Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused (0)

Q: Kes saab aru see saab kes ei njah D suht porno teema get it?

Vastus leiad õppematerjalist: Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused

Matemaatika - Loodusteaduste matemaatika algkursus

1 HALB

Esitatud küsimused

Kes saab aru see saab kes ei njah D suht porno teema get it?

Kordamisküsimused
1) Funktsioon, tema esitusviisid.
Funktsiooni võib esitatakse enamasti seose y  f (x) abil, kuid mõnikord ka y  y(x) .
Funktsioon on antud, kui on teada:

funktsiooni määramispiirkond,

eeskiri, mis seab elemendile x vastavusse elemendi y.
Analüütiline esitus ehk esitus valemi abil.
Graafiline esitus ehk esitus graafiku abil.
Tabelina esitus.
2) Nõudlus - ja pakkumisfunktsioonid. Turutaskaal.
Hind ja toodete arv on omavahel sõltuvuses. Seda seost saab kirjeldada
nõudlusfunktsiooniga p = f(x). Nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon.
Pakkumisfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni p =g(x), kus x ja p on suurem/võrdne nulliga, kus p on pakutava kauba ühikuhind ja x toote ühikute arv.
Pakkumisfunktsioon on kasvavfunktsioon.
Turutasakaalupunkt on see koht kus pakkumis ja nõudlus ristuva
3) Sirge võrrandi erinevad kujud.
4)Liitfunktsioon.
Ivar Porni materjalist „Loeng nr 2“.. 1.6 – Raske on lihtsalt seletada, sealsete näidetega ehk saate aru.
5) Determinandid nende omadused Crameri valemid.
Determinandi omadused.
1. Determinandi ei muutu kui tema read ja veerud vahetada.
Märkus! Seega saame järeldada, et kõik omadused, mis kehtivad ridade
kohta, kehtivad samuti veergude kohta.
2. Kui determinandi üks rida koosneb nullidest, siis determinant võrdub
nulliga.
3. Kui determinandis on kaks võrdset (võrdelist) rida, siis determinant
võrdub nulliga.
4. Kui determinandis vahetada omavahel kaks rida, siis determinandi
märk muutub vastupidiseks.
5. Kui determinandi ühe rea elemente korrutada nullist erineva arvuga,
siis determinant suureneb see arv korda.
6. Determinant ei muutu, kui mingile reale liita mingi arv kordne teine
rida.
Determinantide arvutamisel saab ka kasutada determinandi arendamist
rea või veeru järgi. Determinant võrdub tema mingi rea või veeru
elementide ja vastavate elementide alamdeterminantide korrutiste
summaga .
6)Maatriksid. Tehted maatriksitega.
Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb
m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse aik, kus i näitab,
millises reas ja k, millises veerus element asub.
Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . .
7) Gaussi meetod.
Gaussi meetod (saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss 1777 -1855) on üks
enamlevinud meetodeid lineaarvõrrandite süsteemide lahendamiseks ja on
rakendatav ka juhul, kui süsteemi kordajate maatriksi determinant võrdub
nulliga või kui süsteemi tundmatute arv on suurem neid siduvate
sõltumatute võrrandite arvust. Põhimõtteliselt on Gaussi meetod
liitmisvõtte edasiarendus.
Gaussi meetodi puhul kirjutatakse välja süsteemi laiendatud maatriks , mis
koosneb süsteemi kordajatest ja vabaliikmetest. (A/B)
Kasutades maatriksi elementaarteisendusi, teisendatakse antud maatriks
kujule : (E/C), kus C on antus süsteemi lahendimaatriks.
Maatriksi elementaarteisendused on järgmised:
 Maatriksi ridade vahetamine.
 Maatriksi rea elementide korrutamine 0-ist erineva arvuga.
 Maatriksi rea elementidele mistahes arvkordsete teise rea vastavate
elementide liitmine .
8) Pöördmaatriks. Maatriksvõrrand.
9) Funktsiooni piirväärtus. Ühepoolsed piirväärtused.

