Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel....
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Reg...
Töö kirjandusega ja bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süs...
Teadustöö alused 1.osa Kordamisküsimused 1. Mis on teaduslik uurimus? Teadilk, süstemaatiline, loogilline ja empiiriline tegevus mingi küsimuse või probleemi lahendamiseks. Eesmärgiks on tavaliselt avastamine, kirjeldamine, selgitamine. 2. Uurimise protsessi etapid a. Teema valik b. Teabe kogumine c. Materjali hindamine d. ideede ja tulemuste korrastamine e. töö kirjutamine 3. Teemavalik kui protsess. Mida tuleb silmas pidada uurimistöö teema valides? a. vali teemaring b. piiritle teemat – loe kirjandust c. vestle juhendajaga d. koosta ajakava 4. Hea uurimistöö teema kriteeriumid a. teema huvitab sind b. sobib teadusalaga c. ühiskondlik tähtsus d. teema õpetab midagi e. sobiv juhendaja on olemas f. kas on teostatav (aeg ja ressursid) ...
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. And...
ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused. 1. Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis? · Eesti kirjakeele korpus 1890-1990 · Morfoloogiliselt ühestatud korpus · Ühestatud sõnatähendustega korpus · Süntaktiliselt ühestatud korpus · Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus) · Eesti keele koondkorpus · Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus · Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas · Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis · Multext-Easti projekt George Orwelli «1984» · Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm 2. Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides? Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse. 3. Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite? Päritud märgijad...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 13-1 Nikolai Kolpakov Infot kasutamine Uurimis ja arendustöös Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloog...
Praktikum 8 TIIM A 1. Eesmärkide saavutamine CMDB abil: ● CMDB aitab kaasa IT-varade läbipaistvusele ja paremale haldamisele - ettevõtte laienedes muutub kogu süsteem keerukamaks, mistõttu CMDB loob võimaluse jälgida organisatsiooni IT-varasid. Näide: Ettevõtte ISolutioni töötajate arvu kasvades suureneb ka IT-varade maht ● CMDB abil saab prognoosida muudatuste potentsiaalseid mõjusid- CMDB võimaldab muudatuste halduritel teadvustada konfiguratsiooni üksuste vahelisi seoseid ja prognoosida milliseid kasutajaid, süsteeme, tarkvara ja konfiguratsiooni elemente võib eelseisev muudatus mõjutada Näide: Meie ettevõttes tuleb välja vahetada Wifi ruuterid. ● IT-varade seadistamise ja seoste andmed tuleb salvestada CMDB-sse, siis on konkreetse osakonna kõiki tööruume mõjutavate võrguhäirete ve...
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosünte...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...
Rakvere Ametikool Andra Oja Tarkvara- ja andmebaaside haldus/AT08 Andmebaasisüsteemide võrdlus Referaat Rakvere 2010 Andmebaasisüsteemide võrdlus MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakendus...
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDU...
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk ...
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude...
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß),...
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasi...
Tekstitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Töö dokumentidega ja nende salvestamine eri failivormingutes. Sisseehitatud suvandite, näiteks spikrifunktsioonide valimine tööviljakuse tõstmiseks - Väikesemahuliste tekstitöötlusdokumentide loomine ja redigeerimine, mis on valmis levitamiseks ja ühiskasutuseks. Erinevate vormingute rakendamine dokumendile nende parandamiseks enne levitamist, head tavad sobivate vormindussuvandite valimisel. Tabelite, piltide ja jooniste lisamine dokumentidesse. Dokumentide ettevalmistamine kirjakoostetoimingute jaoks. Dokumendi lehesätete kohandamine ning õigekirja kontroll ja vigade parandamine enne dokumendi lõplikku printimist. Interneti põhitõed Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebisirvimine ja võrguturbe kontseptsioon Veebibrauseri kasutamine, brauseri seaded, järjehoidjad Efektiivne infootsing int...
Küsimused tunnitööks 9. klassidele. 1. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on üks põhilisemaid suhtlemis ja töö tegemis vahendeid . Arvuti salvestab ja edastab infot. 2. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? I põlvkond elektronlamp ja perfokaart , II põlvkond-transistor ja leiutati , kuidas arvuti suurust oluliselt vähendada (1947a) , III põlvkond-1958a loodi esimene mikrokiip mis pandi arvutitesse alates 1963.-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja ...
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 5: mäluasutuste kogud Andmebaas DEA - http://dea.nlib.ee 1. Leidke, mis väljaanne on “Pagganatte ö ja koit“? Millal see ilmus? Kuidas otsisite? „Pagganatte ö ja koit“ on ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht lisa. See ilmus 1857-1885. Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja k...
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id). Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavate...
Nimi:Kairi Laur Õpperühm: IK12 AÜ Praktiline töö nr. 3: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale, kuidas teha paremat ja kasutajasõbralikumat veebilehekülge. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogis liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Art Media Agency - sisuhaldustarkvara AMA CMS, veebilahendused, intranet- ja extranetlahendused, veebidisain, programmeerimine. eHouse - e-turundus, e-jõulukaardid, spetsiaaltarkvara, reklaamkingitused, trükiteenused ning 2D ja 3D teleklipid. Idee Disain - Internetilahenduste loomine, koduleheküljed, andmebaasid, sisuhaldustarkvara Idee CMS. Programmeerimine, disain, konsultatsioon. Ultima Design - Kodulehe valmistamine ning portaali loomine, reklaam. ...
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Mill...
TÖÖLEHT ANDMEBAASID EBSCOhost JA SCIENCEDIRECT Nimi: Eriala ja kursus: ANDMEBAAS EBSCOhost Harjutus 1. Sisene EBSCOhost andmebaasi (NB! Ole tähelepanelik, et sisened EBSCOhost andmebaasidesse, mitte EBSCO Discovery vms). Andmebaasi sisenedes vali „EBSCOhost Web“ ning järgmisel lehel „Choose Databases/Select another EBSCO service“ on automaatselt linnukesed ees kõikidel andmebaasidel – nii sooritatakse otsingut kõigis EMÜ raamatukogule avatud EBSCO platvormil olevates andmebaasides. Loo andmebaasi EBSCOhost oma isiklik kasutajakonto. Peale konto loomist tee lehekülje ülaservast ekraanipilt, mis näitab, et oled oma kasutajakontoga andmebaasi sisse loginud. Harjutus 2. Loo oma kasutajakonto kausta (Folder) alakaust „Infootsingud“. Harjutus 3. Lihtotsing Teosta lihtotsing (Basic Search) sõnaga estonia. a) Mitu vastet väljastas andmebaas selle...
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja ...
Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine. Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla Mis on teadmus? Teadmus on inimese või organisatsiooni teadmised, väär...
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...
· Amgen on üks suurimaid biofarmaatsia firmasid ·EPOGEN® (epoetin alfa) ·Aranesp® (Darbepoetin alfa) ·Enbrel® (etanercept) ·NEUPOGEN® (Filgrastim) ·Neulasta® (pegfilgrastim) ·Nplate® (romiplostim) ·Prolia® (denosumab) e XGEVA® ·Sensipar® (cinacalcet) ·Vectibix® (panitumumab) ·EPOGEN® (epoetin alfa) - erütropoietiin, mis toodetakse rakukultuuri poolt ·Aranesp® (Darbepoetin alfa)- erineb endogeensest erütropoietiinist selle poolest, et sisaldab kahte lisa N-terminaalset oligosahhariidi ahelat. · stimuleerib erütropoieesi ja seda kasutatakse aneemia raviks, mis on seotud kroonilise neerupuudulikkusega ja kemoteraapiaga. NEUPOGEN® ja Neulasta® · Mõlemad on GCSF (granulocyte colony-stimulating factor) analoogid · Pegfilgastrimi on Filgastrimi edasiarendus, kus molekulile on lisatud N-terminusse 20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul · Stimuleerib granulotsüütide prolif...
Android Ajalugu 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed. Kasutus Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV's, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS'i ja Android...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Tiina Orm AÜSR1 SEMANTIC NETWORK Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web ...
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, ...
EESTI MAAÜLIKOOL METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. XXXXXX Pealkiri Referaat Õppeaines Insenerieetika TE.0271 Eriala Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud to...
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Ralf Mikk REFERAAT kontrolltöö NOOREM IT-SPETSIALIST IT-18E Juhendaja: K. Nõlvak Tallinn 2018 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Infotehnoloogia....................................................................................................................3 Valdkonna määratlus............................................................................................................4 Ajalugu.................................................................................................................................5 Mehaaniline ajastu (14501840)..................................................................................
Kordamisküsimused arvestustöö sooritamiseks (raamatupidaja) 1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja tö...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele. Ta esitab kvalitatiivsetele väidetele toetuseks harva kvantitatiivseid kinnitusi. · Ariste ettekujutus foneetika ja fonoloogia vahekorrast: määratles fonolo...
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.), Stoikud uurisid, kuidas saab loo...
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
annaabi.ee 
