu mõistegi
profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud viis arengustaadiumi, mille elukutsed läbivad professionaalseks ametiks arenemisel: 1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine 2) luuakse koolitussüsteem = erialakoolituse tekkimine 3) tekib kutseorganisatsioon = kutseorganisatsiooni asutamine 4) elukutse juhtivad esindajad hakkavad võitlema seadusliku õiguse eest kontrollida ametisse pääsemist (kutseorganisatsioon taotleb seaduslikku kontrolli õigust alalepääsu ning ameti praktiseerimise üle)
Noorukid kasutavad moraalset analüüsi igat sorti probleemide puhul alates ühiskondlikest asjadest kuni isikliku elu valikuteni välja. Mitte kõik inimesed ei ole jõudnud formaalse opereerimise Piaget` tasandile, nii ei ole ka kõik ühel maal Kohlbergi moraaliredelil. Tulemuses, mille inimene saavutab moraalse probleemi lahendamisel, on tähtsal kohal analüüsimine, mitte lahendus ise. See näitab ära arengustaadiumi, milleni inimene on jõudnud. Mõned inimesed võivad olla ka kõigil kolmel Kohlbergi tasandil. 55 Esimoraali ehk prekonventsionaalne tasand Laps kogeb austust endast kõrgemalseisvate inimeste suhtes, näiteks nende kehalise jõu või võimu baasil. Laps on minakeskne ja austab autoriteete. Ühiskonnas on olemas kindlad reeglid, mida autoriteedid on püstitanud
vormid), funktsionaalsed meeskonnad, ko-miteed, komisjonid (atestatsioonikomisjon jt.), kvaliteedikontrolli meeskonnad jms. Meeskonnatöö rakendamisel tuleb jälgida, et see ei õõnestaks isiklikku vastutust ja otsustusõigusi. Meeskonnatöö võib pidurdada otsustamist, kui üksikisikud ei või otsuseid langetada või kui ini-mestel puudub julgus neid vastu võtta ilma ametliku koosoleku heakskiiduta. Hea juhtimismeeskonna väljaarendamiseks tuleb meeskonnal läbida neli arengustaadiumi: - mittearenenud meeskond; - eksperimenteeriv meeskond; - ühinev meeskond; - koostöötav meeskond. Mittearenenud meeskonnale on omane juhile orienteeritus ja juhi ainuisikuline otsustamine. Eesmärgid on selles faasis meeskonnaliikmetele ebaselged ja omavahelist suhtlemist ei toimu, te-geldakse konkreetsete ülesannete täitmisega. Meeskonnaliikmed saavad selles faasis rahuldada oma sõltuvusvajadust juhist.
annaabi.ee 