Funktsiooni pidevus ja katkevus .
Esineb esimest ja teist liiki katkevusi – kui on tegu mingi arvuga siis on esimest järku, kui lõpmatusega siis teist järku.
11) Funktsiooni tuletise mõiste. Lõikaja ja puutuja tõus.
Lõikaja ja puutuja tõusud ja sellised asjd, blah, ei viici otsida seda. Loodan, et ei küsita mult :D
12) Funktsiooni tuletise füüsikaline tähendus.
13) Tuletise tehetega seotud omadused.
14) Elementaarfunktsioonide tuletised .
15) Tuletis kui funktsiooni muutumise kiirus. Protsentuaalne muutumise kiirus.
Kaevake vihikutes, praxis sai tehtud seda jama küll =)
16) Funktsiooni diferentsiaal .
17) Diferentsiaali kasutamine ligikaudses arvutuses.
18) Liitfunktsiooni ja pöördfunktsiooni tuletis
Paras vikat osa, kes saab aru see saab, kes ei.. njah :D suht porno teema (get it? Hah! :D)
19) Ilmutamata funktsiooni tuletis.
Mõninkord on funktsioon antud kujul kus kumbagi muutujat ei ole võimalik teise
kaudu avaldada. Sellisel juhul tuleb tuletis arvuta nn ilmuta funktsioonist
F (x,y) = 0
20) Kõrgemat järku tuletised.
21) Teise tuletise füüsikaline tähendus.
22) Fun-i lokaalsed ekstreemumid 23) Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.
Funktsiooni lokaalset maksimumi ja miinimumi nimetatakse funktsiooni
ekstreemumiteks.
For more information go to porns lecture nr 8
24) Funktsiooni kumerus ja nõgusus. Käänupunktid.
Definitsioon. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer (nõgus) piirkonnas X, kui joone
puutuja igas punktis kulgeb ülapool (allpool) seda joont.
Kui y teine tuletis on suurem kui 0 siis on nõgus aka HAPPY face .
Kui y teine tuletis on väiksem kui 0 siis on kumer aka SAD face.
25) Funktsiooni globaalsed ekstreemumid.
26) Newtoni meetod
http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ptk7.ht m osa 2.2
27) Algfunktsioon ja määramata integraal .
28) Integreerimise põhivalemid.
29) Tehetega seotud integreerimisreeglid.
30) Muutujate vahetus määramata integraalis.
Muutujate vahetuse valem:
For more information go to porns lecture nr 11
31) Ositi integreerimine.
For more information go to porns lecture nr 11
32) Määratud integraal.
33) Tasandilise kujundi pindala.
34) Pöördkeha ruumala.
35) Määratud integraali ligikaudne arvutamine.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 86 allalaadimist

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #1

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #2

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #3

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #4

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #5

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #6

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #7

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #8

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #9

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #10

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #11

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #12

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #13

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #14

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #15

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #16

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #17

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #18

Loodusteaduste Matemaatika kordamisküsimused #19

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MayaVahter Õppematerjali autor

Kordamisküsimused eksamiks.

funktsioon maatriks tuletis element determinant gauss veeru gaussi meetod nõudlus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kõrgema matemaatika üldkursus

TE.0568 Kõrgema matemaatika põhikursus (4 EAP) 2011/2012 sügis 1. Determinandid: omadused, miinorid, alamdeterminandid. Crameri meetod lineaarvõrrandisüsteemi lahendamiseks. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt , või . Determinant on defineeritud vaid ruutmaatriksile. Determinandi põhiomadused 1. Maatriksi determinandi väärtus ei muutu maatriksi transponeerimisel: det(A) = det(AT). 2. Determinant on null, kui determinandi 1 rida või veerg : 1. koosneb nullidest 2. on võrdne mõne teise vastava rea või veeruga

Kõrgem matemaatika

doc

Kõrgem matemaatika

KORDAMISKÜSIMUSED 2015/2016 Kõrgem matemaatika MTMM. 00.145 (6EAP) 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega. Kui aij on reaalarvud ning i = 1; 2;...;m ja j = 1; 2;...; n, siis tabelit: nimetatakse täpsemalt (m x n)-maatriksiks ja kasutatakse tähistusi Am x n või Amn. Arvupaari (m; n) nimetatakse maatriksi A mõõtmeteks.

Kõrgem matemaatika

pdf

Kõrgem matemaatika I suuline eksam

1. peatükk 1) Definitsioon 1.1: maatriks Ümarsulgude vahele paigutatud m reast ja n veerust koosnev ristkülikukujuline arvude tabel. 2) Definitsioon 1.2: ruutmaatriks, reamaatriks/reavektor, veerumaatriks/veeruvektor Ruutmaatriks - ridasid ja veerge sama palju Reamaatriks - koosneb ühest reast Reavektor - sama, mis reamaatriks Veerumaatriks - koosneb ühest veerust Veeruvektor - sama, mis veerumaatriks 3) Definitsioon 1.3: maatriksite võrdsus Maatriksid on võrdsed, kui nende ridade ja veergude arv on võrdne ning vastavatel kohtadel elemendid on võrdsed. 4) Definitsioon 1.4: maatriksite summa Maatriksite summa on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide summad. 5) Definitsioon 1.5: maatriksite vahe Maatriksite vahe on maatriks C, mille elementideks on vastavate elementide vahed. Järjekord on oluline. 6) Definitsioon 1.6: maatriksi korrutamine skalaariga Maatriksi A korrutist skalaariga λ nim. maatriksit λA = B, mille elemendid saadakse maatriksi A kõigi el

Kõrgem matemaatika

pdf

KM SUULINE

Kategoriseerimata

docx

Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018

Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018 1. Maatriksi definitsioon. Maatriksi elemendid. Maatriksi järk. Ruutmaatriks. Lineaarsed tehted maatriksitega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Nullmaatriks. Vastandmaatriks. Lineaarsete tehete omadused. Transponeeritud maatriks. Maatriks on arvude, funktsioonide või muude elementide korraldatud kogum × . Maatriksil on m rida ja n veergu, kus a11; a12; ...a1n; jne on maatriksi elemendid. Kui me räägime järkudest, siis esimest järku matriks on a, teist on a, a, a, a, kui räägime kolmandat järku siis a,a,a,a,a,a,a,a,a (9) Ruutmaatriksi ridade ja veergude arv on sama. Kui me räägime skalaariga korrutamisest, see tähendab lihtslat arv korrutame matriksiga Maatriksit, milles kõik elemendid on nullid, nimetatakse nullmaatriksiks ja tähistatakse . Maatriksi vastandmaatriksiks nimeta

Kõrgem matemaatika

doc

Matemaatika eksami kordamisküsimused

Mata eksami kordamisküsimused 1. Determenandi põhiomadused. Alam D ja minoor. Crameri meetodil võrrandsüsteemi lahendamine · Determinant ei muutu, kui tema read ja veerud ümber paigutada. See omadus väljendab determinantideridade ja veergude samaväärsust. · Kui determinandis kaks rida omavahel ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks. · Determinandi mingi rea kõigi elementide korrutamisel ühe ja sama teguriga korrutub kogu determinant selle teguriga. See omadus võimaldab D-i rea või veeru elementide ühist tegurit D-i märgi ette tuua, mis harilikult lihtsab tunduvalt arvutusi. · Kui D-s on kaks rida omavahel võrdsad, siis D võrdub nulliga. Seega on eelmise omaduse tõttu D võrdne nulliga ka siis kui D-i kaks rida on võrdelised. · Kui D-s mingi rea iga element kujutab kahhe liidetava summa siis laguneb D kahe sama järku D- i summaks, kui esimeses D-s koosneb vaad

Kõrgem matemaatika

doc

Kõrgema matemaatika eksam

1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega: Maatriksi järk tähistab maatriksi mõõtmeid: A on m*n järku maatriks. Liigid: · Ruutmaatriks (m=n) · Diagonaalmaatriks ruutmaatriks, mille peadiagonaalis arvud, muud elemendid 0-d. · Ühikmaatriks diagonaalmaatriksi erijuht. Peadiagonaali elemendid 1-d. Täh E. · Nullmaatriks kõik nullid. Täh . 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). · Korrutamine arvuga: korrutades maatriksit reaalarvuga, muutuvad kõik elemendid, selle arvu korra suuremaks. · Maatriksite liitmine: mõõtmed peavad olema samad. Ühemaatriksi elemendid liidetakse teise maatriksi vastavate elementidega: A = (a ij) ja B = (bij) A+B =(cij) kus cij = aij + bij. ·

Kõrgem matemaatika

pdf

Kõrgem matemaatika 1 TK konspekt

https://courses.ms.ut.ee/MTMM.00.340/2020_fall/uploads/Main/KM%20I%20Konspekt%202 020%202601.pdf Tunnikontrolli nr 1 kordamisküsimused Tunnikontroll toimub praktikumi lõpus kuni 15 minuti jooksul. Tunnikontrollis on kolm küsimust, millest esimesed kaks on mõistete ja omaduste peale, lisaks näited mõistete kohta. Kolmas küsimus sisaldab ülesannet praktikumides 1-4 lahendatud ülesannete teemadel. 1) Definitsioon 1.1: maatriks Maatriksiks nimetatakse ümarsulgude vahele paigutatud m reast ja n veerust koosnevat ristkülikukujulist arvude tabelit, kus arve aij nimetatakse maatriksi elementideks ja i=1,...,m ja j=1,...,n

Matemaatika

Rohkem sarnaseid