Antiikolümpiamängud Referaat Antiikolümpiamängud Esimesed antiikolümpiamängud toimusid 776. aastal e. Kr. iga nelja aasta tagant.
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamäng...
käimlaid ainult 60 inimesele, ja needki olid ehitatud alles keisririigi ajal. Ka joogiveega, mida ammutati allikatest, jõgedest ja kaevudest, oli kitsas käes. Joodi seisnud vett või kannatati janu käes. Veejuhe rajati alles 153 pKr. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.12. Hilisperiood Ajal, mil Kreeka oli osa Rooma impeeriumist, muutusid olümpiamängud rikaste roomlaste üheks meelis-turismiobjektiks: külastamine olümpiavõistlusi ja nendel osalemine muutus auasjaks. Antiikolümpiamängud lõpetasid ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks 8 usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste sellega keelustati ka olümpiamängud 394 pKr. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.13 Olümpiasümbol Olümpiasümbolil on kujutatud viis omavahel põimuvat värvilist rõngast. Olümpia rõngaste värvid vasakult paremale on sinine, must, punane, kollane ning roheline. Iga riigi lipul on vähemalt üks neist värvidest. Need sümboliseerivad veel ka eri maailmajagudest pärit
osalejatest, võistlusaladest ning harjutus- ja võistluspaikadest. Lisaks on kirjeldatud veel võistlusteks valmistumist, antiikolümpiamängude sünnilugusid ning välja on toodud ka vanakreeka mütoloogiast tuntud peajumal Zeus ning tema seos olümpiamängudega. 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT Olümpiamängud said oma alguse Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiikolümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237
Antiikolümpiamängud Lähemalt Antiikolümpiamängud olid VanaKreeka pidustused Olümpias Neid toimusid vahemikus 776.a eKr kuni 393.a eKr Pidustuste raames peeti ka spordivõistlusi, Zeusi auks. Olümpiamängud olid ühed VanaKreeka tähtsamatest rituaalidest, spordi ja kultuurisündmustest Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m)
Tegeles ka pronksi valamisega. Eukleides- matemaatik, kirjutas kogu matemaatikas saavutatud raamatu "Elemendid". Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse
Antiikolümpiamängud Sissejuhatus: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioosed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana- Kreeka poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid
3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost. Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks. Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma
10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU............................................................7 2.1. Olümpiamängude kava.....
9. Kes osalesid esimestel meistrivõistlustel? a) naised b) mehed c) mõlemad 10. Mis aastal ja kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused? a) 1869. aastal Norras b) 1951. aastal Rootsis c) 1950. aastal USAs 11. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ehk ... a) RSF b) FIS c) EV 12. Kus loodi Rahvusvaheline Suusaföderatsioon? a) Prantsusmaal b) Hiinas c) USAs 13. Kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud ehk antiikolümpiamängud? a) veinijumal Dionysose b) peajumal Zeusi c) kreekajumalanna Marco 14. Kuna toimusid esimesed maailmameistrivõistlused naistele? a) 1954 b) 1997 c) 1982 15. Kus toimusid esimesed maailmameistrivõistlused naistele? a) Norras b) USAs c) Rootsis
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad pa...
Olümpiamängud Madis Aavik Kullamaa Keskkool 10A.klass Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud Vana Kreeke religioossed pidustused. Olümpias aastast 776 eKr kuni 393.aastani pKr. Mänge peeti Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Algul oli ürituse pikkuseks 1 päev, hiljemalt juba 5. Toimusid 293 korda. Kaasaegsed olümpiamängud Esimesed toimusid 1896.aastal 6. - 15.aprillini Ateenas. Osales 13 riiki. Naissportlased ei osalenud. Esimene toimumiskoht oli Panathenaikoni staadion.
Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et mulle kui publ...
Sealt edasi viidi olümpiatuli lennukiga Atlantasse, kust hakati teda mööda USA-d kandma. 8. veebruariks oli ta taas Salt Lake City-s. Olümpiatuld saatis 19 autot. Läbiti 21 720 kilomeetrit ja 46 osariiki. Kuid oli osariike, kuhu olümpiatuli ei jõudnud. Need olid Minnesota, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota ja Hawaii. Tõrvik, millega olümpiatuld veeti oli klaasist, hõbedast ja vasest. Tõrvik jättis külmutatud leegi mulje, pikkust oli tal 84 cm. Antiikolümpiamängud Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreekas religioossed pidustused Olümpias. 776. aastat eKr kuni 393. aastani pKr. Antiikolümpiamängude raames peeti ka mitmeid spordivõistlusi. Mänge peeti aga jumala Zeusi auks, nagu ka olümpiatule süütamine oli tema auks. Olümpiamängud saidki oma nime toimumiskoha järgi. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta. Kuna pole päris kindel, miks ja millal täpselt hakati olümpiamänge pidama, siis on mitmeid müüte selle kohta.
............Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. 4-aastane ajavahemik mooduistas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikdie sõjalise tugevuse üle.
