Tutvumine mõõteriistadega (nihik,kruvik)

Püüa, Henri

Tutvumine mõõteriistadega (nihik,kruvik) (1)

Kutsekool - Metroloogia - Tehniline mõõtmine

2 HALB

Tartu Kutsehariduskeskus
Tutvuda mõõteriistadega ( nihik , kruvik )
Kursusetöö
Tartu 2011
Sisukord

Sissejuhatus.....................................................................................................................3

Nihik...............................................................................................................................4

Kruvik.............................................................................................................................7

Kokkuvõte.......................................................................................................................9

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10
Sissejuhatus
Antus teemas käsitleme nihikut( supler , nihkkaliiber ) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust.
Nihik
Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsused võivad ola 0,1 ; 0,02 või 0,05 mm.
Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks. Kui nihiku haarad on koos ja alguskriips ühtib põhiskaala alguskriipsuga, siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade mõõtepindade vahe on võrdne täisarvu millimeetritega, on noonius nihutatud sedavõrra paremale, et ta alguskriips langeb täpselt kokku seda arvu tähistava põhiskaala kriipsukesega. Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi.
Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse algus- ega lõpukriips kokku ühegi kriipsukesega põhiskaala. See-eest langeb aga üks üheksast vahekriipsukesest kokku mingi põhiskaala kriipsukesega. See arv, mitmes on kokkulangev kriips nooniuse vahekriipsude hulgas ( lugedes vasakult paremale), lisatakse täismillimeetritele kümnendikena peale koma. Täismillimeetreid omakorda tähistab nihiku põhiskaala see kriipsuke, mis jääb nooniuse algkriipsust vasakule.
Mõõdu lugemisel nihiku skaaladelt tuleb seda hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Kui nihik on kaldu või vaadatakse sellele viltu , tekib lugemisel küllaltki suur viga.
Õiged mõõtmisvõtted nihikuga:
Viimasel ajal on hakanud levima ka digitaalsed nihikud, kuna nende kasutamine on lihtne, saab kergelt valida kas mm/ tollid . Annab mõõtetulemuse kiiremini, kui ise hakata nooniusskaalalt otsima .
Kruvik
Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel , mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust.
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt.
Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99)
Mõõtmised kruvikuga
1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil.
2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand).
3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast.
4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga.
Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7- pidur ; 8-look
Teised kruvikute variandid:
Sügavuskruvik
Sisekruvik . a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter
Kokkuvõte
Tutvusime antud teemas nihiku ja kruvikuga. Saime teada millest mõlemad mõõteriistad koosnevad ning kus neid nende otstarbe järgi kasutatakse. Välja on toodud nihiku ja kruviku teistsugused varjandid .
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Nihik

http://web.zone.ee/metallityy/MARKIMINEMOOTMINE/markiminemootmine_2.html

et.wikipedia.org/wiki/Nihik

www.prenar.ee/index.php?m3=76&l=2&m2=12&m1=3

www.annaabi.com/search.php?s=nihik

www.annaabi.com/search.php?s=kruvik

et.wikipedia.org/wiki/Kruvik

http://www.tud.ttu.ee/~t041139/kodutoo/vahendid.html

http://www.google.ee/imgres?q=kruvik&hl=et&client=firefox-a&hs=LZE&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1280&bih=629&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=D3etajrTFbeMeM:&imgrefurl=http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%2520mootmine.zip/kruvikud.html&docid=PP1t4kBqY0pzPM&imgurl=http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1970/Tehniline%252520mootmine.zip/Kruviku_ehitus.jpg&w=768&h=614&ei=2FvJTo3hBMX_4QS68YFB&zoom=1&iact=rc&dur=411&sig=101708943172479065635&page=1&tbnh=132&tbnw=161&start=0&ndsp=18&ved=1t:429,r:6,s:0&tx=69&ty=43

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 64 allalaadimist

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #1

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #2

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #3

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #4

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #5

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #6

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #7

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #8

Tutvumine mõõteriistadega-nihik kruvik #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Henri Püüa Õppematerjali autor

Töö on väga asjalik ja hinnatud "5"

nihik kruvik kasutusvõimalus tutvustus õpetus mõõtmiseks

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Nihik ja tema kasutusvõimalused

Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks. Kui nihiku haarad on koos ja alguskriips ühtib põhiskaala alguskriipsuga, siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade

Auto õpetus

docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt

Füüsika ii

doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine

Füüsika

doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

Füüsika

doc

Üldmõõtmised - prax

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (1)

: Oli abi

15:36 03-09-2013

Kõik kommentaarid