Puugid - esitlus (0)
Esitatud küsimused
- Kuidas end puukide eest kaitsta?
PUUGID
8 klassi materjal
2010
· Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid
ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja
skorpionidega.
· Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke.
· Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti,
seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates
sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel.
· Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena
ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu
Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb
Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal,
Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-
Virumaal.
· Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal ja ootab sobiva ohvri
möödumist.
· Siiani pole päris selge, kuidas puuk,
kellel pole silmi, oma saagi avastab.
· Oma arengus teeb puuk läbi kolm
faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud
puuk.
· Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt
2-3 aastat.
· Selle aja jooksul kasvab ta
kümnendiku millimeetri suurusest
vastsest 3-4 mm pikkuseks
täiskasvanud puugiks.
· Igas arengustaadiumis toitub puuk
ühe korra, vajades vaid mõne tilga
verd.
· Toit seedib paar päeva kuni nädala,
seejärel võib puuk talvituda ja jõuda
järgmisesse arengustaadiumi.
Puugihammustus · Risk ühestainsast
puugihammustusest
haigestuda on väike.
· Puuk tuleb võimalikult ruttu
eemaldada.
· Kasuta peeni pintsette, mille
abil võid puuki haarata pea
poolt, nii naha lähedalt kui
võimalik.
· Pärast puugi eemaldamist
tuleb haav kindlasti vee ja
seebi või
desinfitseerimisvahendiga
pesta.
· Kui pärast hammustust
märkad ringikujulist punetust
või muid sümptomeid, pöördu
kohe arsti poole.
Haigused, mida puugid võivad levitada on:
· puukentsefaliit,
· Puukborrelioos
· erlihhioos
Kuidas end puukide eest kaitsta?
· Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas.
· Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest
nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad
juba enne hammustust eemaldada.
· Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja
kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti
põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad,
kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
· Puugihooaeg kestab
tavaliselt aprillist
oktoobrini, kuid pehme
talv võib seda oluliselt
pikendada.
· Puuk muutub aktiivseks,
kui ööpäeva keskmine
temperatuur on + 5
kraadi.
Powerpointis tehtud, slaididena esitatud töö puukide kohta. Tuleb juttu puukidest üldiselt, fakte puukide kohta. Nende levikust. Puugihammustusest ja sellega kaasnevast tuleb juttu ning kuidas end puukide eest kaitsta.
Sarnased õppematerjalid
20
ppt
Puugid
Puuk
Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud)
Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke.
Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk
Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini
Puugi areng
Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja
täiskasvanud puuk.
Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat.
1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk
Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades
vaid mõne tilga verd
Võsapuuk ja laanepuuk
Võsapuuk:
Leidub kogu Eestis
Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda
7
doc
Puugid
Tartu Kesklinna Kool
PUUGID
Riinu Pae
8.a klass
Tartu 2008
Sisukord:
Kes on puugid? Ja kus nad elavad?
Kuidas nad saaki varitsevad?
Missuguseid haigusi puugid levitavad?
Kuidas puuk hammustab?
Kuidas vältida haigestumist?
PUUGID
Kes on puugid? Ja kus nad elavad?
Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja
skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja
laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi.
Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses,
Kirde-Eestis, Ida-Virumaal, Pärnu- ja Tartumaal ning Kagu-Eestis, eriti Põlvamaal.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid