Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Michael Andreas Barcla de Tolly (0)

3 HALB
Punktid
Michael  Andreas  Barcla de 
Tolly
Karlotte Kilu
Elulugu
Michael andreas barclay de tol y sündis 26. Detsembril   1761   kuramaa  
hertsogiriigis pamūšises (praegu leedus) weinhold gotthard barclay de 
tol y ja margaretha  elisabeth  von smitteni  pojana . Tema 
erusõjaväelasest isa,  leitnant  gotthard barclay de tolly oli 1750 kuni 
1760  paju mõisnik luke kihelkonnas valgamaal, mil e ostis 1750 lugaži 
vabahärra carl johann von wrangel ilt (1725– 1798 ). michael  andrease  
vaarisa johann barclay de tol y oli vana šoti aadlisuguvõsa liige, kes 
asus 17. Sajandil elama ri ga ning tegutses seal riia rae advokaadina.
Perekond
Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril. 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamūšises 
(praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly (surnud 1781 Laiksaares) ja Margaretha 
Elisabeth von Smitteni (1733– 1771 Saarde) pojana.
Michael Andreas Barclay de Tolly vendadest  Axel Heinrich Barclay de Tolly (sündinud 1758) oli 
suurtükiväemajor ja Erich Johann Barclay de Tolly (surnud 1819) insener-kindralmajor, kes oli 
abielus Saaremaal Parasmetsa mõisas sündinud Margarethe Sophie von Lilienfeldiga (Georg von 
Lilienfeldi õde). Tema õde Christine Gertrude Barclay de Tolly (1770–1865) oli Liivimaal Krootuse 
mõisniku Magnus von Lüdersi abikaasa.
Michael Andreas Barclay de Tolly abiellus 22. augustil 1791 Tarvastus oma sugulase, Jõgeveste ja 
Keeri mõisa pärijanna Auguste von Smitteniga (1770 Jõgeveste – 1827 Tartu), kes oli Jõgeveste 
mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit  Renata Helene von Stackelbergi  
(1749– 1786 ) tütar. Riigidaamist abikaasa Augustele annetati Püha Katariina ordenAbielust  sündis:
Vürst Magnus Barclay de Tolly (1797–1871), kaardiväepolkovnik ja keisri tiibadjutant, Jõgeveste, 
Keeri, Stalbe ja Uniküla mõisnik, suri lastetult.
Sõjaväeline karjäär
Tegelikku  sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal  Pihkva  karabinjeeripolgus juba vahtmeistri auastmes; 1778 ülendati ta kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Li vimaa divi si ülema kindralmajor  Reinhold   Ludwig  von Patkuli adjutandiks. 1786 vi di ta porutšiku auastmes üle Soome jäägrikorpuse 1.  pataljoni . 1788. 
aasta jaanuaris määrati ta Anhalt-Bernburgi printsi, kindralporutšik Victor Amadeusi (1744–1790) adjutandiks  kapteni  auastmes. Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning vi di üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning vi di üle Tobolski jalaväepolku.
Michael Andreas Barclay de Tolly  paistis   vapruse  ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas.
1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794.  autasustati  teda  Georgi   ordeni  4. järguga vapruse eest lahingutegevuses Vilno al . Sama aasta novembris ülendati ta alampolkovnikuks ja määrati detsembris Eestimaa jäägrikorpuse 1. pataljoni ülemaks. 
1797. aastal nimetati ta 4. jäägripolgu komandöriks ja ülendati järgmisel aastal polkovnikuks. 1799. aasta jaanuaris nimetati ta 3. jäägripolgu chefiks ning ülendati märtsis kindralmajoriks.
Barclay de Tolly võttis osa Napoleoni-vastasest  Neljanda  koalitsiooni sõjast, osaledes  muuhulgas  Pułtuski (26. detsember 1806) ja Eylau lahingus (7. veebruar 1807). Pułtuski lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Georgi ordeni 3. järguga. Eylau lahingus sai ta kuulihaava paremasse kätte küünarnukist kõrgemal, 
mil ega kaasnes luu lõhenemine. Haavatasaamise tõttu vi bis Barclay de Tolly pikaajalisel ravil (15 kuud) Memelis. Kangelasliku käitumise eest lahingus sai ta 9. april il 1807. aastal kindral eitnandi auastme ja määrati peagi 6. jalaväedivi si ülemaks.
Sõjad 
1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa 
Vene-Rootsi sõjast. Ta vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas 
jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest 
ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta 
Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks.
 Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 
Venemaa sõjaminister.
 Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. 
Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat.
Tänan tähelepanu eest !

Document Outline

  • Slide 1
  • Elulugu
  • Perekond
  • Sõjaväeline karjäär
  • Sõjad 
  • Tänan tähelepanu eest !
Michael Andreas Barcla de Tolly #1 Michael Andreas Barcla de Tolly #2 Michael Andreas Barcla de Tolly #3 Michael Andreas Barcla de Tolly #4 Michael Andreas Barcla de Tolly #5 Michael Andreas Barcla de Tolly #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karlotte Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

de Tolly elulugu
8
doc

de Tolly elulugu

Varstu keskkool 10. klass Kadri Reiljan Michael Andreas Barclay de Tolly Referaat Juhendaja: Riho Lehiste Varstu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Temaga seotud tähtsad paigad Eestis 4. Kasutatud kirjandus 5. Lisad 2 Sissejuhatus Kes siis üldse oli Michael Andreas Barclay de Tolly? Miks ta meile- eestlastele ajalooliselt nii tähtis isik oli? Oma töös ei pööra ma eriti tähelepanu tema lähedaste elule kuigi samas arvan et tervikliku Tollyde dünastia uurimine aitaks meil paremini mõista tema- Michael Andreas Barclay rasket elusaatust. Miks ma üldse valisin selle teema? Vastus ei olegi nii keeruline- mind valdas soov uurida sõjaajalooga seonduvat- olgu see siis isik või miski muu.

Riigikaitse
Vabadussõja kindralid ja admiralid
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks. 1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska'ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni. Laidoner suunati tagasi oma polku ja ülendati 25. detsembril 1912 alamkapteniks. 1913. aastal sündis Laidoneridel poeg Michael. Samal aastal saadeti Laidoner Kaukaasia laskurpolku rooduülemaks. 1914. aastal võesti ta sealt 3. Kaukaasia korpuse staapi ja läks selle korpusega samal aastal alanud I maailmasötta. Sõdis Poolas sakslastega ja ülendato 26. novembril 1914 kapteniks. 1915. aastal määrati Laidoner 21. diviisi vanemadajutandiks. Sõdis Lõuna-Poolas, ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi ­ Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati

Riigikaitse
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun