Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meri (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Meri
Meri on meile kõigile väga tähtis. Meri, see ühendab meid kõiki
kuidagi omavahel. Meri võib olla nii hirmuäratavalt sünge, kui ka
väga leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil
oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile
meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga
tihti näha meresaadusi.
Mina
just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal
väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel
meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei
juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele . Siiski käin

Meri #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor technoboy Õppematerjali autor
kirjand merest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

..............................................................................36 Viljandi paadimees....................................................................................................................37 Ämmamoori maja.....................................................................................................................37 Öö Chicagos..............................................................................................................................38 Ütle meri, mu meri....................................................................................................................40 Vikerkaar...................................................................................................................................42 Karikakar...................................................................................................................................43 Suveöö...............................................................................

Muusika
thumbnail
14
doc

Fred Jüssi - Referaat

On inimesi , kes lähevad Ameerikasse , ja ei kinnita seal kusagile kanda . Ja tulevad Eestit vaatama võibolla isegi teatud võõristusega . Teine inimene jälle ei saa võõrsil elada , võõristus on nii suur ... Öeldakse , et loom läheb tagasi sinna , kus ta sündis või kus ta sünnitas oma esimesed pojad . Minu arust läheb inimene tagasi sinna , kus ta vaimselt kujunes . Sinna , kus ta veetis isiksuse kujunemise kriitilise ea , mil tekib side mingi paigaga . Olete öelnud , et meri on teile võõras , mets päris oma . Miks ? Usaldan metsa . Kui mul on tikutoos ja nuga taskus , ei karda ma metsas midagi , aga seda ei saa ma ütelda merel olles . Meri on hoopis teine , meri nõuab teistsugust inimest . Ma ei taha loodust trotsida ega oma jõudu proovile panna . Pooldan Exuperyd , kes ütles , et temale meeldib elada , mitte eluga riskida . See on üks põhjus , aga teine põhjus on kindlasti see , et ajal kui mina hakkasin ringi hulkuma , oli meri suletud

Bioloogia
thumbnail
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Ka Vanapagana naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. Hiiu, Saare ja Muhumaa olnud sel ajal veel üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare, Muhu ja Hiiumaa. Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. SuurTõllu poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele

Ajalugu
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

oli peidus kapi taga. Õues põristati pilli, sadas vihma ladinaga... Jaaniõhtu Metsast suure kuuse alt kostab lauluhääl. Valgus kumab ülevalt -- põlev tünn on sääl. Rõõm ja tants on kuuse all, tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas

Kirjandus
thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus




Kommentaarid (2)

shealionn profiilipilt
shealionn: jeas
17:29 13-11-2008
raikozirul profiilipilt
15:46 19-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun