Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja kui kaua. Ei tohi öelda umbes! Ei tohi öelda: tahaksin täna teile rääkida... 4. Avanguvõte Kuulamiskõver eeldab seda, et pärast teist poolt on hea tuua sisse mõni fakt või illustratsioon. 5. Enne lõppu meenutad rahvale, millest sa rääkisid 6
sündmuste ja sisemise eelsoodumuste kombinatsioonil. Paljud konkreetsed foobiad saavad alguse juba varajasest east, tavaliselt mõnest traumaatilisest kogemusest. Näiteks võib inimene, keda väiksena hammustas koer, karta seepärast alateadvuslikult terve elu koeri. Foobiate jaotamine 1)Sotsiaalne foobia, mida tuntakse ka sotsiaalse ärevushäirena hirmud, mis sisaldavad teisi inimesi või sotsiaalseid olukordi nagu esinemishirm või avalikus kohase söömine. 2)Konkreetsed foobiad hirm ühe konkreetse asja, nähtuse või elusolendi ees, näiteks ämblikud, maod, koerad, liftid, vesi, lained, lendamine, õhupallid, konkreetsesse haigusesse haigestumine jne. 3) Agrofoobia Üldine hirm kodust või ,,turvalisest alast" lahkumise ees, millele võib järgneda paanikahoog. Ravimisvõimalused Üheks võimaluseks on erinevate meetodite abil
ärevushäirena . Näiteks on 3) Agrofoobia Üldine hirm kodust või hirmud, mis mõnedel ,,turvalisest alast" lahkumise ees, millele sisaldavad inimestel võib järgneda paanikahoog. teisi inimesi privaatsuse või puudumise sotsiaalseid tõttu võimatu olukordi nagu urineerida esinemishirm avalikes või avalikus tualettruumide kohase s. söömine. 2)Konkreetsed Sotsiaalne foobiad - hirm foobia jaguneb ühe omakorda konkreetse üldisteks asja, nähtuse sotsiaalseks või elusolendi Ravivõima mõtlemise kõrvaldada ajus olevaid ühendusi, mis
Kas publiku hulgas on eksperte? Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid? Miks nad on sinu teemast huvitatud? Kas nad saavad aru teemaga seotud erialakeelest? Kas nad juba teavad sinu seisukohti? Kas nad arvavad et teavad sinu teemast? Kust nad on varem selle info saanud? Kas neile on tuttav sinu lähenemine ja suhtumine temasse? Kodutöö 5 asja mida ma õppisin loengus ,,Suuline eneseväljendus" 1. Esinemine kursusetöö kaitsmisel ja esinemishirm. Asendamtu teadmine, sest pole varem kokku puutunud ja nüüd ootab see mind varsti ees. 100% suurendas suulise eneseväljenduse loeng minu enesekindlust kaitsmise ees. Enimlevinud probleemid, mille eest end kaitsta: probleemid mälupulgaga (vale formaat, vale versioon, ei avane...), seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!!
Siin kerkib taas esile ettevalmistuse olulisus. Ehk et enne esinemist tuleb kasutatav materjal korrastada. Kui selles osas on kodutöö tegemata, võib see esinejas ebakindlust tekitada ning ka kuulajaskond saab aimu pealiskaudsest ettevalmistusest. Selleks, et publikule usutavalt mõjuda, tuleb neid veenda, et oled aus ja õiglane. Närviliselt esinedes mõjud vähemusutavamalt. Olles suhteliselt vaba inimene, julge suhtleja ning sõnavõtja, esinemiskramp käib ikka esinemisega kaasas. Esinemishirm on täiesti normaalne, seda peab oskama lihtsalt ohjeldada. Sellise nähtuse üks põhjustest on ebaõnnestumise kartus ning varasem ebaõnnestumise kogemus. Peamised mõtted on ,,Mida nad minust arvavad?", ,,Neid on nii palju!" Oluline on ennast sellega mitte vaevata, hoida publikuga silmsidet, see näitab esineja enesekindlust. Esinemishirmu vastu aitab loomulik olek, nii muutub ka publik vabamaks ning suure tõenäosusega toetab minu esinemist küsimustega. Naeratamine ning
1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975) Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976): · Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus; · Esinemishirm; · Vajadus vastanduda teistele ja ilmutada rahulolematust; · Seksuaalse kontakti kartus; · Intiimsuse kartus; · Vanematega vastuollu sattumise kartus; · Kartus kaotada lähedane inimene või tähtis suhe. Osadel inimestel on ,,anne" igapäevaelu olukordades rahutust ja ebakindlust tunda, neil on kõrgenenud ohutunne. Teistest sagedamini tunnevad ärevust loomult närvilised,
Ravihind oli lõppkokkuvõttes ka madalam, kuid lai võrdlev uuring selle kohta veel puudub (H. Lauerma, 2002). 1.3. Hüpnoos psühhiaatrilises ravis Hüpnoosi kasutatakse teatud psühhiaatriliste häirete ravis. Parimaid tulemusi saab siis, kui sümptomite psühhodünaamilised põhjused ei ole sügavad ja häire on põhjustanud suhteliselt värske tingrefleksi (õpitud reageerimine) kujunemine. Peamised hüpnoosi kasutusalad on foobiad, esinemishirm, keskendumis- ja õppimisraskused, traumajärgne stressreaktsioon ja paanikahäired (H. Lauerma, 2002). 1.4. Nahahaigused Hüpnoosi on kasutatud ka nahahaiguste ravis. Ühes uuringus saavutati raviefekt konnasilmade ravis võrreldes platseeboga, samas ka tugev sugestioon osutus tõhusaks. Teises uuringus olid tulemused paremad võrreldes platseebo või lokaalsete salitsüülhapet sisaldavate salvidega. Atoopilise lööbe eri
hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Teiseks mängib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale väikese väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaüks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja esinemishirm kahandavad oluliselt meie võimet vaimukalt kujundlik olla. Seda võib iga päev märgata televisioonis esinejaid jälgides. Avaliku esinemise hirm teeb inimeste sõnalise eneseväljäenduse kujundivaeseks ja kramplik-igavalt loogiliseks. Asugem nüüd lähemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses, sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus aga see selleks siis. Saatejuht küsib ettevõtja poolt
Tajutud võimekususkumused on akadeemilise enesetaju oluliseks osaks, aga sõltuvad rohkem kontekstist Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal Tegelikud kogemused tagasiside, hakkamasaamine (aga sõltub ka tulemuse interpretatsioonist) Kaudsed kogemused näeb, et tema grupikaaslane (eakaaslane, samast soost inimene) saab hakkama Julgustamine õpetajate ja vanemate mõju, aga julgustaja peab olema kindel, et ta saab hakkama Psühholoogiline seisund nt esinemishirm või julgus Deci & Ryan'i (1985) enese-määratluse teooria (self-determination theory) Miks ma seda ülesannet teen? Sisemine (asi ise on tema jaoks huvitav/vajalik) versus väline (tehakse välise tagajärje pärast) motivatsioon. Õppimisprotsess ja tulemused on seesmise motivatsiooni puhul erinevad. Seesmist seost loovuse, süvitsimineku heade tulemustega, välist seostatakse pealiskaudsema õppimise ja kehvema tulemusega.
Konverentsilaud Kuulajatel on üksteisega Laua ümber mahub vähe silmside. osalejaid. Soodustab diskussiooni. Rühmatöö raskendatud. Toolide ring või Kõneleja ei distantseeru Märkmeid raske teha. poolring rühma liikmetest. Sobib väikese rühmaga Lihtne korraldada töötamiseks. rühmatööd. 5.9. Esinemishirm ja selle vältimine Ettekartmine on parem kui takkakahetsemine. Eesti vanasõna Enne avalikku esinemist on kõneleja tavaliselt pingeolukorras. Kuulajate reageeringut ei suuda ka kogenud kõnelejad päris täpselt ennustada ning ebaõnnestumise eest ei ole keegi kaitstud. Väike pinge enne kõne algust on normaalne ning see tuleb enese kasuks pöörata, kuna stress tähendab organismi kõrgendatud valmisolekut keerulistes olukordades toime tulla. ,,Harjutamine on
annaabi.ee 
