Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karge meri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)

Karge meri


August Gailit
Tegelased:
1) Neemi Anders (Andersite peretütar)
2) peremees Peeren Anders
3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg)
4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund
5) reeder Toora Jookus
6) halastajaõde Eljen Karre
7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm
8) postivedaja Tehve Lamm
9) professor Amadeus Lokk
10) Epp Loona , naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg,
11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg,
12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg,
13) Pern , Tuiska ja Epp Loona poeg
14) pastor Joosep Lund
15) pastori tütar Kelli Lund
16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid
17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema
18) Teo Praakel
19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast)
20) peremees Matt Ruhve
21) leitnant Andrus Sauvere
22) külavanem Siimen Tara
23) külavanema naine Ahe Tara
24) vana peremees Matt Ulli
25) noor Ulli perenaine (pärit sisemaalt)
Sisu:
August Gailiti 1938. aastal ilmunud roman on väga tegelaste rohke. Vaatamata suurele tegelasrohkusele on pea kõigi tegelaste vahel väike side, mis teebki raamatu väga põnevaks.
Romaan räägib suhteliselt vaesel tasemel olevast saare elust. Saarest , kus peamiseks elatusallikaks on hülgeküttimine. Romaan algab Matt Ruhve seiklusest oma uue pruudi , Katrina järele. Katrina ei keeldu Matt Ruhvega kaasa minemast ja nii läheb ka tema hülgeküttide saarele . Katrina on elanud vaest elu, ta reisikohvrid on kerged ja pooltühjad. Saarele jõudes käivad Katrina ja Matt pastori juures, et oma pulmadest teatada. Ametlikult on nad abielus, kuid pulmadega oodatakse paremate aegadeni. Põhjuseks ootamisega on ka see, et Toora Jookuse sumplaev on saabunud. Järgmisel päeval minnaksegi kogu meeskonnaga sumplaeva, et minna kalapüügile. Tihtipeale saak just suur polnud ja ka selgi korral pidid püüdjad leppima väikese angerja saagiga. Ajad mööduvad ja ka põllult enam suurt saaki ei saa. Matt Ruhve ja Katrina alustavad pulmadeks valmistumist. Matt lööb karpe kokku ja paneb kive sisse ning Epp Loona aitab Katrina kleiti valmistada. Matti tehtud karbid on riiete jaoks, kuid kuna Katrina on vaene ja riideid vähe, siis paneb ta karbid kive täis, et saaks külarahvale valetada, et Katrina on rikas ja kõik karbid on täis kleite, ehteid jne. Toimub ka Toora Jookuse ärasaatmispidu.
Teine armastus hakkab süttima Eerik Lammi ja Kelli Lundi vahel. Nad hakkavad üksteisega üha rohkem suhtlema. Kuid see ei meeldi Eeriku vanematele, kuna nemad on Eeriku jaoks juba ammu välja valinud Neemi Andersi, keda aga Eerik isegi mitte ei tereta. Eerik saab kingituse Toora Jookuselt, milleks on nahast kuub, sonimütsi ja merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses , et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut).
Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma . Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit. Unenäos Kelli ütleb, et Eerik põletaks kõik 37 temale tulevat kirja ära. Seepeale mehed ärkavad ja liiguvad edasi. Tehve Lamm on väga murelik, juba on kuues päev aga postivedajaid ikka pole. Ka Kelli tunneb suurt muret Eeriku pärast. Mehed saabuvad ära külmununa tagasi. Eerik räägib oma unenäost ka Kellile, kuid siiski annab talle need kirjad üle, kuigi ta kahetseb, et ta neid jääauku ei visanud.
Hülgepüügi aeg on alanud. Ka Eerik Lamm pääseb oma esimesele reisile, et hülgeid küttida. Tema esimene hülgepüük on väga edukas neli hülgepoega ja üks suur hüljes. Paljud kogenenumad hülgekütid jäävad sootuks saagita. Eerik aga ise arvab , et tema saagi eduks olid võlusõnad ,,minu pruudi Neemi Andersi õnneks.’’ Ta lausus need sõnad ja koheselt hüppaski üks hüljes jääaugust välja. Õhtul oldi lõkke ääres ja kõik kiitsid Eerikut. Tehva Lamme poeg räägib sellest ka Neemile, kes selle peale häbelikult punastab. Matt Ruhve meeskond on juba teist nädalat jääl, nende püük on rikkalik. Kuid neid tabab suur oht. Käib raksatud ja jää puruneb nende all. Kõik mehed jooksevad elu eest ranna poole. Seekord oli õnnelik õnnetus. Kõik mehed pääsevad. Eerik suudab üha rohkem Kellit oma peast väljas hoida ja talle üha rohkem meeldib Neemi. Ta kingib talle isegi oma ema preesi.
Hülgekütid on valmis juba uueks seikluseks. Lagsmani ülesanne on lõppenud, iga meeskonna vanem valib ise lahkumiseks päeva ja suuna. Triivitakse ajujääga kaugele, kaugele. Jäetakse üksteisega hüvasti. Katrina on isegi pisarais, ta nii väga kardab kaotada oma meest Matt Ruhvet. Hülgekütid on ära olnud juba kaua, kõik jää on triivimas. Kodudes igatsetakse oma poegi ja mehi. Matt Ruhve meeskond on liikunud kaugele nordi. Meeste hülgepüük on olnud väga edukas. Kaua kodudest eemal ära oldud viskab järsku Päär Andersil üle. Ta teeb ettepaneku koju minekuks . Keerataksegi paadinina lõunasse. Öösel aga hakkab paat järsult hüplema ja võnkuma. Botnia lahed on vabanemas jääst ja see liigub kõik lõunasse. Paadilt hüpatakse maha jäätükkidele, kus on natukenegi ohutum. Meeste elusid hoidis õhus vaid sulav jääkamakas nende all. Matt Ruhve on kindel, et nendega on kõik läbi, kuna oodata on tormi ja jäätükil olles tormi üle ei ela keegi.
Meeste õnneks oli Toora Jookus teel Hangöst kodusadamasse. Toora Jookuse meeskond nägi hülgekütte ning päästsid nad jäätükkidelt. Toora pakkus nüüd neile süüa ja juua. Mehed juubeldasid, et on pääsenud. Tõusis aga torm ja olukord muutus. Üks laeva mastidest murdus ning paat hakkas põhja vajuma. Appi võetakse päästepaat ning hüpatakse sinna. Korraga aga märkab Toora, et kaks meest on puudu – Eerik Lamm ja Matt Ruhve. Eerik oli laeva vrakki kuskile kinni jäänud ja saanud vabaks, ta vaid karjus abi järele. Küll aga abi ei suudetud pakkuda. Nii hakkasid hülgeküttide meeskonnad päev päeva järel tagasi kodusaarele jõudma. Viimasena jõudiski Matt Ruhve meeskond, küll nüüd ilma Matti endata ja ilma Eerikuta. Katrina tuju kadus. Ta väitis, et ta vihkab merd ja tahab saarelt lahkuda.
Minule väga meeldis August Gailiti romaan ,, Karge meri.’’ Romaanis on palju armastust ja mis teeb romaani veelgi põnevamaks on jutud hülgeküttimistest. Koguaeg hoitakse põnevust õhus erinevate seikadega. Kõige huvitavam suhe on Kellil ja Eerikult, kuid kahjuks nende suhe suurt edu ei too. Romaani alguses võikski arvata, et Eerik ja Kelli abielluvad, kuid suure muutuse toob mängu Eeriku maitse muutus. Ta hakkab armastama hoopis Neemit. ,,Karge meri’’ sobib kõigile lugemiseks, kellele meeldivad raamatud saare elust, kalapüügist, armastusest.
Karge meri #1 Karge meri #2 Karge meri #3 Karge meri #4 Karge meri #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lyysukas123 Õppematerjali autor
Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik. Kokkuvõte romaanist.

