Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tuumajõud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tuumajõud #1 Tuumajõud #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisimammu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Tuumajõud KT

5.Soddy nihkereegel. Be+n=?+alfa 6.Mis on erinevus tuuma reaktsioonil ja keemilisel reaktsioonil? 7.Mis on seoseenergia? 8.Mis on massidefekt? 9.Tremotuuma tekkimise tingimused. 10.Selgita ahelreaktsiooni. 11.Mida näitab paljunemistegur? 12.Tuumafüüsika rakendused. 13. Mis on kiirgusdoos, millega mõõdetakse, kaks ühikut? 1.Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused-Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 2. Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. 3. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. 4. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada

Füüsika
thumbnail
1
rtf

9. klassi füüsika: tuumade lagunemise ahelreaktsioon, neutronite paljunemistegur, kriitiline mass, tuumareaktor, tuumapomm,tuumajõud, termotuumareaktsioon, eriseoseenergia ja energia vabanemine tuumareaktsioonil

Tuumkütuse blokkide vahel voolab torudes vesi või mõni muu soojuskandja, mis siis tekkinud energiat elektrienergiaks muudab. 5)Tuumapomm koosneb ainest, mille kriitilise massi saavutamisel tekib tuumade lagunemise ahelreaktsioon, mille käigus vabaned tohutul hulgal energiat(tavaliselt 235uraanium. 6)Tuumajõud on jõud, mis hoiab koos tuumaosakesi ehk nukleone. See jõud on suurem kui elektrijõud, sest see hoiab prootoneid koos, mis peaksid muidu tõukuma. Tuumajõud mõjub ainult väga lühikesel maal. See muutub tõukavaks jõuks, kui nukleonid üksteisele liiga lähedale satuvad. Nii takistab see tuumaosakeste ühinemist. Teatud ka nimedega lühikeste kätega hiiglane või tugev jõud. 7)Termotuumareaktsioon on tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus peab kahel üksteisest eemal oleval aineosakesel olema piisavalt energiat, et ületada elektrijõud, ehk peab aine olema ülituline.

Füüsika
thumbnail
32
ppt

Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine

niisama palju energiat nagu 2300 kg kivisöe põletamisel. Tuum, mis on hantli kujuga Hahni ja Strassmanni tuumade lõhustumise katsetes annab neutron aatomituumadele üle energiat. Oma neutraalsuse tõttu suudab ta tungida tuuma ja kutsuda esile selle võnkumise. Tuum omandab lühiajaliselt hantli kuju, mis on mõnikord täheldatav veetilkade ja suurte seebimullide juures. Tuuma osad võivad tuuma kitsamast kohast nii palju kaugeneda, et tuumajõud jäävad elektrilistest tõukejõududest väiksemaks, ja tuum lagunebki osadeks. Lõhustuvad ainult suurte koostisosakestega tuumad. Suure massiarvuga tuumad Ainult sel juhul saab küllalt osakesi kaugeneda "hantli" kõige kitsamas kohas väljapoole tuumajõudude mõjupiirkonda. Seega on tuumade lõhustumine võimalik ainult suure massiarvuga tuumade puhul. Tuumaelektrijaamades lõhustatakse uraani 235U ­ sellel on

Füüsika
thumbnail
8
doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

on kõik aatomituumaga toimunud reaktsioonid, mille käigus tuumad muunduvad uuteks tuumadeks(elementideks. Eriseoseenergia peab kasvama: suurte tuumade lagunemine/ väikeste tuumade ühinemine. Toimub stabiilsema suunas ­raua tekke suunas. Kergete tuumade ühinemine- eraldub väga suur energia, tekib palju stabiilsem element. (H+H- >He) *vabaneb E (eriseoseen.vahe väga suur) toimumise tingimused: . · Niipalju energiat, et kiirus ületab tõukejõu. Tuumajõud ei olene laengust vaja viia vaid lähedale. *vaja viia 2 (+) osakest tuuma lähedale, et enam tõukumist ei toimu · *sellist kuumust, mis Päikese sees · *protsessid on aeglased · *toimub kõigi tähtede sees(kui aine kokku suruda, kuumeneb aine) · *lähteenergia on suur aga vabanev on palju suurem. -tähed+vesinikpomm

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika – Tuumafüüsika

Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Iga osake, sõltumata tuuma suurusest, võtab enda alla ruumala, mis vastab umbes kerale raadiusega 1,3 * 10-15 m. Osake saab omandada vaid teatud energia väärtusi (lubatavad energiatasemed)

Füüsika
thumbnail
4
doc

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

Füüsika
thumbnail
2
doc

Kõike tuumafüüsikast

Tuuma on aga koondunud suurem osa aatomi massist. Tuuma suurust saab mõõta. · Tuuma koostisosad on prootonid (p) ja neutronid (n). Prootonite arv tuumas tähistatakse Z ja võrdub järjekorra numbriga Mendeljevi tabelis. Neutronite arv tuumas on N. A=Z+N (A-massiarv) 3. Isotoobid ­ ühe ja sama keemilise elemendi erineva massiarvuga aatomid (prootonid peab olema ühepalju, aga neutronite arv erinev). 4. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. Need on eriliik jõudusi, mis on prootonite ja neutronite sees mõjuvad jõud. Tuumaosakeste vahel on tugev vastastikmõju. Tuumajõudude iseärasus on see, et need on kõige tugevamad looduses olevad jõud. Mõjub ainult tuumas. 5. Radioaktiivsus: · kiirgus, mis väljub mõningate aatomi tuumadest iseeneslikult ilma välismõjuta. · looduslikult radioaktiivseteks loetakse neid keemilisi elemente, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed (al plutoonimuist, jrk. Nr. 84, kuni uraanini, jrk. Nr

Füüsika
thumbnail
4
docx

Relatiivsusteooria, aatomi ehitus, tuumafüüsika

tõmbavalt. Elektromagnetiline- Suurem, kui eelmine. Seal tõmbuvad omavahel kaks keha ja on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Ka aatomitele ja makrokehadele mõjuv jõud on samuti seotud just selle vastastikmõjuga. (elektrivool- tema tootmine ja tarbimine + kõik magnetilised reaktsioonid. Nt haamriga millegi vastu löömine ja tagasipõrkumine on ka elektromagnetiline.) Tugev vastastikmõju- Esineb kahe prootoni vahel tuumas ja levimisraadius on väike. On juba tuumajõud, mis esineb prootonite ja neutronite. Tugev vastastikmõju on tegelikult see jõud, mis hoiab kvarke koos. Nõrk vastastikmõju- Kahe neutroni vahel tuumas ja ei rakenda palju energiat. See on tuhandeid kordi nõrgem kui elektromagnetilised jõud. On väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni EHK osakeste vahel, mis omavahel ei tõuku.a. Nõrk vastastikmõju tingib kõigi raskemate osakeste lagunemise kergemateks ( nt

Füüsika



Lisainfo

tuumajõud

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun