Android os (0)

Android

Ajalugu

2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara . Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin , jätkasid tööd Google'i heaks. Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Alates 5. jaanuarist 2010 toodab Taiwanis asuv HTC Corporation Google-i nutitelefoni Nexus One, mis kasutab operatsioonisüsteemi Android. Hiljem on Google väljutanud mitmeid uusi versioone Androidist ja seda kasutavad paljud seadmed .

Kasutus

Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur . iOS’i ja Android 2.3.3 „Gingerbread’i“ saab alglaadida paralleelselt nii iPhone ’il kui ka iPod Touch ’il, millelt on OpeniBoot’i ja iDroidi abiga piirangud eemaldatud .

Litsents

Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" (tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara) litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU Üldise avaliku litsentsi (GPL) versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi, ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele, avaldatakse ka selle versiooni lähtekood. Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete tootjad kasutada Google Android’i kaubamärki enne, kui Google ei ole tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Document ’i (CDD).

Versioonid

Kavand

Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada.

Nõuded riistvarale

Funktsioonid

Telefoni paigutus
Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele.
Salvestamine
Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite’i (väikesemahuline struktuurpäringukeel).
Side
Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/ EDGE , IDEN, CDMA , EV-DO, UMTS, Bluetooth , Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX.
Sõnumid
Android toetab nii SMS- kui ka MMS- formaadis sõnumite saatmist.
Erinevate keelte tugi, veebibrauser, java tugi- multi-touch, videkõne, ekraani jäädvustamine.
Meedia tugi
Android toetab järgnevaid audio/video/kaader meedia formaate: WebM, H.263, H.264 (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MPEG-4 SP, AMR, AMR-WB (3GP ümbrisrakenduses), AAC, HE-AAC (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MP3, MIDI, Ogg Vorbis, FLAC, WAV, JPEG , PNG, GIF, BMP.
Voogesitatava meedia toetus
RTP / RTSP voogesitus (3GPP PSS, ISMA), HTML progressiivne allalaadimine (HTML tag). Adobe Flash voogesitus (RTMP) ja HTTP Dynamic voogesitus on toetatud Flash’i pistikprogrammiga. Apple HTTP Live voogesitust toetab mobiilide jaoks tehtud RealPlayer ja ka operatsioonisüsteem Android 3.0.
Täiendav riistvara tugi
Android oskab kasutada video/kaader kaameraid, puutetundlikke ekraane, GPS’i, kiirendusmõõtureid, güroskoope, baromeetreid, magnetomeetreid, mängimisseadmeid, lähedus- ja rõhuandureid, termomeetreid, kiirendatud 2D bit blits'e (koos riistvara orienteerituse, mõõtkava ja pikseli vormingu ümberarvestamisega), ja kiirendatud 3D graafikat.
Multitasking
Rakenduste multitegumtöötlus on võimalik.
Häälepõhised funktsioonid
Google'i otsing hääle abil on olnud võimalik alates Androidi esimese versiooni avaldamisest. Häälkäsklused helistamiseks, sõnumineerimiseks, navigeerimiseks, jne. – nende tugi on olemas alates Androidi versioonist 2.2.
Tethering
Android toetab lõastamist, mis võimaldab telefoni kasutada juhtmevaba Wi-Fi hotspoti ehk võrgusõlmena, mis töötab maksimumvõimsusel. Enne Androidi 2.2 versiooni oli see võimalik ainult kolmanda osapoole rakendusi kasutades või tootjapoolsete kohandustega.

Rakendused

Androidi rakendus asub APK ( application package file) sees, mis on lihtne ZIP-fail, millel on kindel sisemine faili kujundus. See võimaldab kohest käivitamist ehk, et seda ei pea enne lahti pakkima . Neid saab saata e-mailile, panna USB-pulgale ja ka eraldada mõnda osa sellest unzipi abil.
Rakendused arendatakse tavaliselt Java programmeerimiskeeles, kasutades Android Software Development Kit’i (Androidi tarkvara arenduse komplekti). On olemas ka teisi arendamisvahendeid, näiteks Native Development Kit rakenduste ja laienduste jaoks C või C++ keeles, ja ka Google App Inventor , mis on graafiline keskkond algajale programmeerijale. Lisaks on veel mitmeid erinevaid platvormitundetuid rakenduste raamistikke.

Rakenduste saamise viisid

Eelnevalt paigaldatud rakendused – Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid.

Rakenduste turvalisus

Androidi rakendused töötavad sandbox’is, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel.
On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud pettusrakendustega. Mõnikord on trooja viirust sisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma viirustõrje Androidi seadmetele.

Tootja

Tootja on tarkvaraettevõte Android, mis kuulub Googlele 2005. aasta juulist.
Privaatsus
Androidi nutitelefonidel on oskus anda teada Wi-Fi võrgu ligipääsukohtadest, mis mobiilikasutaja ringi liikudes leitakse, et nendest kokku panna laiaulatuslik andmebaas , mis hõlmab miljonite selliste pöörduspunktide füüsilist asukohta . Need andmebaasid moodustavad elektroonilisi kaarte,et üles leida seadme asukoht, mis võimaldab neil jooksutada rakendusi nagu Foursquare, Latitude, Places ja et laiali kanda asukohapõhiseid reklaame .
Üheks kavandi veaks on, et tavakasutaja ei saa jälgida, kuidas rakendus pääseb ligi tema privaatandmetele (näiteks asukoht ja riistvara ID numbrid ) ja kuidas neid kasutatakse. Isegi installeerimise käigus, kui küsitakse luba, ei ole näidatud, kuidas kasutatakse (või ka ära kasutatakse) olulisi teenuseid ja andmeid. Kolmanda osapoole poolt valmistatud tarkvara TaintDroid on akadeemiliseks uurimuseks rahastatud projekt, mis identifitseerib, millist infot rakendused serveritele saadavad .

Kasutatud materjal

Device Requirements
URL= http://www.netmite.com/android/mydroid/development/pdk/docs/system_requirements.html
What Android Is URL= http://www.tbray.org/ongoing/When/201x/2010/11/14/What-Android-Is
Android, the world's most popular mobile platvorm URL= http://developer.android.com/about/index.html
Android URL= http://source.android.com/tech/security/index.html
Androidi ametlik veebilehekülg URL= http://www.android.com/