1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese. 20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud. Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. mardilaulud Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma
1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri tegutsemisvõimalusi, toimus vallareform. Nüüdsest moodustasid vallareformi mõisa territooriumil elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid talupojad ka kõvasti vaeva nägema, näiteks rahvuslik liikumine,mis pidi näitama riigivõimudele rahva vaimu. Rahvuslik liikumis eelduseks oli koolihariduse levik, Eesti majanduslik areng, pärismehe teka ja paljud teised põhjused.
-pikkus 114cm/134cm (staatiline keskmine124 cm) PÕHIPROBLEEMID: Lapsel ei tohi olla liiga palju lubatud ega keelatud. Hea ja halva mõiste peavad kujunema õigesti (tasakaalus last übritseva ühiskonna nõutega). Lapsel tuleb lasta turvaliselt oma jõudu proovida, fantaasiat arendada, tahet välendada ja ise teadmisi omandada. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html rawr.planet.ee/kaust/Lapse%20arenguperioodid.doc http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a http://www.annaabi.com/Koolieelikuiga-m60607.html Ps: loodan, et vajalikus kümme slaidi tulevad alguse ja lõpuga välja. Ise ei leidnud palju infot.
Nende koormisi tõsteti ja sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Keskjal oli üheks tähtsaimaks juhtivorganiks Maapäev. Maapäevad toimusid üldiselt iga 3 aasta tagant ning seal pidid osalema kõik rüütlimõisate omanikud, puudujaid trahviti karmilt. Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Hiljem on juba ka mootorrataste, autode ja muude sõiduvahenditega kohale sõidetud. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi- kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll.Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.Kuni viimaste aastateni on mardid visanud tuppa viljaõnne, s
· Keemiline töötlemine käis uriini ja puutuha leelidega või lubjalahusega. · Lambanahast tehti peamiselt kasukad, veisenahast pastlad. · Hobuse veovarustusse kuuluvad esemed tehti toornahast ja töödeldi tökati või rasvaga. SEPATÖÖ igas külas oli oma sepp, sepatöö hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuserauanaelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstude lukuplaadid. · Sepp oli enamasti küla kõige lugupeetum mees. Tema järgi hakati nimetama ka teisi ametimehi (puusepp, kingsepp) NAISTE KÄSITÖÖ · Aeganõudvam kui meestetöö, peamine käsitöö oli kiudude töötlemine ja tekstiili valmistamine. · Vanim tooraine oli lambavill ja lina, vähesel määral ka kanepit ja nõgest. · Peenemast linasest sai pidupäeva rõivad (põlled, särgid, tanud), jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. · Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks (jakid, seelikud)
docstxt/.txt
kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel ( iga 3 aasta tagant toimus). 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. 7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra. Umbes 100 000 inimest. 9. Mis rahvused tulid 1630ndatel ümberasustamise raamides Eesti kubermangu aladele? Ida-Virumaale venelased, Viru-ja Haapsalumaale soomlased, Valga ümbrusesse lätlased. 10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11
liikuda. Kiirete talutööde tegemiseks korraldati talgud kutsuti kokku naabrid ja tuttavad, et töö saaks üksteist abistades kiiremini tehtud. Need tööd olid metsavedu, heinategu, rukkilõikus, hoonete ehitamine, sõnnikuvedu, kartulivõtt. Kutsuja andis talgulistele süüa. Õhtul pärast tööd lõbutseti. (4) Talurahva kohtud Kohtute loomine tõi kaasa lähenemise euroopalikule asjaajamistraditsioonile. 19.saj. II pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista, pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli. Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus (ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse (maakonnakohtusse). Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi hulgast
Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele. Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud.
Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub. Ellu ilmub üha rohkem nn tähtsaid teisi täiskasvanuid ja eakaaslasi, sugulasi ja ametimehi. Korjab tükk tüki haaval infot kõigilt kellega kohtub ja räägib. Kiindub ühe rohkem raamatuisse. Kujuneb võime lükata edasi häid asju ja heameele kogemist. Fantaasia areneb, palju mängitakse rollimänge. Ülim uudishimulikkus, liikuvus ja ettevõtlikkus. Arenguülesanne on initsiatiivi, algatusvõime väljaarendamine. Perioodi lõpuks leiab, et maailm on üks tore ja põnev koht. Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Iseseisvuse oluline suurenemine
sõiduvahenditega kohale sõidetud. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud. Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest 5 mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll. Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. (http://www.evm.ee/id/376/) KOKKUVÕTE Mardipäev on meie kalendri järgi 10.novembril. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit
luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased. · Esitati hüvitada eestlastele · Albert kasutas seda · Mstislav Uljas korraldas kõik seni eestlaste poolt vaherahu ära ja sõjaretke Ugandisse, piirates latgalitele tehtud kahjud
Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel Luterlik kirik pärast Põhjasõda · Korraldati nõiaprotsesse · Nõiaprotsesse ei toimunud · Luterlust püüti peale suruda väevõimuga · Luterlus levis uute usuvoogudega · Luterlusest kõrvale kalduvaid õpetusi ei · Oldi leebed levivate usuvoogude suhtes sallitud (Pietism ja hernhuutlus) · Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas · Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud · Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne · luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks
jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel. Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste esindajatest, kes valisid volikogu. Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast, tal oli ka politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale mitmesuguseid ametimehi(vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid jne)
ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2. kohapealsete väeosade varustamine Omavalitsus süsteem: Kõrgem asutus Maapäev. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad, koostatud 1730- 40-ndatel). Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud). Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke Linnade olukord: · väiksemad (sõjas laostunud linnad) mõisnike kätte, elanikkonda koheldi kui talupoegi (Viljandi, Rakvere, Paide) · suuremates poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Eestlastel linnakodanikuks saamine praktiliselt võimatu. Linnade ja Rüütelkondade vahel vastuolud, kuid linnade ühisrinnet ei teki omavaheliste vastuolude tõttu
ja totaalse kuuletumisega. Mõlema poeedi looming on romantismi ja realismi sugemetega. Puskini üleminek romantismist realismi toimus Mihhailovskojes olles. Lermontovi jaoks oli pöördepunktiks ,,Maskeraad". Nii Lermontov kui ka Puskin on tublisti kaasa aidanud vene kirjanduse arengule. Nende teedele on paisatud raskeid takistusi: pagendused, tsensuurid, tagakiusamine. Kuid sellegipoolest nad ei taganenud, vaid rühtisid aina edasi. Kirjutasid tõde, ei ülistanud tsaare ja kõrgeid ametimehi, vaid ülimat väärtust vabadust! Just poeetide valmisolek õigluse nimel surma minna tõi kaasa lugeja erilise suhtumise kirjandusse. Isevalitsuslikul maal, kus võim tugines vägivallale, kirikust oli saanud bürokraatia erivorm, leidis lugeja kirjandusest humanismi ideid, inimväärikuse kaitsmist, üleskuitseid vabadusvõitlusele. See õhkkond aitaski kaasa kahe geniaalse vene kirjaniku kujunemisele, Aleksander Puskin ja Mihhail Lermontov.
talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu
ihukaitsja ja hääletas rahvakoosolekul patrooni kasuks. Mida rohkem oli patroonil kliente, seda suurem oli tema mõju riigiasjade otsustamisel. Patrooni või kliendi kohustuste täitmata jätmist loeti häbiväärseks. Rooma ülemvõimust oli kõige rohkem kasu rikastele, sest linnades olid neil uhkemad majad, maal aga suured ja mugavad mõisad. Kuna riigis valitses kord ei pidanud nad oma vara pärast muretsema. Järjest sagedamini määrati provintside asevalitsejaid ja muid tähtsaid ametimehi mitte itaallaste, vaid kohalike suurnike seast. Nii said rikkad kohapeal oma kodupiirkonna asju korraldada, ning sageli kutsusid ka keisrid rikkaid provintslasi ja määrasid neid senaatoriteks. Kuna Rooma ülemvõim tuli kasuks ka talupoegadele ja käsitöölistele, ei pidanud nad muretsema vaenlaste või röövlite kallaletungide pärast. Kuigi vilja ostjaid oli palju, olid siiski Käsitöölised ja talupojad üsna vaesed. Kuid veelgi vaesemad olid
Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi. Sissetung Eestisse. 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga. Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära. Nüüd nõuti röövitu tagasimaksmist. Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja lõpuks lahkunud
linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Elukorraldus Ühtegi riigiasja ei kinnitata ega võeta vastu enne, kui seda pole otsustamise eel nõukogus kolm päeva kaalutud ja arutatud ning ühtegi asja ei arutata esimesel päeval. Selle seaduse abil välditakse ametnike tormakaid kõnevõtte teemadel, mida nad ei ole suutnud veel enda jaos selgeks mõelda. Niimoodi ei jää hiljem ametnikud häbisse oma mõtlematu kõne pärast ja ka rahvas usaldab ametimehi rohkem, kui nad räägivad targalt ning oskavad põhjendada oma seisukohti. Elanikud kannavad põhimõtteliselt samasuguseid riideid, selle vahega, et meeste, naiste, abieluliste ja vallaliste rõivad on natuke erinevad. Riided on mugavad, sobivad kandmiseks nii talvel kui ka suvel ning näevad kenad välja. Utooplased käivad hommikuti 6 tundi tööl (*peaks olema 3 tundi), siis on kahe tunnine lõuna ning seejärel jälle 3 tundi tööd
3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: 1.Paldiski maakond 2.Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa 3.Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi (sai tagasi) Poliitilised ümberkorraldused: 1. kõik mõisnikud võrdsed 2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3
Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi, palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve). 1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid. Kultuur 19.saj I poolel Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta
reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Kõrgem asutus Maapäev Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Maapäevadel otsustati: 1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2) valiti ametimehi omavalitsusse 3) valiti haagi- ja sillakohtunikke aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid Aadlimatriklite eesmärk- kaitst põlisaadli uusaadli eest Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt,
Selle pärast hakkati ordut nimetama ka mõõgavendade orduks. · Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. o Tähtsaimad olid rüütelvennad Nende ülesandeks sai sõdimine o Preestervennad Pidasid vaimulike talitusi o Teenijate vennad Nende hulka kuulus kannupoisse, relvaseppi, kokkasid jt. ametimehi. · Sellise tugeva sõjalise jõu abil õnnestus sakslastel mõne aastaga Väina ja Koiva jõe ääres elavad liivlased alistada ja ristiusku pöörata. · Latgalite alistamine läks veelgi kergemini. SISSETUNG EESTISSE 1208 AASTAL · Algas võitlus eestimaa pärast. · Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai ugandi. o Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse
mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel juma lateenistuse ajal kirikus/lossikabelis).
Üldiselt on Benedictuse reegel leebem ja inimlikum kui ta prototüüp. (Lawrence 2001: 24) Benedictuse idee kloostrielust on, et klooster pole ainult koht patust hoidumiseks, vaid ka ühiselus oluliste vooruste kuulekus, vaikimine ja alandlikkus arendamiseks. Ta näeb vajadust kindla võimuhierarhia järele kloostris. Kõrgeim autoriteet kloostris on reegel ise. Selle piiranguga on võim peaaegu täielikult koondunud abti kätte. Kloostris on aga veel mitmeid teisi ametimehi, kellel kõigil on oma ülesanded. (Dunn 2010: 117-120) Samas abtil on palju vastutusrikkam roll kui lihtsalt absoluutne kloostri valitseja. Tal on pastoraalne roll oma munkade ees. Ta on õpetaja, pihiisa ja hingeline juht oma munkadele. Munkade eesmärk oli võita oma tahe ja muutuda nii täielikult vastuvõtlikuks Jumalale. (Lawrence 2001: 28-29) Distsipliin on Benedictuse reeglites väga olulisel kohal. Selleks on munkadel keelatud üksteisega
Omavalitsuse süsteemi kõrgem asutus oli Maapäev. Maapäev käis koos iga 3 a tagant. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimartikli alusel. Aadlimartiklid- täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad(koostatud 1730-1740). Nende eesmärk oli kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivima r., Eestimaa r. ja Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: ● kohaliku elu tähtsamaid küsimusi ● valiti ametimehi omavalitsusse ● valiti haagi- ja sillakohtunikke 4) Katariina II poliitilised ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II nimetas mõisad eraomanditeks ja sai nii aadlike poolehoiu. Administratiivsed ümberkorraldused: ● Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Liivimaal vöörmünder. Sellegipoolest sõltus tollane omavalitsus suhteliselt palju mõisnikest. 1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Pilet 5 Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju. Lisaks neile teostasid võimu rüütelkonnad
· Levikule aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt ja paberi valmistamise oskus. Erasmus Rotterdam: · Oli oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda kogu varauusaegses Euroopas. · Ta õppis Pariisi ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi Torinos, reisis väga palju ja tundis isiklikult palju humaniste ja riigimehi. · Tema töid loeti kõikjal suure huviga, kõige mõjukaim teos oli tal ,,Narruse kiitus", selles teoses pilkas ta ametimehi ja nende ameteid. · Ta avaldas Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde. · Ta oli kriitiline vaimulike, kiriku ja paavstide pahede vastu, kuid siiski ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust. Teda ei peetud ketseriks, kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada. Pilet 4 *Viikingid Viikingiajastu: 8. - 11. sajand Elukoht: Nad olid pärit Skandinaaviast- Norrast, Rootsist, Taanist ja mõned elasid ka Saaremaal.
Hiljem on juba ka mootorrataste, autode ja muude sõiduvahenditega kohale sõidetud. Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud. Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll. Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Loomamaskid Eeskätt Lääne-Eesti ja saarte maskeerimiskombestik on väga sarnane Skandinaavia tavadega ja seetõttu on just sellel alal ka palju erinevaid loomamaske või lausa loomadeks rõivastumist. Mardikombestikku kuuluvad eeskätt mardi(ka kadri)karu, kuid ka mardihobune, mardisokk (sama maski kasutati ka aastavahetusel), mardilammas ja mardikurg. Läänemaal ja Saaremaal
priiskab, kohvimajad ja teatrid on lahti ja maamees nuriseb põhjendatult, et ainult tema linnasi kaitseb.“ Prassimine kõrtsides muutus sedavõrd massiliseks, et 23.detsembril ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoneri üks esimesi samme oli kuiva seaduse kehtestamine ja lõbustusasutuste sulgemine. Ka laienes põgenemine- kui kodumaalt oli võimalik lahkuda vaid jõukamatel inimestel, siis märksa rohkem oli neid ametimehi ja lihtkodanikke, kes otsisid läheneva punaväe eest pelgu Tallinnas. Kirjanduses on mainitud Järva ja Petseri maavalitsuse esimehi, kes pagesid omavoliliselt teenistuskohalt, levitades kuuldusi Paide ja Petseri langemise kohta Punaarmee kätte. Taolise juhtumite vältimiseks andis ülemjuhataja korralduse, mis lubas vallaametnikel - 14 - taanduda maksimaalselt kuni kümme versta kaugusele rindest ning maakonnaametnikel mitte
(Liivimaal) mõisnike eestkoste all · 1866 vallaseadus Vabanemine mõisnike eestkoste alt Valla omavalitsuse struktuur: · Valla täiskogu (päris- ja rendiperemehed) · Vallavolikogu (3-24 liiget) (täiskogu valib) · Vallavalitsus (vallavanem + abilised) (palkas abiks erinevaid ametimehi > vallakirjutaja, koolmeistrid, käskjalad jne.) · Vallavanem (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) Püsis tsaariajastu lõpuni 7. Linnad ja kaubandus 16-19. saj Liivi sõja alguseks 9 linna (Tallinn (10000+ el), Tartu (~4000), Viljandi, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva, Rakvere, Haapsalu) Liivi sõda: 1. 1563 Kuressaare (hertsog Magnuselt saadi linnaõigused) 2. 1584 Valga (Stefan Batorylt saadi linnaõigused) 3
Riigiorganite süsteemi kujunemist mõjutab palju tegureid: riigivorm, ajalooline taust. Eesti riigiorganite struktuur: esmane ning kõrgeim riigivõim kuulub rahvale, sekundaarseks on riigikogu, millele rahvas delegeerib seadusandliku õiguse. Riigikogu olulisemad ülesanded: korraldada seaduste ja otsuste vastuvõtmist ning rahvahääletusi, kinnitada riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruanne, valida president, nimetada ametisse kõrgemaid ametimehi, otsustada umbusaldamise avaldamine. Oma töö sisuliseks riigi korraldamiseks moodustatakse organeid ja komisjone. Seaduste algatamise õigus on peale riigikogu veel riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel ja VV. Riigikogule alluv täidesaatev riigiorgan on VV. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunad ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist, annab määrusi ja korraldusi
puutuha leelisega ja ka lubja lahusega. • Lambanahast tehti kasukad, veise nahast pastlad. • Hobuse veovahendid ehk rakendrihmad tehti toornahast ja töödeldi tökati rasvaga. • Sepatöö- igas külas oli oma sepp, sepa tööde hulka kuulusid tööriistad, uksehinged, hobuseraua naelad, suuremad naelad tegi sepp, kirstudeluku plaadid. • Sepp oli küla kõige rikkam ja lugupeetuv mees. Ja sepa järgi hakati nimetama teisi ametimehi ( puusepp, kingassepp jne). Naiste tööd • Aeganõudvam oli kiudainete töötlemine ja nendest tekstiilide valmistamine. • Vanim tooraine oli lina ja lambavill ja vähesel määral ka kanep ja nõges. • Peenemast linast tehti pidupäeva rõivad, põlled, särgid. • Jämedamast suvised tööriided, voodilinad, käterätikud. • Villane materjal sobis soojemate rõivaste jaoks
Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil. Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme võrra kõrgemas koolis, kui seda oli külakool, kus ta ise õpetas. Paremini korraldatud kihelkonnakoolid kujunesid koolmeistrite kasvulavadeks. Kihelkonnakooli õpetajad ja köstrid pidid üldreeglina oskama saksa keelt ja selles ringkonnas oli saksastumine üsna intensiivne, kuid ametitöö koolis ja kirikus sidus neid ikkagi rahvaga ja eesti keele ning kirjasõnaga.
kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud. Tihti kuulus seltskonda pillimees ja häid lauljaid, sest mardi-kadrikombestikus on laulul täiesti eriline roll. 26 Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi, loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja ainukordseks muuta. Õlgedega maskeeritud 19. sajandil oli tavaline veel õlekubuks või viljahakiks maskeerumine. Õlest tehti muidugi ka patse ja vöid, piits või õletuust, saba, müts või mütsi ilustus. Sellised kohmakad olendid tõid viljaõnne, kuid olid ka ohtlikud külalised, sest mahapudenenud õled ja terad tuli koguda ja põletada.
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad
Valitsus hakkaski seda saadud võimutäiust aktiivselt teostama. Seati ametisse mitmed erakorraliste volitustega ametnikud. Kõikidesse maakondadesse saadeti Ajutise Valitsuse komissarid, kes pidid jälgima kohalike omavalitsuste tegevust. Jälgima, et kohalike omavalitsuste otsused ei läheks vastuollu üleriiklike korraldustega. Lisaks valitsuse komissaridele hakkasid KOV võimu kitsendama ka mitmesugused sõjaväelased - sõjaväekomondandid. Saadeti kohtadele ka terve hulk ajutisi ametimehi, kes pidi hoolitsema ühe või teise valdkonna eest. Selliseid ajutise, erakorralise võimuga varustatud ametnikke oli kohtadel tegutsemas hulgaliselt. Enam jaolt oli tegemist 1917. aasta suvel revolutsiooni tules valitud ametnikega. Need vasakmeelsed omavalitsustegelased võtsid väga tugevalt õiguste piiramist. Kõige suuremad probleemid tekkisid Viljandis, keda KOV ei tahtnud kuidagi Andressoni vastu võtta. Viljandi KOV nõudi kategooriliselt, et komissar võetaks ametis maha. Teine
annaabi.ee 
