"Sindrinahkses kasukas" - kokkuvõte (0)

Raamatu arvustus
„Sindrinahkses kasukas “
Anne Kahro raamat „Sindrinahkses kasukas“, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust.
Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase perekond kolis mitmeid kordi ning Urmas õppis erinevates koolides kuni jõudis Tallinna Muusikakooli. Tema tõsisteks kirgedeks olid muusika ja astronoomia . Esimene tõsine ja saatuslik kord kui Urmase sõrmed klaveriklahve puudutasid, sündis Lohusalu algkoolis, sellest hetkest tekkis nende vahel tõeline armastus. Muusikakoolis sai Urmas hakkama kõikvõimalike lollustega ning oli mitmel korral väljaviskamise ohus. Tema õnn peitus selles, et vabanduseks sai öeldud: „ Beethoven tegi ka pulli”. Koolis sai Urmasest roppude laulude meister, mis taas kord tõi talle pahandusi kaela. Muusika oli käegakatsutav, ent astronoomia oli justkui kaugel unistustemaailmas, sest muusikakool oli siin olemas, astronoomiat sai aga õppida vaid kaugel Moskvas. Urmas teostas erinevate isetehtud teleskoopidega internaadi katuselt tähevaatlusi ning ehitas ise ka tähevaatlustorni. Urmase seadis kasuisa raske valiku ette, muusika või astronoomia, ent enesekindla ja leidliku noormehena läks ta kahe tee keskelt läbi võsa otsustades sel hetkel surmatunnini ühendada muusika tähtedega. Urmase esimene muusikapala „ Kassiopeia “ sündis tema enda esimesel tiibklaveril tähistaeva all, inspireerituna tähistaevas ilutsevast kassiopeia tähtkujust. Urmas meisterdas vihikutest astronoomiaraamatuid, kirjutas „kummituste“ raamatu, tegi õpetajatest näidendeid ning tegeles üldse koolis kõige muuga peale õppetöö. Urmas teenis juba varakult ise raha algselt eksootilise rändmoosekandina ning hiljemalt kõikvõimalike asjadega mis pähe tuli. Raha eest ostis ta kassettmaki ning nautis Pink Floydi, Gensist, Yesi, Tšaikovskit, eriti I klaverikontserti. Keskkoolis avastas ta astraalrännakud, saavutas tõelisi elamusi unes lennates. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja.
Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul erialaeksamil mängides ette kauaharjutatud Tšaikovski I klaverikontserti. Kõik kuulajad olid üksmeelsel arvamusel, et see mees peab konservatooriumisse sisse saama. Kehva õppeedukuse tõttu, võltsitud tunnistusega saigi Urmas Tallinna 5. õhtukeskkooli abituurumisse. Selles koolis sai tema elu ratastele, temas tärkas teadmishimu ning hinneteks tulid neljad ja viied . Lõpuks sai Urmas ka Konservatooriumi, tänu viiele sooritatud erialaeksamile, millest sai tõeline legend.
Rain Ungert 12b