Mardipäev ( slaidid ) (0)

Liis Tiks
Tep09
Mardipäev
Sisukord
Mardipäev
Maskeerimine
Mardipere
Mardilaulud
Mardipidu
Marditoidud
mardipäev
Mardipäev on rahvakalendri tähtpäev mida tähistatakse 10. novembril.
Mardipäeva tähistatakse ringijooksmisega.
Mardipäeval jooksid ringi nii täiskasvanud kui ka lapsed, kes olid end riietanud
tumedasse riietusse.
Marti jooksjad tõid pererahvale viljaõnne.
Mardipäevast algas töö ja talveaeg.
maskeerimine
Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi
pööratud kasukad.
Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid,
millest tehti habe ja juuksed, rohtu, sammalt, oksi, millest sai
valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures,
samuti vatti ja riideribasid.
Väga oluline oli end muuta tundmatuks.
20.sajandi keskpaiku maskeeriti end tavaliselt kas loomadeks,
ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks
või muudeks tuntud tegelasteks.
Mardipere
Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema.
Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa.
Kamba suurus võis ulatuda üle paarikümne inimese.
20. sajandi esimesel poolel kasutati pikemate vahemaade puhul hobust.
Mardikambad on omavahel võistelnud, on olnud ka erinevate mardiseltskondade
kokkupõrkeid, andide röövimist ja teise seltskonna jälitamist. Enamasti on aga
omavahel hästisobivad noored kohtudes koos edasi liikunud.
Mardiperre kuulusid kindlasti mardilapsed, kaasas võis olla erinevaid ametimehi,
loomi ja muid elukaid, kes aitasid martide miniatuurse etenduse elavaks ja
ainukordseks muuta.
mardilaulud
Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude
hulka.
Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul.
Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja
ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja.
Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma
õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele
peiu- ja pruudiõnne.
Mardipidu
Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu
tihti tänapäeval tehakse.
Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast.
Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut.
Pidu võis kesta mitu päeva.
Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja.
Marditoidud
Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või
muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu.
Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne.
Söödi ka sea- või lambaliha.
Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev
vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev.
Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid.
Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasutatud kirjandus
www.folklore.ee
www.wikipedia.org
www.miksike.ee
www.maaleht.ee
www.eesti.ca
Aitäh tähelepanu eest!