Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Ambroosia- jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks. Arkaadia- maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa. Skylla ja Charybdis- kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre. Demoklese mõõk- näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk,...
vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2.Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4
Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Tuntumad autorid on Solon ja Sappho Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
teaduslikke artikkleid · Tõlkis rootsi keelest soome mütoloogia saksa keelde(suhtus tõlkimisse loovalt) · Pani aluse eesti müteloogiale(lisas soome mütoloogiale eesti värki) · Tema luuletusi ei avaldatud tema eluaja ajal, sest need olid ajast ees · Luuletused olid euroopa tasemel kirjutatud ( sellel ajal) · Esimesed tema luuletused ilmusid 20saj algul ehk 100a peale ta surma · Tal on 21 eesti keelset luuletust( antiikkirjandusest) · Luuletused jagunesid kaheks - oodid ja ülitsuslaulud · Luuletused olid ilma riimita, rütmita, ja see oli tol ajal liiga võõras
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud.
kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida. Näiteks George Bernard Shaw "Pygmalionis", mille juured on pärit juba antiikkirjandusest. Teoses vormib professor Higgins matslikust plikast kõrgseltskonna daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks
Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on
-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir,epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus .Nimi tuleneb sõnast antiquus, mis tähendab vana ja iidset. Homerosega algab euroopa kirjanduse lugu. Vana- Kreekas toimus Mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati inimene, mitte jumal. Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, selleni polnud inimmõte enne küündinud. Jumalatel on normaalne ja täiuslik keha. Olümposel on nende kodu, kus toimub mõnus perekondlik kooselu.
Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks.
Algab süngelt, lõppeb hästi. Kooseb 100-st peatükist. Sissejuhatus, ja 3 suuremat osa(33 laulu ühes). 3 on ka oluline number muinasjuttudes ja kristlikus kirjanduses. RIIM A B A B C B C D C Lugu hakkab peale: Dante on eksinud metsas. Pimedus ärevus teda jälitavad 3 kiskjat looma: panter(valetamine, himulus), lõvi(upsakus, vägivald) ja emahunt(omakasupüüdlik, upsakas Rooma kiriku sümbol). Läheb läbi kolme metsa, abiline on tal Vergilius (Dante suur eeskuju antiikkirjandusest). 1 peatükk põrgu, 2 peatükk purgatoorium(puhastustuli), 3 peatükk paradiis. Keskendutakse põrgu peatükile. Läheb maapõhja, koonusena, põrgu 9 ringi. Kus iga korrusega läks karitus karmimaks. Mida all pool seda halvemad inimesed. - Põrgu algab eeskojaga, sinna kuulusid, kes elasid küll häbita, kuid ka mitte kiitusega. - Aheroni jõgi Põrguväravate kohal kiri kõik lootus jätke siit astudes sisse.
Aforism- mõttetera,efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus. F.de la Rochefoucauld:Väljapaistvamaid esindajaid.Prantsuse hertsog.Pärast tormilist noorust hakkas ta huvi tundma kirjanduse vastu ning võttis oma eluvaatlused kokku teoses "MÕTISKLUSED EHK MORAALSED SENTENSID JA MAKSIIMID". Maksiim-üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna. Jean de la Fontaine:Suurim valmimeister.Temaatika võttis ta enamjaolt antiikkirjandusest,kuid lisas prantsuse rahvajuttude ainest,idamaiseid motiive,kaasaegseid elulisi süzeid ja sotsiaalset allteksti.Omane on riimikasutus.Lood on kirjutatud muinasjutulises vormis Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt,mille tegelasteks on tavaliselt loomad.
kombeid, korrektset keelt. Higgins vedas kihla, et suudab esitleda Elizat kõrgseltskonnas kui aadlidaami. Eksperiment õnnestus. Selleks ajaks oli Henry ja Eliza vahel tekkinud kiindumus. Nad ei saanud kokku, sest Henry on suhtunud naisesse üleolevalt, nagu objekti, ei ole teda kohelnud viisakalt. Eliza ütleb talle ära. Eliza ületab oma õpetajat, kuna ta on kõigiga viisakas. Autor leiab, et inimesed võiksid üksteist kohelda viisakalt ja lugupidamisega. Pygmalion on pärit antiikkirjandusest, see oli mees, kes ei leidnud täiuslikku naist ja ehitas endale ise kuju, millele jumalad andsid elu. Kadunud põlvkond Mõiste on seotud I maailmasõjaga, autor on ameerika naiskirjanik Gertrude Stein. Kasutatakse põlvkonna kohta, kes läks sõtta noorte meestena, sageli otse koolipingist. Nad ei olnud veel jõudnud leida endale rahuaja ühiskonnas rolli. Need inimesed ei leidnud pärast sõda enam elule eesmärki
mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänapäevani esteetiline väärtust. Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Neli põhilist ajajärgukku: 1. Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2. Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3
14) Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest. 15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa)
saanud teiste hulgas ka president John F. Kennedy (1957). ¤ Kirjandus peegeldab maailma. Ilukirjandus on kunstiline, isikupärane ja subjektiivne, mitte objektiivne ja erapooletu. ¤ Kirjandus erineb ajastuti: mis ühel ajastul on tõde, see teisel ajastul ei tarvitse olla. Ajastu annab tahes või tahtmata raamid, mille sees kirjanik oma isikupäraga tegutseb. Mõni ajastu seab eriti kindlad reeglid, nt klassitsism 17. ja 18. saj Euroopas, kus eeskuju võeti antiikkirjandusest, stiilipuhtuse nõuded pidasid rangelt lahus ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist, keelevahendid olid kanoniseeritud (kindlaks määratud, reegliks muudetud), zanrid täpselt reeglistatud (nt draama kolme ühtsuse nõue). Sürrealismi, ühe 20. saj kunsti- ja kirjandusvoolu reegel on see, et reegleid pole, need kõik on sootuks kaotatud. ¤ Kirjandusteoste mõistmine, nende roll enamasti teiseneb aja jooksul, ka heade ja klassikasse kuuluvate teoste puhul on see nii
Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp. Võlgade tõttu lõpetas teater tegevuse, kuid jätkati
- värssteose aluseks on idamaine jutustus ,,Barlanami ja Josafati lugu" - teos on sümbolistlik palju metafoore Tirso de Molino: - ,,Sevilla pilkaja ja kivist kuju" - toob Don Juani kuju - sai inspiratsiooni Hispaania rahvalugudest - Molier´i eeskuju KLASSITSISM - mõistena tuli kasutusele 18. sajandil. Tekkis romantism(selle aja vanaaegsem kirjandus ongi klassitsism) - ldn keeles ,,classicus" - parimad õppijad koolides jne - hakati eeskuju võtma antiikkirjandusest(vorme edasi arendama) - ühtsete reeglite loomine - Prantsusmaal. 17. sajandi lõpul tõusis võimsamaks riigiks(kardinal Richelieu toetas klassitsistlikku kirjandusvoolu) - Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus 1631. aastal I ajaleht 1635. asutati Prantsuse Akadeemia tegeles keele ja kirjanduse küsimustega Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline"
Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" kirjutas ta aastatel 1349–1353. 1350. aastal tutvus ta Petrarcaga, kellega ta sai südamesõbraks ja kes teda palju mõjutas. Tema eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele ja kirjutas ka ladina keeles. Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda
osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja idealiseerunud joonistus, värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas, et joonistamisoskus eristab käsitöölisest. Antiikkunstist võetakse skulptuurid. Prantsuse kunst saab 17.saj lõpul Euroopas autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin sai klassikalise kunstihariduse, kasutab antiikkirjandusest ja –kunsti. Põhiliselt kujutab üllaid ja suuri tegusi, mis toimuvad antiikarhidektuuri taustal. Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu. Ta on maalinud ka ideaal maastikke (tegu ei ole reaalse maastikuga, vaid on ise kokku pannaud). „Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „Poeet inspiratsioon“. Saab prantsuse kunsti eeskujuks. Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain, kes oli prantslane ja elas Itaalias.
Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lühinäidendid. C kirjutas aristokraatlikule publikule ning 1651.aastast ainult õukonnateatrile – suurejooneline lavastust, efektsed dekoratsioonid. Temaatiliselt kirjutanud usulisi, ajaloolisi ning mantli ja mõõga näidendeid. Ainese sai antiikkirjandusest ja teiste maade ajaloost, ajaloolisse tõesse suhtub üldjoontes hoolimatult. “Elu on unenägu” (“Hamlet”) - tegelased on eelkõige filosoofiliste ideede kehastused, paljutähenduslikud sümbolid. mis tegutsevad ja arenevad täielikult autori suva järgi Segismundo kuju üldistus inimese moraalset arenemisest maapealses hädaorus sõge metslane saatanlik kuju, kes tõstab mässu ebaõiglase maailmakorra vastu
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning
ressurss, rutiinne töö, taburet, variant. 1. Kirjandus on üks võimalus väljendada oma arusaamist selle kohta, mis toimub meie sees ja meie ümber. 2. Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika. 3. Maaga - nõidus, nõiakunst Müüt - pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal - Tseremoonia; religioosne usu või kombetalitus. 4. Ilukirjandus on välja kasvanud antiikkirjandusest. 5. Antiik - tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähenduseks on "vana"või "muistne". Antiikkirjandus - Selle all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad euroopas tekkinud kirjandused. 6. Antiikkirjandus on seotud tihedalt kreeka mütoloogiaga. Vanakreeka kirjandus tekkis 7. Eepos on lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest
Canova tuntuim teos paolina borghese kuju. Falconet on olnud ka rokokoo ajal, aga peeter I ratsamonument on tema klassitsistlik ideaal. Uudne oli see, et hobune ei seisa pjedestaalil vaid töötlemata graniidirahul. Maalikunstnike antiikajast leida opli raske, säilinud olid vaid mõned seinamaalid pomejis. Hakati jälendama antiikskulptuuri maalidel. Piirjooned ja kehavormid maaliti hoolikalt välja , tihti laenati teoste süsee antiikkirjandusest või mütoloogiast kõige enam need, mis ülistasid vaprust, truudust, isamaa-armastust. David on kuulus teoste Sabiinitarid , kus sabiinitarid on röövitud ja peatavad roomlaste ja sabiinide võitluse ja Napoleoni kroonimine, mis on üks suurejoonelisemaid grupiportreid kunstiajaloos. Klassitsismini jõudis ka esimene naiskunstnik, vigee-lebrun, kuulsaim maal marie antoinette lastega edasi on antud kuninganna kõrkus ja järeleandmatu iseeloom
Brutuse biograafia alusel ,,Julius Caesar"- meisterlikud karakterid; ,,Troilus ja Cressida"- traagiline komöödia, antiikne tõlgendus. Antiikainestikul kirjutatud näidendeis on Shakespeare alati käsitlenud oma aja probleeme ja andnud antiikaja kangelastele oma kaasaegsete iseloomujooned, lüürikas- ,,Venus ja Adonis". 15. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. Vastus: Molieré. Lubavaiks sai vaid antiikkirjandusest tuntud zanrid. Zanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon". 3 16. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce'i romaanis ,,Ulysses".
oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (kreeka, ladina), kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju), riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile?
Tema varasem looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga. Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton"
luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast isevalitsusliku poliseni, seejärel impeerium), religioon (paganlik polüteism, varane kristlus), juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) Probleemid allikatega: säilimine (savitahvlid; papüürüs al 3. saj eKr hävib kergesti; vastupidavam pärgament 9.15
Rüütlikirjandus, rüütliromaan 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks ja rüütlitel kujunes oma elulaad. Ristisõdades tutvusid rüütlid idamaade peenema kultuuriga, tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus. Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega. Rüütliromaan sai alguse Põ- Pr linnades. Truväärid olid haritud linlased, kes olid aadliku teenistuses. Menestrel- suuraadliku teenistusel olev eriülesannetega isik. Rüütliromaanid on kroonikalaadsed, eeskuju on võetud antiikkirjandusest, kirjutatakse oma isanda suguvõsast ja sõjakäikudest. Armastus on õilis tunne, mille nimel tehakse kangelastegusid. Bütsantsi romaanid- kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim ,,Tristan ja Isolde". Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga. 5. Trubaduuride luule Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega, autor on teada. Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger
Kuigi kõik ilus on esteetiline, ei ole siiski iga esteetiline nähtus ilus. Ilusaks ei pea me tavaliselt koomilisi nähtusi. Sellel esteetika kategoorial on olemas ka varjundeid, näiteks veetlev, graatsiline, peen jt. ÜLEV siia kuuluvad nähtused, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega, kutsudes esile tundeid, äratavad vaimustust ning entusiasmi. Kirjandusteostes on ülevate tunnete äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest. Ülev on tihedalt seotud ilusaga. Aga inimese väline inetus ei takista sisemise suuruse mõjulepääsu. Nii jätab üleva mulje V.Hugo romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis " eemaletõukavalt inetu küüraka Quasimodo suur inimlik kiindumus ja hingeline õilsus. Lüürikas väljendavad ülevat hümnid ja oodid. TRAAGILINE - põhineb tegelikkuses esinevail sügavail vastuoludel ja kokkupõrkeil.
12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: (1) LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne (2) EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos
12. Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos
Renessanss arenes läbi vapustuste ja võitluste: Euroopat lõhestas reformatsioon, avastati Ameerika, sõjad mõjusfääride pärast, Otomani impeeriumist kujunes oht, Bütsantsi langemine, Ameerikas hakati orjastama ja hävitama, levis katoliiklik inkvisitsioon, püüti ketsereid hävitada. Kirjanduses sisepinged: ühed ülistasid maisust, seksuaalsust jms (Boccaccio), teised tõrjusid. Renessanss oli ulatuslikem Itaalias, kestes seal 300a. Renessansikirjanikud võtsid antiikkirjandusest üle selle, mis aitas neil laiendada oma silmaringi ning läheneda asjadele objektiivselt. Selline õpetus suurtest antiikkirjanikest ja filosoofidest, mille aluseks oli püüe mõista nende vaimulaadi ja mõttemaailma, võimaldas renessansiajastu inimestel üle saada keskaja müstilis-askeetlikust maailmavaatest ning rajada kindla alusmüüri uuele teadusele, kunstile ja kirjandusele. Humanismi ülima õitsenguperioodi uus aspekt kahjustas suurel määral rahvakeelset kirjandust
skulptorina. Humanistid: Erasmus Rotterdamist, F. Nietzsche, Maslow, Leonardo da Vinci 22. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas Boileau- Despréaux? Võttis kokku prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid žanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks. Žanrid jagab kõrgeteks ja madalateks, ranged nõudmised. Peategelased vaid kõrgemast seisusest isikud või mütoloogilised kangelased. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 23