Olümpiamängud minevikust tänapäeva Olümpiamängud on kestnud ajast aegadesse, aga kui palju on nad muutunud ja kas üldse on? Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel? Kuid kindlasti üheks tähtsaimaks kultuuriliseks aspektiks mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana- Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. saj. ekr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal komöödiad olid lõbusa sisuga ja parodeerisid poliitikuid. Ka tänapäeval on nende zanrite põhiolemus sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a . ekr. Kavas olid väga üksikud spordialad ja võistlejateks ainult mehed. Tänapäeval on spordialade valik suurenenud ning tingimused laienenud. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigilelus läbi lüüa. Praeguseidki olümpiavõitjaid on tihti näha poliitikute ridades ja nad on rahva poolt austatud ja armastatud. On raske aga ette kujutada kultuuri, mis oleks siis olnud tänapäeva mõistes euroopalikum kui Vana-Kreeka kultuur
alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile. Kuid kindlasti üheks tähtsamaks kultuuriliseks aspektiks, mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana-Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. sajandist eKr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal olid komöödiad lõbusa sisuga ning tavaliselt parodeeriti poliitikuid. Ka tänapäeval on nende žanrite põhiolemus suhteliselt sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a. eKr. Kavas olid ainult üksikud spordialad ja võistlejateks ainult mehed. Kuid tänapeval on spordialade valik suurenenud ning tingimused laienenud, näiteks võivad nüüdisajal ka naised olümpiamängudest osa võtta. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Praeguseidki olümpiavõitjaid on tihti näha poliitikute ridades. Raske on ette kujutada kultuuri, mis oleks siis olnud tänapäeva mõistes euroopalikum kui
Kuid kindlasti on see vajalik, mitte doping, vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö. Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks ehitiseks ikka staadioni. Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osa...
Antiikaja olümpiamängud Mitmesuguseid jõu ja osavusvõistlusi korraldati VanaKreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle.
ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle.
80 pKr Sulla määrab olümpiamängude kohaks Rooma (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud). 141 pKr Herodese ekseedri ehitustööd algavad Herodes Atticuse juhtimisel, samuti veejuhtme rajamine Altise ja staadioni maa-alale. 157 pKr Olümpia veejuhe saab valmis. 385 pKr Viimase teadaoleva olümpiavõitjana läheb ajalukku armeenia rusikavõitleja Varazdates. 393 pKr Peetakse viimased antiikolümpiamängud. 394 pKr Rooma keiser Theodosius I keelustab olümpiamängud kui paganliku ettevõtmise. Pheidiase Zeusi kuju veetakse Konstantinoopolisse, kus see 476. p.Kr. tulekahjus hävib. 420 pKr Keiser Theodosius II määrab Zeusi templi hävitamisele. U 450 pKr Bütsansi mungad ehitavad Olümpias Pheidiase töökoja kohale klosstri. 522 pKr Suur maavärin purustab Olümpia ehitised. 551 pKr Teine suur maavärin täiendab purustusi.
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud m...
Antiik-Kreeka peajumal Zeusi emale Rheale pühendatud pidustused, mis toimusid Peloponnesose poolsaarel asuvas Olympia pühas hiies Altises. Ent viimaste antiikolümpiamängude ning esimeste nüüdisolümpiamängude vahel haigutas 15 sajandi pikkune ajakuristik. Mis oli jäänud samaks, mis võrreldes 1502 aasta taguse ajaga erines? Ning millised sarnasused ja erinevused esinesid 1896. aasta Ateena olümpiamängude ja esimeste antiikolümpiamängude vahel? Teadaolevalt korraldati esimesed antiikolümpiamängud 776. aastal e.m.a. Ning sestpeale hakkasid need toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant ning säärane sagedus püsib siiani. Pärast aastasadu ja -tuhandeid on olümpiamängud paisunud tohutult kolossaalseks ja võimsaks ürituseks, mastaabid on võrreldamatult kasvanud. Kui algselt kestsid olümpiamängud vaid ühe päeva, siis 472. aastal e.m.a olid need pikenenud kolmepäevasteks, seejärel viiepäevasteks, esimesed kaasaegsed olümpiamängud 1896. aastal kestsid kümme päeva ning 21
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Poisid saadeti seitsmeaastaselt kooli. Rikkamates peredes õppisid lapsed kodus pedagoogi käe all. 4.Kaasaegsete ja antiikolümpiamängude erinevused ja sarnasused, antiikolümpiamängude positiivsed ja negatiivsed küljed (õpimapp). Antiikolümpiamängud Sarnasused Tänapäeva olümpiamängud *Määriti oliiviõliga jaja *austati võitjat *kõik võivad pealt vaadata liivaga *jooksualad *kõrvaldatakse kui dopingut *naisi ei lubatud vaatama, *auhinnad kasutatakse need kes vaatasid visati kaljult *iga 4 aasta tagand peetakse *rohkem alasid
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
Korvpall. Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...
rikaste roomlaste hulgas. Olümpiavõistluste külastamine ja ka nendel osalemine muutus kõrgklassile lausa auasjaks. Aastal 67 pKr võistles olümpiamängudel koos parimate sportlastega ka keiser Nero, kusjuures ta võistles igal alal. Pole vist mõtet rõhutada, et mees sa ka igal alal austava esikoha. Tõsi, peale Nero kukutamist tunnistati need mängud antiolümpiaks. 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud antiikolümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat. Tänapäevani on säilinud ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impeeriumi ametlikuks usundiks. Olümpiamängud keelustati 394. a. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud toimusid 1896. Aastal Kreekas ja nende olümpiamängude algataja on prantsuse ajaloolane-pedagoog Pierre de Coubertin (1863-1937). Seega on kaasaegsete olümpiamängude vanuseks üksnes 118 aastat.
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
