suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · Lastel, kelle IQ ületab 145 punkti on raskem keskkonnaga kohaneda. · Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne b) meeleline c) kujutlusvõime d) intellektuaalne e) emotsionaalne · Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet.
GUSTAV MAHLER Muusikaajalugu Koostajad: Tartu 2013 Gustav Mahler 7. juuli 1860 – 18. mai 1911. Austria helilooja. Üks tähtsamaid dirigente. Gustav Mahler Lapsepõlv Isa peksis. 4 aastaselt – akordion, klaver. 5 aastaselt – harmoonia, kontrapunkti tunnid. Avaldas oma andekusega muljet. Perekonnast 1874 kaotas venna. 1860 koliti perega Jihlava linna. Pere kasvas jõudsalt. Gustav tutvus muusikaga. Tööd ja tegemised 1880 – Kapellmeister, Esimene olulisem teos „Kaebelaul“. 1881 – Ooperite dirigeerimine. 1883 – Teatri dirigent. Žanrid Laulud ja sümfooniad. Žanrid omavahel seotud.
aprill 1452 – 2. mai 1519) oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leonardo oli peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Ta maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, s.h. on muusikariistu, veepumpasid, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.
"SINDRINAHKSES KASUKAS" Anne Kahro kirjutatud raamat ,,Sindrinahkses kasukas"on teos, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks
ANDEKUSE MÕISTE Andekus on psüühiliste omaduste kompleks, mis avaldub võime või võimete kogumi kõrges arengutasemes ning realiseerub inimese eriti edukas tegevuses mingil alal. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida kui kullatera. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ).
aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule kirjandusele. v
1786 viidi ta porutsiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutsik Victor Amadeusi (17441790) adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794. autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest lahingutegevuses Vilno all. Sama aasta novembris ülendati ta alampolkovnikuks ja määrati detsembris Eestimaa jäägrikorpuse 1. pataljoni ülemaks. 1797. aastal nimetati ta 4. jäägripolgu komandöriks ja ülendati järgmisel aastal polkovnikuks. 1799
aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor Amadeusi adjutandiks kapteni auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastmen ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene- Türgi sõjas ning Vene- Rootsi sõjas Ta võttis osa Napoleoni- vastasest Neljanda koalitsiooni sõjast, osaledes muuhulgas Pultuski ja Eylau lahingus. Pultuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, millega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu viibis ta pikaajalisel ravil ( 15 ) kuud Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9
ANDEKUS KUI ERIVAJADUS Andekas laps v Intellektuaalse andekusega lastel on täheldatud kõrgemat tundlikkust välise maailma uute ärritajate suhtes (elavnemiskompleks imikul), keskendunud tähelepanu, varasemat puhtusepidamist, varasemat kõnelema hakkamist. v Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks peaks laps kokku puutuma vastavate tegutsemisvaldkondadega kunstivahendite kättesaadavus, muusikaõppimise võimalused, füüsiline treening, kaaslastega koos olemine. v
mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest
mõtlemiseks, mille järgneb maailmavaate kujunemine.Otsustav tundeelu arenguetapp langeb umbes 4 aasta vanusesse, mil lapse loov fantaasia väljendub kõige tugevamini.Umbes 6-aastaselt hakkab laps ilmutama iseseisvat tahet, mis annb ühtlasi märku kooliküpsuse saavutamisest (Hirsjärvi,Huttunen 2005). SOTSIAALSE PÄDEVUSE ARENDAMINE Sotsiaalse pädevuse omandamine vôimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega ôpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste vôimetega ôpilaste hinnetele orienteeritud ôppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal pôhikoolid enda varju.Waldorfkoolide eesmärgiks on ôppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad ôpilased ôpivad rohkem, kui neil on vôimalus aeglasematele ôpilastele midagi selgitada. Ka viimased ôpivad paremini, kui nad ei ole sôltuvad ainult ôpetaja seletustest
Ka kaasasündinud “ideede” seletus ja tõestus on veidi puudulik. Kuidas saaks inimene juba sündides omada teadmisi? Uurimuste kohaselt ei saa laps teadmisi vanematelt sünniga kaasa, sest DNA ei sisalda endas sellist informatsiooni. DNA kaudu võib inimene saada vaid omandamis võime. Kui “ideed” peksidki olema kaasa sündinud, siis kus tõmmata piir nende meeldetuletamise ja õppimise vahel? Ei saa ju olla kindle, et tegemist on asjade meenutamisega kui võib olla tegemist andekusega teatud asja õppimisel. Ehk on anne see kaasasündinud idee? Teiseks annaksin parema ülevaate empirismist, mille vaated samuti on küllalt hästi tõestatud, et neid uskuda. Siin kohal tooksin esile filosoofi John Locke, kes panustas palju empiristlikusse teadmisteooriase. Viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, sõltub sellest, kuidas me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud
.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid..........................................................................11 8. Andekas vajab tunnustust.................................................................................................13 9. Kuidas tunneb ennast andekas õpilane koolis? ............................................................... 14 2 1. Andekuse mõiste
Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast "Püha õhtusöömaaeg" (1495-1498) "Püha õhtusöömaaeg" (14951498) See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on eraldi psühholoogiline portree, mis siiski ei riku kompositsiooni terviklikkust. Kõikide detailide figuuride
Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu. Suurepärane raamat kõigile, kellel on kokkupuudet andekate lastega
(Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008). Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma uute ärritajate suhtes, tähelepanu head keskendamist, eakohasest vähesemat unevajadust, varasemat puhtusepidamist ning kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks on eriti oluline lapse kokkupuude vastavate tegevusvaldkondadega – kunstitarvete kättesaadavus, muusikainstrumendi õppimine, kaaslastega koosolemine, füüsiline treening jm. (Häidkind, Kuusik 2009).
2 GEORG OTSA ELU Georg ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis eestlasest raudteeametniku Karl Otsa (18.08.1882 04.02.1961) ja õpetaja Lydia Otsa (neiuna Viikholm, 04.04.1898 04.12.1988) peres. Mõlemas muusikalise andekusega õnnistatud suguvõsas, kus on olnud pereansambleid, ühismusitseerimist ning opereti- ja koolilauluharrastust, on muusika keskel üles kasvanud mitu põlve. Ema vend Aleksander Viikholm esines omal ajal ,,Estonias" tenoriosades, Pepsi äärest pärit emaema Maria Viikholm aga laulis lapselapsele Georgile vene romansse ja õpetas väikemehe rääkima vene keelt. [1 lk 8] Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti. [2 lk 283]
Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast "Püha õhtusöömaaeg" (1495-1498) See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on eraldi psühholoogiline portree, mis siiski ei riku kompositsiooni terviklikkust. Kõikide detailide- figuuride asendi, perspektiivi,
Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema nooruse meelisajaviide olevat olnud ohverdamistseremoonia. Konfutsius astus peale algkooli lõpetamist kõrgemasse kooli, kus õpetati moraali ja filosoofiat. 17-aastaselt määrati ta õpetaja abiliseks, kuna paistis silma erilise andekusega. Tema perekond oli vaene, seetõttu tuli Konfutsiusel õppimise ajal ka perekonda ülal pidada. Tõenäoliselt oli ta oma aja harituim mees Hiinas, laiade teadmiste kõrval oli tal ka palju praktilisi oskusi. 20ndates eluaastates astus ta riigiteenistusse kaubandusjärelevaatajana, saades peagi ametikõrgendust põldude, metsade ja karja inspektorina. Sellest vabal ajal tegeles ta teadustööga. 19-aastaselt abiellus Kong Fuzi tuntud perekonnast pärit neiu Qikoan Shi`ga;
Kümneaastaselt pandi ta karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastasel valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, aga et see muul teel võimalik ei olnud, siis pühendus ta vabal ajal oma leivaisa kogust laenatud raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et oli küps pidama köstriametit. Esimene töökoht 1838. aastal, 19-aastase noormehena, asuski Jannsen tööle Vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo-Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud
Koolis, kus mina käisin, leidis aset samasugune juhtum, kuid lõpptulemus oli positiivne. Samuti kakskeelsest perest pärit tüdruk leidis õpetaja toetuse ja tähelepanu, lahendas tunnis ülesandeid edasijõudnutele, käis peale tunde oma keeleoskust õpetaja juures arendamas ning tulemuseks suurepärased tulemused nii maakondlikel ja riiklikel olümpiaadidel. Mina, kui tulevane õpetaja, sooviks kindlasti rakendada viimast varianti ning võimalikult tõhusalt tegeleda lapse andekusega. Kui näen, et laps on keskmisest andekam ning lahendab talle antud ülesanded ilma mingisuguste probleemideta ning tal on tunnis igav, siis annaksin talle tunnis raskemaid ülesandeid lahendada ning õpilase soovi korral tegeleksin temaga individuaalse ettevalmistusega. Loodan, et kunagi leiab see ka riigi poolt suuremat tähelepanu ja rahastamist või näiteks kool leiab võimaluse andekatega tegelemiseks. Minu arvates jääb praegu asi
Konfutsius oma nime. Viimane seik võib siiski olla kroonikute väljamõeldis. Isa suri, kui poeg oli kahe-kolme aastane. Noormees oli ebatavaliselt kuulekas emale, oma ea kohta vaikne, viisakas ja mõtlik. Tema nooruse meelisajaviide olevat olnud ohverdamistseremoonia. Konfutsius astus peale algkooli lõpetamist kõrgemasse kooli, kus õpetati moraali ja filosoofiat. 17-aastaselt määrati ta õpetaja abiliseks, kuna paistis silma erilise andekusega. Tema perekond oli vaene, seetõttu tuli Konfutsiusel õppimise ajal ka perekonda ülal pidada. Tõenäoliselt oli ta oma aja harituim mees Hiinas, laiade teadmiste kõrval oli tal ka palju praktilisi oskusi. 20ndates eluaastates astus ta riigiteenistusse kaubandusjärelevaatajana, saades peagi ametikõrgendust põldude, metsade ja karja inspektorina. Sellest vabal ajal tegeles ta teadustööga. 19-aastaselt abiellus Kong Fuzi tuntud perekonnast pärit neiu Qikoan Shi`ga;
lapsi, kelle IQ on üle 120130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002
poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Tähelepanuhäiret-hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi diagnoosides tuleb suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse. Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata. Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki. Andekate juures on mõnikord täheldatud püüdu maskeerida oma andekust, et saavutada sotsiaalset aktsepteerimist oma eakaaslaste silmis.
värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Monalisa "Mona Lisa" on maal, mida peetakse kogu kunstiajaloo kõige kuulsamaks maaliks. Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse "Gioconda" all, anglosaksi ja slaavi maades kui "Mona Lisa". Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat.
Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle 3 täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. "MONA LISA": Tänapäeval on see naiseportree varjul kuulikindla klaasi taga, seda jälgivad valvurid ja nähtamatud kiired, portree ees rüseleb rahvahulk, kes on Louvre'isse kokku tulnud kõikidest maailmajagudest ja ei taha lahkuda teda nägemata. See on muutunud kõigi aegade kõige kuulsamaks portreeks. Kes on see naine, keda on kujutanud oma 1503. aastal alustatud portreel Leonardo da
Tema saksa eeskujul loodud värsiloomingul oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Eduard Bornhöhe (1862-1923)(ametliku nimega Brunberg) oli 19. sajandi eesti kirjanduse üks väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused, eriti ,,Tasuja" on läbi aastakümnete avaldanud suurt ühiskondlikku mõju ning leidnud kindla koha meie klassikalise kirjanduse pärandis. Juba varajases nooruses paistis Bornhöhe silma oma erilise andekusega muusikas, kirjanduses, spordis kui ka kunstis ning nooruki eas ilmusid tema sulest ka mõningad kirjanduslikud tõlkekatsetused. 1877. aastal lõpetas ta auhinnaga kreisikooli, pärast mida rakendas end mõneks ajaks tööle maamõõtja joonestussaalis. Pärast seda juhtus ta oma kirevas ja vaheldusrikkas elus sageli töökohti ja elupaiku vahetama, tehes seda lausa ligi kolmekümnel korral. Oma tähtsaima teose ,,Tasuja" kirjutas Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal
noormehe kunstiannet ja soovitas tal minna enda venna juurde Võndu maalermeistri õpipoisiks. 1839. aastal sõlmiski Köler tollega seitsmeks aastaks sellilepingu. Köler siirdub Peterburi 1846 Pärast seda, kui Köleri sellileping Võnnus lõppes, otsustas ta siirduda Peterburi, kus maalritele tööd leidus. Temast sai sildimaalija, kuid samas täiendas ta end ka alates 1848. aastast Peterburi Kunstiakadeemia õhtuklassides. Visa tööga ning andekusega õnnestus Köleril kursused edukalt läbida: 1855. aastal maalitud töö: "Herakles toob Kerberose põrguväravast" pälvis väikese kuldauraha. Köleri esimene Euroopa-reis 1857 Pärast Peterburi Kunstiakadeemia lõpetamist sai andekast Kölerist peagi nõutud kunstnik, kes maalis nii Peterburi eliidi kui ka Eesti lihtsate inimeste, näiteks oma isa ja ema portreed. Tänu suurele hulgale tellimustele õnnestus kunstnikul peagi panna kõrvale nii palju raha, et teha teoks
kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui rohelust liikuvana.
Neis töödes kaldus ta rõhutama ning liialdama koomilist. Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu. 1931. a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris dekoraatori õpilane ja mõtles, et äkki peaks hoopis näitlejaks õppima. Nüüd aga järele vaadates on E. Okas seisukohal, et ta poleks viitsinudki neid tekste pähe õppida ja on rõõmus et ei läinud näitlejaks. Riigi Kunsttööstuskoolis õppides äratas E.Okas tähelepanu oma andekusega. Professorite August Janseni ja Voldemar Melliku ning mõnede teiste õppejõudude mõjutusel hakkas koolis esile kerkima üldjoones realistlik suund. Tänu sellele võis noore kunstiõpilase Okase loomupärane talent areneda õiget rada. Maalimise ja joonistamise kõrval süvenes tal huvi ka teiste kujutava kunsti liikide vastu. Ta tegeles aktiivselt skulptuuriga , arendades sellega oma vormitunnet. Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema
ümbruskonnaga, sest neile on iseloomulikud raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnustamisega. Sageli loovad nad oma isikliku väärtuste süsteemi, mis ei tarvitse kattuda üldiste moraalinõuetega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete oskuste areng tasakaalus jne. Andekate juures on mõnikord täheldatud ka püüdu maskeerida oma andekust, et saavutada sotsiaalset aktsepteerimist oma eakaaslaste poolt (Robinson, 2002). Üks levinumaid andekusega seonduvaid eripärasid on perfektsionism ja üldine emotsionaalne tundlikkus (Schuler, 2000). Väidetakse, et ligi 30% andekatele lastele on omane kõrge perfektsionism, mis võib olla üheks oluliseks põhjuseks, miks andekad lapsed ei taha pingutada, nt võtta endale uudseid ülesandeid, olgu nendeks olümpiaadidel osalemine või mõni muu väljapaistev ja loominguline tegevus. Kuid kui andekas laps ennast ei realiseeri, siis on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele
kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Ingli pea Verrocchio maalil “Kristuse ristimine” (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. “Madonna lillega” (ka “Madonna Benois”) 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaaþis. “Kuningate kummardamine” alustatud 1481
võime seostada uut ideed eelnevatega; võime langetada arukaid otsuseid; võime tajuda suuremate teabesüsteemide (kui see on tavaline) toimimist; võime omandada abstraktseid sümbolisüsteeme ja nendega opereerida; võime lahendada probleeme küsimusi ümber sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes. Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest Andeka lapse omaduste hinnanguline test Andekusega seostuvad kooliprobleemid Õppetööga seotud mured. · Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu. · Raskused mängukaaslaste leidmisel. · Eristuvad vabatahtlikult. · Autoriteediprobleemid. · Üliarenenud õiglustunne. · Ei talu rumalust. · Oskamatus vaikida. · Kuulab valikuliselt. · Ei talu rutiini. · Painavad filosoofilised probleemid. · Tüdrukud eelistavad poistemänge. · Kohanemine võib olla näiline. · Ei pruugi taluda konkurentsi.
kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. · Ingli pea Verrocchio maalil "Kristuse ristimine" (umbes 1472-1475) Loodud Verrocchio töökojas San Salvis asuva kloostri jaoks munkade tellimusel. Praegu asub Firenzes. · "Madonna lillega" (ka "Madonna Benois") 1478 Praegu asub Peterburis, Ermitaais. · "Kuningate kummardamine" alustatud 1481
raskused. Kokkuvõttes võime järeldada, et loovaks linnaks ei saa, kui majanduslikult pole asjad korras ja kui linn on liialt ülerahvastatud. [Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 366-367] Loova linna olulise osa moodustab loov klass. Kogukond on keskendunud tööle ja privaatsele elule. See on rühm inimesi, kes on enamasti koondunud kokku kultuurilisse piirkond ja nende peamiseks ülesandeks on elukvaliteedi parandamine, nemad juhivad loovad linna oma andekusega. Loova klassi alusmeetmed tulenevad selles, mida inimene tegelikult vajab ja klassi eesmärk on need täita või pakkuda nende võimaluste täitumist. Loov klass paneb aluse ka majandusele, mõjutades seda läbi kultuurivaldkonna. [Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009, lk 368]. Loovuse tekkeks saab vaid luua õige keskkonna ehk tingimused, mis soodustavad loovust. See tähendab, et tuleb investeerida teadusesse ja uuringutesse, sest palju loovaid ideid kerkib
Teise maailmasõja eelõhtuks mõrvanud üle 30 miljoni nõukogude elaniku. See hävitatud kuuendik Venemaa elanikest oli vene intelligents, rahva haritum ning võimekam osa. Kui rääkida Venemaal elavatest rahvastest, siis need on suuresti erinevad. Erinev on nende töökus, eesmärgiselgus ja vitaalsus. Mida enam põhja poole, seda suurem on seal elavate rahvaste edasipürgimus. Venemaa põhirahvuse - slaavlaste juures on kõrvuti nende andekusega muusikas, kirjanduses, teaduses jm. täheldatav ka laiskus, lohakus ja minnalaskmine. Venemaal võimu haaranud enamlus mängis just neile rahvuse halvimatele omadustele. Enamlaste võimuletulek oli võimalik ainult Venemaal. Selle suurim psühholoogiline kuritöö oli peenehingelise vene intelligentsi tapmine. Rahvuslik ärkamine Eesti rahva rahvuslikule ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse
kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldades teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist- barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma andekusega, ent kärsitus ja otsijavaim takistasid alustatud töid lõpule viimast. Leonardo da Vinci kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Leonardo tuntumad maalid on: "Ingli pea", "Maarja kuulutus" "Madonna nelgiga" "Madonna lillega" "Naise portree" "Kuningate 5
ligentsusele, s.o taiplikkusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat – võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002). Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s
tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, aga et see muul teel võimalik ei olnud, siis pühendus ta vabal ajal oma leivaisa kogust laenatud raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et oli küps pidama köstriametit. Esimene töökoht 1838. aastal, 19-aastase noormehena, asuski Jannsen tööle Vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. Ta oli noor ja püüdlik köster, keda ümbruskonnas tunti hea kõneleja ja suurepärase kantrina. Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamaid aidata ja õpetada- kõik ikka Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks
aastal. Alles tunduvalt hiljem võeti nendest üht-teist üle ka tavakooli praktikasse. Waldorfpedagoogika püüab arendada õpilaste loovjõude algusest peale. Selle asemel, et töötada valmis vormidega, kus suures osas tuleb vaid etteantud lünki täita, asendavad waldorfkoolis õpikuid enamasti endakujundatud tsüklivihikud. 3.1 Sotsiaalse pädevuse arendamine Sotsiaalse pädevuse omandamine võimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega õpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste võimetega õpilaste hinnetele orienteeritud õppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal põhikoolid enda varju. Nõrkade õpilaste kõrvaldamine klassikollektiivist, jättes nad istuma, asetab abstraktse saavutusvajaduse klassi sotsiaalsest kandevõimest ettepoole. 3.2 Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu Õppimine algklassides ei ole veel mõttelisel tasandil abstraktne, vaid piltlikult konkreetne.
Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunaga kas muusikale ja/või kunstile). Andekus: suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile väga hea õpi- ehk akadeemilise edukusega, lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiirem mõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkem meelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvad kiiremini ja efektiivsemalt. 2. Intellektuaalse andekusega lastel on täheldatud kõrgemat tundlikkust välise maailma uute ärritajate suhtes (elavnemiskompleks imikul), keskendunud tähelepanu, varasemat puhtusepidamist, varasemat kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks peaks laps kokku puutuma vastavate tegutsemisvaldkondadega – kunstivahendite kättesaadavus, muusikaõppimise võimalused, füüsiline treening, kaaslastega koos olemine. 3
kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A. Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mõni aasta varem konservatooriumi astunud Mihkel Lüdig kirjutab oma mälestustes uutest sisseastujatest-eestlastest: "Kaks noorematest paistsid silma andekusega, need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile." Eriti raskeks oli muutunud Saare olukord isa varase surma tõttu: ta pidi loobuma lootusest kõige väiksemalegi toetusele kodust
- Tuleneb geneetiliselt edastavatest struktuuridest ja on vähemalt osaliselt kaasasündinud - Anne ei pruugi avalduda väga varases eas ent vihjeid võimalikule andeksele küll - Vihjed aitavad ennustada tulevast edu - Ainult väike osa lastest on andekad - Anne on suhteliselt valdkonnaspetsiifilin - Väitsid, et tegelikult andeks sõltub sageli keskkonnast, motivatsioonist, huvidest, võidule orienteeritusest, andekusega kaasneb suur hulk tööd Enamus loovuse uurimusi on olnud kirjeldavad mitte seletavad. Wallas eristas 4 loovmõtlemise staadiumit: - Ettevalmistus – formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada - Inkubatsioon – probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega - Illuminatsioon – probleemi lahendus kerkib äkki esile - Kontrollimine – kontrollitakse kas lahendus tõesti sobib
ei luuleta. Ei tahtnud saada normaalseks NL luuletajaks. Lõpetab ka samal ajal joomise. Paul-Eerik Rummo. 92-94 kultuuri- ja haridusminister. Kirjanduslik roll taandunud. Side katkenud pole. Sündis Tallinnas kirjanike perekonnas. NL Eesti kirjanik. Õpingud lõpetas 65ndal aastal, töötas Vanemuise teatris. Mängib rolli ka kriitikuna, kirjanike esiletõstjana. 1962 Ankruhiivaja - luulekassettide esimeses väljaandes. Tüüpiline sulaaja luulekogu. Ilmeka andekusega kirja pandud. Siiras raamat. Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena. Pöördutakse ajaloo teemadele, aga neid kasutatakse tuleviku kuulutustena. Kirjutab ka teistmoodi. Periood, kus ta pole kindel, kuidas oleks õige kirjutada. Saab tuttavaks Alliksaarega, ühel hetkel läheb A juurde jutuga, et tal on käsikirju, sõbra omad, kas saaks sõbrast asja. Tüüpilisest traditsioonist kõrvalekalduvaid mänge.
Prosta suri. Laps andi Jeanne hoolde ning sealt sai ta elujõudu juurde. 2. Romaani ,,Jean ja Pierre" analüüs 3. Kahe novelli analüüs 4. Kr.J.Petersoni elu ja loomingu ülevaade Peterson (1801-1822) Eesti kunstiväärtuslik lüürika nüüdisaegses tähenduses algab Kr. J. Petersonist ja tema oodidest. Kirjandusteadlane Karl Taev on märkinud: ,,Ligi saja-aastase hilinemisega sai teatavaks erakordse andekusega luuletaja, tugev nii mõtlejana kui poeedina. Tema keelevaist ja lüürikataju pidi olema haruldane. Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või didaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi tema kõlavaid oode, nagu näidata tahtes, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Nende oodide kujundikeel, uudsed võrdlused ja sümbolid olid kunstihingusest kantud. Esmaavastaja eksimatu vaimuga
annaabi.ee 
