Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
*Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks
Laiema tunnustuse pälvis 1622. Aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Samuti kutsus Pariisi NotreDame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks enne Itaaliasse lahkumist 16241665 elas Roomas Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid. Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Nicolas Poussin Ta joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Ta lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) Nicolas Poussin Kardinal Barbarini lahkumisega Roomast kaasnes vaesus, kuna tal ei olnud teisi toetajaid Siis oli ta ka pikka aega haige Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust, tema maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist,
mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kogu fassaad laineline või astmeline. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1) naturalistlik suund, kus kujutati lihtrahvast ja igapäevaelu 2) idealistlik ehk akadeemiline suund, kus maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik
sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi. See kunstivool juurdus ametliku kunstina ning seda soositi terve 19. sajandi jooksul. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõiki kunstiharusid.
1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) "Germanicuse surm" 1627 Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Nicolas Poussin Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust Maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist,
· Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast
Esindusruumis on tavaliselt avarad, seinapind on ühevärviline ja ülemist osa kaunistab ornamentaalne vöö. Armastati kuldornamente valgel, tumesinisel või tumepunasel seinal. Esindusruumidesse paigutati ka skulptuure ja vaase. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike korterites hakati seinu katma paberist tapeediga. Mööbel on raskepärane. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldornamendid. Kandeosadena ehk jalgadena kasutati antiikseid atlantide - kreeka - motiive, aga ka egiptuse sfinkse näiteks või linde. Sageli lõppes laua või tooli jalg küünistega loomakäpaga. Ruumi lahutamatuks osaks olid peeglid ja lühtrid. Maalikunst Maalikunstnikud jäljendasid antiikskulptuuri. Värvilt olid maalid rahulikud ja tasakaalukad, teoses sisu ammutati antiikajaloost või mütoloogiast. Kunstiteos pidi ülistama patriootlikke tundeid ja kasvatama kodanikuväärikust. Need põhimõtted on rakendatud täiel määral Davidi
(eelkõige katkendi lk 184186 põhjal). Hellenismi võib Bütsantsi kontekstis tõlgendada geograafiliselt Kreeka mandrialana. Selline tõlgendus ei jõudnud kunagi riikliku tasandini (v.a juhul, kui taolist tasandit mõista Rooma moodi, ehk kui viia kreeklased samale tasandile paflagoonlaste ja traaklastega). Teiseks võisid bütsantslased mõista Helleneid ja Hellenismi samal viisil, nagu kaasaegsed ajaloolased, ehk kui antiikseid kreeklasi. Sellised kreeklased olid iidsed, paganlikud ja võõrad inimesed nagu egiptlased ja pärslased. Ainuke erinevus oli, et kreeklaste kohta oli läbi ajaloo, kirjanduse ja monumentide rohkem teavet. Kolmanda tähendusena tähistas sõna ,,Hellenid" igat sorti paganaid, seal hulgas iidseid kreeklasi ja ka teatud barbareid väljaspool impeeriumi piire. Neljandaks, Hellen võis olla igaüks, kes oskas kreeka keelt. Selline definitsiooni kasutus oli
• See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova Antonio Can Skulptuur
Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar ümmarguse läbilõikega, vaid 4- või 8-nurkse või keerulisema põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivorm oli kuupkapiteel (kuubikujulisel kiviplokil olid alumised nurgad ümardatud). Ka antiikseid kapiteele kasutati. Fassaadi ehk esikülje huvitavaim osa oli portaal ehk sissekäik. Sageli oli portaale kolm, neist keskmine suurem. Romaani stiilis arhitektuuri näiteid: · Cluny /klünii/ kloostri kirik Prantsusmaal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suurim romaani stiilis basiilika, põhiosa 5-lööviline, ees 3-lööviline eeskirik. Kaks põikhoonet. Palju torne. Hävinud. · kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn
Renessanss ja humanistid Eva Maria Soodla 7.klass Renessanss Mis oli renessanss? Kultuuriajaloo periood aastatel 1450 1600 Antiikkultuuri taassünd nii kunstis kui ka kirjanduses Usuti, et renessanssiga lõpetati keskaeg Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem Miks algas renessanss Itaaliast? Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil tõusid esile paavstilinn Rooma ja Veneetsia
Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega
Suurim tihedus Türgis on looderanniku tänu tähtsatele kaubandussidemetele. Tihedalt on asustatud rannikualad ja tasasemad alad. Mäestikes on pigem vähem rahvast ja hõredamalt. Tihedamalt asustatud kohad on veel Istanbuli, Izmi, Ankara ja Adana ümbrused. Istanbul- Türgi suurim linn. Varasemalt on tuntud olnud veel Konstantinoopolina. Kliima on soe. On ainus linn kahes maailmajaos korraga (Euroopa ja Aasia). Linnas on säilinud päris palju antiikseid ehitisi. Izmir- Vahemere-äärne linn. Pehme kliima, kenad rannad, metsad, salud, kaljud jpm ilusat. Populaarne puhkuseturistide seas. Suuruselt kolmas linn Türgis. Varasem nimi oli Smürna. Ajalugu ulatub kuni 8500 aasta tagusesse aega. Suur kaubandus- ja tööstuskeskus. Ankara- Türgi pealinn, suuruselt teine linn. Ajaloos on olnud erinevate riikide valduses. Seal asus Kemal Atatürgi peakorter enne kui see pealinnaks sai. Pealinn viidi
järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri. 2) TEATRI KUJUNEMINE KESKAJAL Antiikseid tragöödiaid ja komöödiaid keskajal ei tuntud. Ainult zonglöörid säilitasid vanarooma rändnäitlejate kunsti elemente, kuid nende etendustel oli vähe ühist kõrgetasemelise teatriga. Nii tekkis keskajal teater täiesti uutel alustel. Lähtepunktiks oli jumalateenistus. Et ladinakeeles esitatud teksti kasutama näitekunsti abi. Ajapikku kujunesid välja piibliainelised draamad - müsteeriumid. Üks vanimaid on XII saj. "Aadama mäng". Keskaja
väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. 6. Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". 7. Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest. 8. Faehlmanni kui kirjaniku populaarsus põhines tema jutuloomingul, mis on valdavalt õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema neljast jutust on tuntumad "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik", "Kalendritegija kimbus"
hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi. Maailmas, kus me praegu elame austatakse ja peetakse siiani väga lugu klassikalise Kreeka poliitikutest, filosoofidest, valitsejatest ja loovisikutest, kes selle aja meile nii meeldejäävaks on teinud. Kreeklaste vaimuvara ei ole Euroopas kunagi päriselt unustusse vajunud. Isegi nüüdisaegne ristiusk ei suutnud antiikseid süžeid, jumalaid ega kangelasi meie ühiskultuurist minema pühkida ning ka tänapäeval teatakse, kes on Eros ehk Amor, Herakles või Zeus ehk Jupiter.
Poussiniga kunsti üle. Tema maalidel on palju õhku, valgust, avatud ruumi. Meeldis kujutada pilvi ja taevast. Oli üks esimsi kes kujutas päikest. Väikesi inimesi lasi oma õpilastel maalida. Tuntuks sai erinevate sadamavaadetega. Püüdis luua ideaalmaastikke. Loodus on tähtsal kohal. Koostas oma töödest kataloogi,et vältida võltsimist. DAVID 1748 1825. Prantsuse kunstnik. Teda kasvatasid tema onud, kes panidki teda malikunsti õppima. Oli õukonna kunstnik. Eelistab antiikseid teemasid. Maalid on ülevad, tähenduslikud, võimsad stseenid, võimas arhidektuur. Teeb ka napoleonist maale, millest üks on lõpetamata kuna napoleonile ei meeldinud. Maalis palju portreesid. Üks esimestest kes maalib hullust. "Horatsiuste vanne" REMBRANDT 1606 1669. Hollandi tuntuim maalikunstnik. Esimene kes kasutab kaldkirja. Suurest, jõukast perekonnast. Teadis palju maailmaasjadest. Oli varakult andekas, õpetas ka endast vanemaid inimesi
uhke kaare alt oma vägede eesotsas pärast Euroopa vallutamist linna marsib- ja kuigi tema unistus päriselt ei täitunud, tema võidukaar on jäänud ühele Pariisi vägevamatest väljakutest suure väejuhi lahingutest jutustama. 3.2 Arhitektuur Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Triumfikaar on rikkalikult kaunistatud sammaste, kujude ja reljeefidega. Ehitis jäljendab antiikseid triumfikaari, kuid on neist tunduvalt suurem. 55 meetrit kõrge ja 45 meetrit lai triumfikaar, mille suure kuplini on 29,19 meetrit, on maailma suurim omasarnane. Ümbritsev väljak sai tänapäevase ilme alles paarkümmend aastat hiljem, kui Pariisi Karmil käel renoveerinud Hausmann sinna veel seitse tänavat ja avenüüd suunas.Ehitist ilmestavad prantsuse kujuri F.Rude'i reljeefid. 3.3 Tseremooniad Hiljem on seal toimunud mitmed tseremooniad. 1919 marssisid kaare alt läbi
õpetusele. Selle järgi oli inimesel nelja sorti kehamahtu, keri, Must sapp, Kollane sapp ning lima/ röga. Need mahlad pidid olema tasakaalus : kui mingit mahla saab rohkem, läheb harmoonia kaduma ja inimene haigestub, et inimene terveks ravida, tuleb ravimteedega või ravimitega kehamahlad taas tasakaalu saada. Renessantss ja humanistid Antiikkultuuri taassünd algas Itaalias õige mitmel põhjusel, Esiteks oli Itaalia olnud Rooma impeeriumi keskus, kus oli säilinud küllalt palju antiikseid mälestusi. Teiseks Asusid Põhja Itaalias võimsad linnariigid, kuhu tänu vahemere kaubandusele voolas üha uusi raskusi. Renessansiaja kunstnikud vaimustusid antiigid pärandist, püüdes seda oma töödes jäljendada ning edasi arendada. Toetudes antiikaja kirjameeste arusaamadele sümmeetrias ja proportsioonis. Renessansiaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid ei rahuldanud enam keskaja ülikoolides õpetatavad teadused ja skolastiline meetod
kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud
Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kuj ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Ka tarbekunst ja sisustus püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised. Kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti edasisele arengule. Klassitsism haaras kõiki kunsti ja tarbekunsti alasid
autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil
Tänapäeval näitlevad nii naised kui ka mehed ja nende arv pole piiratud. 3) Vana-Kreekas kestsid etendused 3 päeva hommikust õhtuni, tänapäeval kestavad etendused u 2 tundi. 8. Millega on tuntuks saanud : 1) Sokrates- sai tuntuks Platoni dialoogi vormis kirjutatud teostes. 2) Platon- on tuntuks saanud teosega „Sokratese apoloogia“. 3) Aristoteles- oli mõjukaim lääne filosoof ning pani aluse paljudele uutele teadusharudele. 9. Võrrelge antiikseid ja tänapäeva olümpiamänge, leia 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused:1) Vana-Kreekas kanti võitjate nimed nimekirja, tänapäeval samuti. 2) Mõlemal ajastul olümpiamängud iga nelja aasta tagant. 3) Mõlemal ajastusel olümpiamängude ajal suured pidustused. Erinevused:1) Vana kreeklased pidasid olümpiamänge jumalate auks, tänapäeval peetakse meelelahutuseks. 2) Vana-Kreekas kehtestati olümpiamängude ajaks
eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme
maailmatunnetuse aluseks on mõistus ehk nagu ütles Rene Descartus ,,Mõtlen- järelikult olen olemas." Mõistusepärasus, selgus , loogilisus muutuvad kirjanduse põhivormiks. Ei kujutata enam karaktereid nende keerulisuses vais vaadeltakse üksikuid iseloomujooni, millest tulenes , et tegelaskujud olid ühekülgsed ja skemaatilised. Ranged reeglid ei mõunud lüürikale hästi, seega on parimad saavutused just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg, tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim
Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
kõrgetasemelisele vaimuloomingule ja iseseisva kultuurilise arengu õigusele.Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. Mõttesalmikutes ,,Järwa-ma wanna mehhe õppetused" sõitleb ta inimeste laiskust, hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline ,,Piibo jut", milles Jaan ja Mihkel räägivad maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist õnnestunumad ,,Tühi jutt, tühi lori" ja ,,Kalendritegija kimbus". Faehlmanni jutte iseloomustab huumor, tabav sõnakasutus ning olukordade täpne kujutamine. Fr. R. Faehlmanni jutu- ja luulelooming moodustab XIX sajandi esimese poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa. ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on esimesi
kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse
Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv. Püüdis kujundada fassaadi maalilise tervikuna. Suu tähtsus proportsioonidel, laius ja kõrgus pidid olema kooskõlas. Kuppel on jagatud siiludeks, mõjub kergena ja kujutab peaaegu iseseisvat korrust. Tsentraalperspektiivi õpetus Hea arhitektuur põhineb õigetel proportsioonidel. Vaataja silmade kõrgusel asub nn tuumpunkt, kuhu koonduvad kõik vaatesuundi tähistavad jooned
kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse
Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille,
kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke. antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis heroilised ajaloo- ja maastikumaalid; portree- ja aktimaal
Just laiemas plaanis vaadatuna on näha, et kõik läbielatud kogemused ja sündmused on millekski vajalikud. Seega tuleb iga võimalust ja kogemust kasutada, et saada elutargemaks. 2. Iseloomusta Juulius Kilimiti, anna hinnang tema mõttemaailmale, eluideaalidele a. noorusperioodil Juuliust iseloomustab juba varases eas suur huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu. Koolmeister oli ka tema isa, ilmselt oli see tal geenides. Juulius väärtustas antiikseid kultuure ja keeli. Ta ei olnud rumal, vastupidi, ta oli tark, kuid ei soovinud sellega eputada. Näiteks juhtum, kus enamikul külakoolipoistest oli ladina keele tunniks õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid,
V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)-emaarmastus maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks) Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj. kaunistatud võlvid Gloucestri katedraali kabelis Inglismaal, pitsfassaadiga kirkud, profaanarhitektuur-valged, eredad, inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe//konvendihoone// antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega
hinnalt. Igal suveniiril on oma väärtus ning neid väärtusi võib jaotada neljaks ehk kasutamise, vahetamise, sümboolseks ning spirituaalseks väärtusteks. (Paraskevaidis, Andriotis 2014, 2-7) Kasutamise väärtuse all mõeldakse kauba võimet inimese vajadusi rahuldada ning vahetamise väärtuse all võimalust vahetada see mõne teise kauba vastu. Kuigi suveniirid on enamasti odavad ning neid ei tasu raha vastu hiljem vahetada, on olemas ka antiikseid, käsitsi valmistatud suveniire, mille rahaline väärtus võib ajas kasvada. Sümboolne väärtus on prestiiz, stiil ja luksuslikkus. See on väga oluline osa kauba väärtusest, sest näitab selle omaja sotsiaalset staatust. Sümboolseid väärtusi omavaid suveniire ostavad pigem kollektsionäärid ning selliste suveniiride ostmine võib osutuda reisi peamiseks motiiviks. Sümboolne väärtus eristab suveniiride ostjaid üksteisest ning
Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Pantheon`i interjöör Kasutatud kirjandus/viited Tekst: http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/algus.html http://www.paideyg
Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu. Ta on maalinud ka ideaal maastikke (tegu ei ole reaalse maastikuga, vaid on ise kokku pannaud). „Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „Poeet inspiratsioon“. Saab prantsuse kunsti eeskujuks. Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain, kes oli prantslane ja elas Itaalias. Temast sai üks tähelepanuväärsemaid maastikumaalijaid. Maalid on kompositsioonilt väga sarnased. Kasutatud on antiikseid varemeid ja hooneid „Odüssus loovutab Kriseja oma isale“. Oma maalimislaadilt baroklikum ja maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised. Kujuneb välja paraadportree, kus oluline oli riietus, poos, luksuslik, mitte enam inimese hingeelu. Hiljem muutuvad maalid loomulikumaks ja maalilisemaks. „Louis XIV“ maalitud Rigand’i poolt. Skulptuur- kõige silmapaistvam prantsuse barokk skulpturitest on Pierre Puget. Dünaamiline, haarva ja traagiline.
on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik-Rooma sammastemplid (Eestis TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi triumfikaari, ausambaid. Skulptuuris oli enimkasutatud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kaunid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid heroiline maastiku- ja ajalooline maal ning portree- ja aktimaal. 5. Missugune eelmise ajastu termin võeti kasutusele just klassitsismi ajastul ja miks? (lk. 269 viimane lõik) Termin ,,barokk" võeti kasutusele klassikalise stiili kõrgajal, et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. 6. Klassitsismiajastu perioodid. (lk. 267-268)
linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine. Dante Alighieri (1265-1321)- väga uuritud autor (Boccaccio), raskesti mõistetav autor, kogu ajastu luuletaja, "Vita nuova" ("Uus elu") u 1283-1292 kirjutatud armastusluuletused inspireerituna Beatrice Portinariga kohtumisest
Saksamaa oli poliitiliselt killustunud. Jõukeskusteks olid Põhja-Saksamaal Pr eisimaa ning Lõuna-Saksamaal Baierimaa. K. F. SCHINKEL tuntuim ehitis on Peavahi hoone Berliinis, Teatrihoone, Muuseumihoone. Ta on töötanud ka Potstamis, kus valmis kuppelkirikuna Nikolai kirik. L. von KLENZE Baierimaa kuulsaim arhitekt, tema teoseid võib leida eriti südalinnast. Ta on kujundanud nt Kuninga väljaku. Talle meeldis kopeerida antiikseid teoseid, nt Doonao kaldale Walhalla (pildil) (=taevane loss; siseruumide paigutuse mõtles ise välja), mille sees on kuulsate saksa väejuhtide kujud. Klenze on teinud ka akendeta ühiskondlikke hooneid. Venemaale jõuab klassitsistlik arhitektuur 18. saj lõpus ning kujuneb väga populaarseks. Peterburi linna süda planeeritakse üleni klassitsistlikus stiilis, kujundajateks C. ROSSI ja B. KASTRELLI Itaaliast Vene keisrid eelistasid välismaalasi
Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Tarbekunst Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. A. Canova
Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised olid salajased ja siis hakkasid müüdid tulema, et salariitused, kus süüakse lapsi ja nii. Lapsesöömise idee tuleb armulaua ideest, sest öeldakse, et seal mingi kristuse veri ja nii. Kõiges olid kristlased süüdi. Tagakiusud tugevndas kristluse mõju, inimesed just rohkem astusid kristlusesse. Sel ajal oli palju raskem saada kristlaseks, kõige pealt üks
15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur: sisaldavad friisid, kuldlõike reegli kasutamine Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuur: värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, Donatello (1386-1466) piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete Andrea del Verrocchio (1436-1488)
Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre (dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, antiikseid luulevorme). Õppis poolteist aastat ülikoolis usuteadust, unistas misjonärielust, kuid nõrgenenud tervise ja rahalise toetuse lõppemise tõttu elatas end tunniandmisega Riias. Looming. Gümnaasiumiõpilasena tegi kaastööd ,,Beiträgele". Tõlkis rootslase C. Gananderi teose soome mütoloogiast saksa keelde, tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäineni, lõi meie pseudomütoloogia
Lahtistina Ainult Be reageerib , ka leeliste lahustega, olles seega amfoteerne metall 2KOH + Be + 2H2O = K2[Be(OH)4 ] + H2 Kaltsiumkarbonaat looduses: karstinähtus, kare vesi katlakivi CaCO3 peamine mineraal kaltsiit ( lubjakivi , marmor , kriit...) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob. ( Virulase koobas - avastati hiljuti)
· Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida · Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed · 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast · Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust
AMPIIR XIX saj. Prantsusmaa XIX saj. Meeste soengud Olid lühikeseks lõigatud lokitud ja kaunilt seatud. Parukad kadusid peaaegu täielikult. Moes oli juuste loomulik värv. Soengutesse hakati kammima lahke. Nad võisid olla sirged või lahuga. Kanti bakenbaare ja väikseid vuntse. Habemeid kanti vähe. Naiste soengud Soengutes kasutati antiikseid motiive. Kohtas ka lühikesi lokitud juukseid. Soenguid kanti kandja fantaasia järgi. 1820 a. uus soengu siluett. Soengusse kammiti lahk ning juuksed koguti kokku kõrvade kohale. Hiljem lisandus sellele ka juuksekuhil kuklal. BIIDERMEIER, ROMANTISM Lääne- Euroopa XIX saj. Mehed Mehed kannavad lühikesi soenguid. 1812 a. pärast sõda tulevad moodi pikad „talumehe“ soengud
12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil.
Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne - kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele tasemele jõudis hoopis maalikunst, seda viljeleti raamatute miniatuuridel, kirikute seintel ja kõrgelt hinnatud bütsantsi ikoonidel- puutükile maalitud pühapiltidel. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Mosaiigikunst
annaabi.ee 