Innustub Shakespeare'i loomingust. Ütles, et Shakespeare'i kangelased on loomulikud- mitte nagu sks. kirjanduses. "Götz von Berlichingen" - esimene sks. ajalooline näidend. 16. saj. sündmused Sks-l. Goethe püüdleb mõne teosega (ka. see) Shakespeare'i ajaloolise kroonika poole. Samas ka loodusluule, hümnid, oodid. Teda köidavad vanad sks. Fausti-legendid. Kirjutab esialgse visandi. Goethe varasemas luules on 3 teemat: · armastus, · Saksa rahvaluule aines · antiikkirjandusest inspireeritud luule (18-19. sajandil suured arheoloogilised väljakaevamised; humanism). "Noore Wertheri kannatused" - 1777 see armastusromaan teeb Fausti nime üle Euroopa tuntuks. Kiriromaan- Wertheri kirjad. Ühiskond ei lase Wertheril oma plaane teostada, armastus piinab- ühesõnaga pubeka maailmavalu :) Olulisel kohal loodus. Esimest korda saksa kirjanduses on olemas peategelase psühholoogiline jälgimine. Peale teose ilmumist, kui see väga populaarseks
ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini), samuti tuleb mõista religiooni mõju (paganlik polüteism,
Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju) Riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja viimaks impeeriumini) Religioon (paganlik polüteism, varane kristlus) Juurdepääs (keelte oskamine, tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? Papüürused (alates 3. saj eKr) Keskaegsed pärgamentkäsikirjad (9. 15. saj)
anti lunastuse ostmiseks. Ka ajalik õnn oli oluline faktor Jumal ja pühakud aitavad ka siinpoolses elus. Kristlaseks olemine tähendas kuulumist kirikuinstitutsiooni, mitte seda, mida inimene päriselt mõtles ja tundis. Germaani paganlust on raske mõista: eeposed ja müüdid on kirja pandud kristlike autorite poolt. Võimalik, et nt vendid kummardasid tegelikult pühakuid, aga ei allunud kirikule ja seega kirjeldati neist paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud. Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku. Varakeskajal oli paavstidel vaatamata prestiizile vaid lokaalne tähendus.
19. Kirjanduslikud voolud ja suunad Kirjandus on elu peegel. I KLASSITSISM Tekib 17.saj. Prantusmaal. Tol ajal valitseb Loius XVI (päikesekuningas). Õukonna etikett oli väga range. Väga tähtis oli tõde ja mõistlikkus. Seda rakendfati ka kirjanduses tähtis vorm. Olid kõrged zanrid (tragöödia, ood), madal zanr (komöödia). Tegelased olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tegelastes ei sündinud arengut. Eeskuju võeti antiikkirjandusest. Põhiliigiks oli näitekirjandus. Rakendati kolme ühtset seadust-aja, koha ja tegevus ühtsus. Tähtsaim näitekirjanik Moriexe. ,,Naeruväöärsed eputised". Eestis: Faehlmann, Kreutzwald, K.J.Peterson. II ROMANTISM Suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Tekkis 18. Sajand. Romantismi äärmuslik vool-sentimentalism. Sentimentalistid pöördusid lihtrahva poole. Tähtis oli
dekoreerijad, õmblejad ja kostüümidega tegelev personaal, tehnikud, helimehed, juuksurid, rekvisiititega tegelevad inimesed +igasugune töötav personaal. 23. Lüürika olemus · Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on üks kolmest kirjanduse põhiliigist ja neist kõige vanem. Sai alguse arvatavasti nõidusest. · Lüürika jaguneb..... · Mitmed läänemaised lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest (ood, hümn, eleegia) ja Itaaliast (sonett, kantsoon, sekstiin). Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt rütmi, riimi ja värsiga, moodne luule saab hakkama ka nendeta. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel selge piir. Kirjanikud on luuletustena esitanud proosalaadseid tekste, üksikuid lauseid, sõnu, sümboleid, pilte jmt.
Geomeetriline aed esindas looduses peituvat sisemist korda. Villa Ambrogiana: peegelsümmeetria, nii lossi kui aia osade põhiplaaniks on ruut, aed peegeldab ehituste vormi ja harmoneerub nendega. Kõik aiad polnud nelinurksed, esines ka ringikujulisi (Padova botaanikaaed), ovaalseid, kaheksanurkseid jt, aga see oli üsna haruldane. Ovaal muutus aga 16. saj. teisel poolel väga populaarseks: seda kasutati muru, küngaste, kalatiikide, purskkaevude ja peenarde kujunduses. Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid, hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997). Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed, võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel lisaks ka kraav. Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast välja, olles palistatud puudereaga
annaabi.ee 
