PALLAADIUM (0)

Põhikool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

19.08.2019
pelgulinna gümnaasium
PALLAADIUM
KEEMILINE ELEMENT
Grete Raudsepp

Sisukord

Pallaadium 2

Avastamine 2

Pallaadiumi omadused ja kasutamine 3

Väärismetallid ja tööstus 3

Huvitavaid fakte pallaadiumist 4

Viited 5

Pallaadium

Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Pallaadium on üks kuuest plaatinametallide gruppi kuuluvast metallist ning seega väärismetall. (Ülejäänud viis liiget lisaks plaatinale on ruteeniumi, roodiumi, osmiumi ja iriidiumi)
Pallaadium on hõbedast tumedam ning plaatinast heledam, hõbevalget värvi, kerge ja elastne metall , mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja.
Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110.
Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi.

Avastamine

Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam . Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal " teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Hyde Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud.
Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga.
Pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld , on väga dekoratiivne.
Palladiumi on leitud plaattina maagi hoiualadelt Venemaal, Austraalias, Lõuna-ja Põhja-Ameerikas. Palladium on sageli tihedalt seotud nikli tootmisega sellistes kohtades nagu Lõuna-Aafrika, Siberis, ja Ontario Kanada . Samuti võib pallaadiumi leida kulla või vase maagiga koos. 2005. aastal toodeti palaadiumi 45% Venemaal, 39% Lõuna Aafrikas, 6% Kanadas, 6% Usa ja 4% mujal maailmas.

Pallaadiumi omadused ja kasutamine

Palladium on allergiavaba ja saab kasutada ehete valmistamiseks. Alates 1939.aastast tuntud ehte metallina sulamites. Legeeritud metallina parandab pallaadium plaatina omadusi, tehes selle värvuselt heledamaks. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi ka valge kulla saamiseks ning ühe jootmissulami komponendina kõrgtemperatuuridel. Hõbe-valge, tugevalt peegeldav metallikiht võlub oma säraga ning on kergem, kui traditsioonilised materjalid. Juveelitööstuses kasutatakse pallaadiumi vähem kui plaatina, kulda ja hõbedat. Samasuguste ehete valmistamiseks kulub pallaadiumi kaalult 2 korda plaatinast vähem, tema valge värvus on intensiivsem kui plaatinal, seda on kergem töödelda ja oma kasutusomaduste poolest on see plaatinaga sarnane.
Palladium imab suuri koguseid vesinikku ja laialdaselt kasutakse ka metallide pindamiseks keemiatööstuses, elektroonika-, hambaravi -sulamites, valmistatakse kirurgilisi instrumente ja veresuhkru testribasid.
Richard F. Heck see mees, kes arendas välja esimese üldise meetodi pallaadiumi kasutamiseks keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele – ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast.
Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal.

Väärismetallid ja tööstus

Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina rühma metallid – aatomkaalu järgi ritta seatuna ruteenium , roodium , pallaadium, osmium ja iriidium .
Katalüsaator tähendab ainet, mis kiirendab keemilist protsessi või teeb selle toimumise üldse võimalikuks. Seejuures katalüsaatorit protsessi käigus ei kulu – pärast saab jälle sama koguse tagasi.
Tuleks vist selgitada, et katalüsaatori all ei mõtle me siinkohal ühte “ purki ” auto väljalasketraktis. Autos katalüsaatori nime kandev seade on vaid üks näide keemiliste protsesside käivitamisest. Aga tegelikult on ka auto katalüsaatoris väärismetalle: plaatina, pallaadiumi ja roodiumi. Plaatina rolliks on käivitada reaktsioonid, mille käigus vingugaas ja põlemata jäänud süsivesinik hapendatakse süsihappegaasiks. Pallaadiumi ja roodiumi ülesandeks on taandada lämmastikoksiidid lämmastikuks.
Tänapäevane sisepõlemismootor vajab aga tööks veelgi väärismetallide abi. Vähem loodust saastavate ja rohkem võimsust andvate kütuste valmistamine on väga keeruline keemia, kus ei saa hakkama erinevaid reaktsioone käivitavate katalüsaatoriteta. Mõnedki naftautmistehaste hiigelpaakides tegutsevad katalüsaatorid on kas väärismetallid või nende ühendid.
Palladium on taaskasutatav materjal (katalüsaatorite taaskäitlemine). Vastavas käitluskeskuses eraldatakse vanadest ja defektsetest katalüüsmuunduritest mustad metallid ja väärismetallid nagu plaatina, pallaadium ning roodium. See protsess on oluline nii keskkonna puhtuse kui ka toorme saamise aspektist .

Huvitavaid fakte pallaadiumist

2010. aasta Nobeli keemia- ja füüsikapreemia anti mõlemad süsiniku-uuringute eest. Keemiapreemia läks kolmele teenekale keemikule, Ühendriikide teadlasele Richard F. Heckile ning jaapanlastele Ei-ichi Negishile ja Akira Suzukile pallaadium-katalüüsitud ristkondensatsiooni meetodi avastamise ja edasiarendamise eest orgaanilises sünteesis.
Ligikaudu 60% plaatina ja pallaadiumi nõudlusest läheb autotööstuse arvele, mistõttu mängib autotoodangu kasv ja varude suurendamine nimetatud väärismetallide hinnakujunemises olulisimat rolli. Mitmete analüüsimajade arvates pakuvad paremat investeerimise väljavaadet väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse/ pakkumise profiilile. 2010 aastal kerkis pallaadiumi hind 99 %, hõbe 69% Kulla hind seevastu on kerkinud vaid veidi rohkem kui veerandi võrra ja platina 18%. Pallaadium, mille üks suurimaid tarbijaid on Hiina autotööstus langes sel aastal 2,3% hinnani 590,72 dollarit unts (28,35 g).

Viited

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

195354 Õppematerjali autor

pallaadium plaatina väärismetallid metallina roodiumi KEEMILINE ELEMENT

Kasutatud allikad

https://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel17_15.html

Sarnased õppematerjalid

doc

Metallid

Mendelejev pöördus abi saamiseks kuulsa poeedi Mihhail Lermontovi sugulase Julia Lermontova poole, kes täpsustas plaatinametallide aatommasse. Nüüd sattusid kuus plaatinametalli kahe triaadina perioodilisussüsteemi. Süsteem kannatas välja sellegi katsumuse. Plaatinametallid on haruldased metallid, mille maailmavarud on suhteliselt piiratud. Ennustatakse, et aatomienergeetika arenguga tekib uus plaatinametallide tooraine allikas. Pallaadium Kõige levinum plaatinametall on pallaadium. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani jm. Raudmeteoriitides on olukord vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium

Füüsika

doc

Plaatina

Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios - roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme - lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama

Keemia

doc

Referaat plaatina

pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite iseloomuliku (mürgise) lõhna (kreeka osme lõhn) järgi. Et iriidiumisoolad on niisama värvikirevad kui vikerkaar, siis anti teisele metallile

Keemia

docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad......................................................................................................... 6 Peamised kasutusvaldkonnad............................................................................. 8 Hind..................................................................................................................... 9 Teised plaatinametallid....................................................................

Materjaliõpe