Sarnased õppematerjalid

August Gailit --Karge meri
3
doc

August Gailit - "Karge meri"

Lamm ja Matt Ruhve. Eerik oli laeva vrakki kuskile kinni jäänud ja saanud vabaks, ta vaid karjus abi järele. Küll aga abi ei suudetud pakkuda. Nii hakkasid hülgeküttide meeskonnad päev päeva järel tagasi kodusaarele jõudma. Viimasena jõudiski Matt Ruhve meeskond, küll nüüd ilma Matti endata ja ilma Eerikuta. Katrina tuju kadus. Ta väitis, et ta vihkab merd ja tahab saarelt lahkuda. Minule väga meeldis August Gailiti romaan ,, Karge meri.'' Romaanis on palju armastust ja mis teeb romaani veelgi põnevamaks on jutud hülgeküttimistest. Koguaeg hoitakse põnevust õhus erinevate seikadega. Kõige huvitavam suhe on Kellil ja Eerikult, kuid kahjuks nende suhe suurt edu ei too. Romaani alguses võikski arvata, et Eerik ja Kelli abielluvad, kuid suure muutuse toob mängu Eeriku maitse muutus. Ta hakkab armastama hoopis Neemit. ,,Karge meri'' sobib kõigile lugemiseks, kellele meeldivad raamatud saare elust, kalapüügist, armastusest

Kirjandus
August Gailit- Karge meri-kokkuvõte
9
doc

August Gailit " Karge meri" kokkuvõte

August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väs

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

ta on selle läbi kannatanud. Loodusluule - kõikidest aastaaegadest, kuid ise on väitnud, et tema lemmikaastaaeg on sügis, kevadluuletustes ootusärevus ja salapära, suveteemaline luule on tihedalt seotud inimese tööga. Loodusluule üleminekuks romantiliselt suunalt realistlikule. Sügis on kahesugune: kirgas, kirev ja kuldne sügis, teisalt porine ja masendas, mis on Liivi kõige hingelähedasem, tõmbab paralleele oma eluga. Talveluule karge, napi sõnastusega saavutatud huvitavaid rütmi- ja kõlaefekte. ,,Sügisene kodu" ,,Külm" ,,Sügisetuul" Isamaalineluule ­ äärmiselt kriitiline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Ajastust tingitult oli see loomulik. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ­ ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Kõige selgemalt võtab tema isamaaluule kokku lõpumõte luuletusest "Sinuga ja sinuta" ­ Isamaa

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb.

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb.

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun