Nicolas Poussin
(15941665)
Nicolas Poussin
Sündis Normandias heal järjel olevas peres
Sai korraliku hariduse
Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema
maalikunstiga
1615 läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima
Laiema tunnustuse pälvis 1622. Aastal
Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist
tähtsamad olid itaallased
Nicolas Poussin
Samuti kutsus Pariisi NotreDame'i piiskop ta
maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi
tal viimaseks enne Itaaliasse lahkumist
16241665 elas Roomas
Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anette4ever
Õppematerjali autor
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige
aastal Federico Zuccari algatusel. Põhieesmärgiks oli anda kunstnikele haridust. Selle alla kuulusid juhendamine, natuurist joonistamine kui ka kunstiteooriaalased loengud ja arutelud. Akadeemiat juhtis valitud president (Principe), kunstnikust liige, keda nõustasid consiglierid. Saavutas suure kontrolli kunstipoliitikas, kõik avalikud tellimused läksid selle asutuse kontrolli alla. Liikmeteks nii kohalikud kui välismaised kunstnikud, nende hulgas Velazquez, Poussin ja Lorrain. Academie de France asutati 1666 Colbert`i initsiatiivil. See oli kui Pariisi Akadeemia haru. Selle eesmärk oli Pariisi Akadeemia andekatel õpilastel jätkata nelja-aastase stipendiumi abil õpinguid Roomas ja elada seal. Tasuna oodati, et õpilased teeks Roomas sealsetest kõige väärtuslikematest töödest Prantsuse õukonna jaoks koopiaid. 8.Caravaggio Pärisnimi Michelangelo Merisi. Eluaastad 1573 – 1610. Sai hariduse Milanos. Rooma tuli 1590
aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id. Keskendusid kontrastsetele valguse-varjule, figuuri helistlik käsitlus. Varasel perioodil
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta ka graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Rokokoo 18. sajandil Kesk-Euroopas tekkinud kunstivool rokokoo oli kerglane, idamaadest vaimustuv, õrn, toretsev, kohati sisutu. Sisearhitektuuris asendusid tumedavõitu toonid valge, kuldse ja pastelsete toonidega. Mööbel muutus kergemaks, lisandus nipsasjakesi, peeglite ja maalide vahel asendusid
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid