Faililaiendid. (0)

Faililaiendid
Sissejuhatus
Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks.  Programmid , dokumendid , pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne—kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides.
Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed /erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn  suffix  ehk  laiend  Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp—kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. 
Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on erinev faililaiend ning nad kõik on erinevat tüüpi failid.
Faililaienditest täpsemalt
Kõvakettal olevad failid identifitseeritakse nii et operatsioonisüsteem võiks nad ülesse leida. Failinimi oma spetsiifilisi reegleid ja failinime baasformaadiks on:
tüvi/juurnimi.laiend
Punktist vasakule poole jäävat nime kutsutakse juurnimeks ja teist punktist paremale jäävat osa nimetatakse laiendiks, mis on täienduseks ja sageli koosneb laiend kolmest sümbolist (tähest), aga see ei pea ilmtingimata nii olema. 
MS-DOS süsteemis võib failinimi koosneda ainult kuni 8 sümbolist ja faililaiend võib olla kuni 3 sümbolit pikk. Kui fail omab laiendit, siis peab failinime ja tema laiendi vahel olema punkt.
Windows 'is võib see juurnimi sisaldada ka mitut punkti, aga ainult viimane punktisümbol lahutab faililaiendi tema failinimest.
Failinimedes võib kasutada järgmisi sümboleid:

• Võib kasutada: A-Z (TÄHED) 0-9 ( Numbrid ) $#&+@!()'`_~ ja ka tühiklahv (Spacebar)
  

• Ei või kasutada: |\^=?/[]";,* pluss ka  control  sümbolid ((Mitteprinditavad kontrollsümbolid, mis on  CONTROL  + klahvikombinatsioon (üheaegselt vajutades)). Kontrollsümboleid võib esitada ka kaheksandik või siis kuueteistkümnendik kujul.
  

Enamik programme, mida kasutatakse, on seotud teatud kindlate failitüüpide ja protokollidega. DOS ja Windows operatsioonisüsteemides kasutatakse faililaiendit tavaliselt selleks, et identifitseerida programmi, millega mingi fail on seotud. (Faililaiendid ja nende seosed 2006)
Näiteid faililaienditest

• Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT
  
• Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS
  
• Andmebaasid , andmefailid: MDP, XML, DAT
  
• Esitlus: PPT, PPS
  
• Veebilehed : HTML, HTM, PHP, ASP
  
• Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS
  
• Video: MPG, AVI, MOV, MPEG , WMV
  
• Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA
  
• Pildid: JPG, JPEG , GIF, BMP, PNG, TIFF
  
• Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ
  
• Elektrooniline kiri: EML, SNM
  
• Muud: ISO, IMG, PDF ( Microsoft Powerpoint esitlus „ Failihaldus” Birgy Lorenz)
  

Üks kõige populaarsem tekstitöötlusfaililaiend on DOC. DOC on Microsofti kinnine dokumendiformaat (de facto) ehk kahepoolset redigeerimist nõudvas dokumendivahetuses, samuti võib kasutada ka seda ühepoolselt redigeerimist vajavates rakendustes, kus sobivam oleks hoopis PDF. Erinevad Wordi versioonid toodavad erinevaid DOC – faile ega ava teisi, kas siis varasemaid või hilisemaid pakette korrektselt, sest puudub ühtne standard. DOC´i kodeering hoitakse salajas- sellega saavutatakse võimalikult suure hulga klientide hoidmine Microsofti tootevaliku juures ja loobumine alternatiividest. Sellest tingitult tuleks eelistada teistega suhtlemisel avatud formaate. Näiteks RTF, mis võimaldab infovahetust erinevate operatsioonisüsteemide ja programmide vahel. (DOC vorming … 2008)
Veebilehtede hulgast on populaarseim faililaiend HTML. WWW all kättesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language ) keeles vormistatud dokumentidena: need võivad sisaldada läbisegi teksti, pilte, heli- ja videolõike, seega põhimõtteliselt kõiki arvutites esitatavaid andmetüüpe. ( WWW )
Programmide ja muude süsteemsemate failide laiendite hulgast on tuntuim EXE laiend, mis esindab täitis ehk programmifaili.EXE failid võivad olla ka iselahtipakkivad failid. Lühend EXE tuleb inglise keelsest sõnast „executable” ja seda faililaiendit kasutavad Windowsi programmid.
Kokkuvõte küsitlusest
Tegin küsitluse faililaiendite kohta.
Esimene küsimus oli: Milliseid faililaiendeid tead? Vastused olid väga erinevad. Üldjuhul teati viite kuni kümmet faililaiendit ning kõige populaarsemad olid doc, jpg, jpeg, gif, avi ja exe.
Teine küsimus oli: Palju mõtled selle, milliseid faililaiendeid kasutad? Kuskil kaks kolmadikku inimestest vastasid, et ei mõtle absoluutselt, milliseid faililaiendeid kasutavad. Need, kes aga vastasid, et mõtlevad sellele ütlesid, et teevad seda tihti ja palju.
Kolmas küsimus oli: Kas tead, millised programmid avavad erinevaid faililaiendeid? Sellele küsimusele vastati üheksakümne protsendi ulatuses jaatavalt. Mainti ka lehte http://filext.com/ .
Neljas küsimus oli: Milline nendest faililaienditest on helifaili laiend? ( Vastusevariandid : dsf, doc, jar) Valiti kahe vastusevariandi vahel. Dsf ja jar, kuid õiget vastest( dsf ) pakuti seitse korda ehk pooledpakkusid õigesti.
Viies küsimus oli: Millise faililaiendiga faili avab Open Office? (Vastusevariandid: ico, sxi, xcf) Selle küsimuse juures vastati väga erinevalt. Viis inimest vastas, et sxi faililaiendiga faile arvas Open Office. Ka viis inimest pakkus, et Open Office avab xcf faililaiendiga faile ning neli inimest arvas, et ico on õige vastus.
Kasutatud kirjandus
Faililaiendid ja nende seosed 2006
http://landfield.pri.ee/File_EXT_Assots..html#eeljutt 9.12.2009
DOC Vorming ja Tarkvara 2008
http://74.125.77.132/search?q=cache:uUey8qz6FjwJ:pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/informaatika1/referaadid/DOC.doc+faililaiend+DOC&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 9.12.2009
WWW
http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng3.ht m 9.12.2009