Loe läbi alljärgnev selgitus allikate kasutamise kohta ning soorita 3.leheküljel paiknev harjutus. ALLIKATE KASUTAMINE Allikatest leitava informatsiooni ära kasutamiseks oma uurimuses on peamiselt kaks viisi. Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil.
Kasutatud allikad 1. Anvelt, V. 2011, Salapärane palunõid on päriselt olemas, ajakiri Eesti Loodus. 2. Arula, J. 2011, Allan Soomets võimekaid looderdajaid ei kannata, ajakiri JALKA lk 25. 3. Hattstein, M. & Delius, P., Islam kunst ja arhitektuur, Tallinn: Koolibri. 4. Ojakäär, V. 2010, Oma laulu leidsime üles, Tallinn: TEA kirjastus. 5. Raud, M. 2008, Musta pori näkku, Tallinn: OÜ Greif trükikoda. 6. 24.02.2011, Eesti Vabariigi aastapäev, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastapäev 7. Poltavtseva, M. 02.09, Mine metsa: seened sirguvad üksteise võidu, http://www.rmk.ee/teemad/metsa-aasta/mine-metsa-seened-sirguvad-uksteise- voidu 8. 11.02.2010, Metsalõigud saatest sõida maale, http://www.eramets.ee/soida- maale?art=1047 9. Ragina, R., 02.04.2011, Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid, http://www.virumaat...
Hea, kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu. Sageli oleme pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Tahaks uskuda, et teel lahtiste allikate poole, jätame maha omakasupüüdlikuse ning jõuame elu tõeliste väärtusteni. Eestlaste vanasõna ütleb, et iga mees on oma saatuse sepp. Inimeseks olemise kõige tähtsam eesmärk on end harida ja paremaks saada. Hea inimene hoolib meie looduse ja kogu ühiskonna käekäigust, oskab rõõmu tunda ka teiste õnnest. Samas selline inimene, kes endast lugu ei pea, ei saa olla õnnelik ega eluga rahul.
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismi- ja hotelliettevõtlus Kristin Vahesaar TH1 KODUTÖÖ NR 1 Varade ja allikate rühmitamine Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved
maastukikku, mõtlemata mõnele väiksele umbrohule peenral. Kohustused ei lõppe kunagi, aga elu võib küll otsa saada. Hea kui leiame mõistliku tasakaalu kohustuste ja unistuste vahel. Saavutades ikka rohkemat ja rohkemat, me tahame mõtetes parimat oma perele ning toome neid samal ajal ohvriks. Olulisem on minna koos pere või sõpradega jalutama ning teha koos midagi toredat. See toob rõõmu südamesse ning südameasjad ongi need, mis juhivad meid lahtiste allikate juurde. ,,Silmad, aga on pimedad. Tuleb otsida südamega...", nagu ütles A.de Saint-Exupery väike prints. Üritame elust leida pidevalt midagi uut enneolematut. Tunnete skaala keskmised väärtused meid ei rahulda ning väikesed südamliku emontsioonid ei rõõmusta. Noored sukelduvad mõtlematult ühest abielust teise, sest neil ei jätku püsivust ja tahtmist oma kaaslast sügavalt tundma õppida. Argipäeva rutiin tapab esmase armastuse ning tundub, et kellegi teisega, kes
Töö allikate ja erinevate andmetega Töö tabeliga. Mitu protsenti suurem või väiksem on tööpuuduse määr Eesti Vabariigis võrreldes Iirimaa, Soome ja Euroopa Liidu vastavate näitajatega? 1990 1994 1996 1998 Iirimaa Soome Euroopa Liit Vastake tabeli alusel küsimustele. 1) Kuidas kirjeldaksite Eesti tööhõives toimunud muutusi (1990.--1998. a.)? Milliseid olulisi erinevusi võib välja tuua piirkondade vastavaid andmeid analüüsides? Eesti ja Soome vahel................................................................................................ Eesti ja Iirimaa vahel ................................................................................................ Eesti ja Euroopa Liidu vahel........................................................................................ Soome ja Euroopa Liidu vahel.....................................
Computer Computers history The first use of the word "computer" was recorded in 1613, referring to a person who carried out calculations, or computations, and the word continued to be used in that sense until the middle of the 20th century. Computers in today Today, computers are part of everyday life. You're using a computer right now! When the first computer was invented, people probably never thought technology would be what it is today. Computers are involved in almost everything. Schools use computers to enhance the learning experience, as well as make it fun for students. Businesses use computers to communicate and store important information and data. Even children use computers. Computer modding Everybody wants a beautiful computer. Some people in the world make a living to it. Computer modding What is the computer mod...
Varauusaegne riik Jan Enriko Viidermets Aleksander Haamer Holden Johanson Elin Lee Solman 8.d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsus...
EHITUSPUUSEPP (EP 14) Albert Lumera GIOACCHINO ROSSINI Referaat Pärnu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.GIOACCHINO ROSSINI ELULUGU JA LOOMING......................................................4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.............................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro – 13. november 1868 Passy de Paris) oli itaalia helilooja, bel canto stiili suurimaid esindajaid. Gioachino Rossinit teatakse eelkõige suurepäraste koomiliste ooperite autorina. Tema teosed
00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2 16.03.2010 Allikate kehtivus · Kehtivad vaid õigusnormi sisaldavad haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine:
KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
Eesti Kosmeetikute Ja Juuksurite Erakool Diariss Raku jagunemine Referaat Koostaja: Riinu Anslan Rühm: K-30 Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................... 3 Raku jagunemine........................................................................................... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte.......
Kool Referaat LASERID MEDITSIINIS Autorid: Juhendaja: 2011 2 LASERID MEDITSIINIS Sissejuhatus....................................................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid............................................
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tava...
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest
Malle Lattik STSTB 1-kõ Essee „Kogukonna mõiste ja näited kogukondlikust sotsiaaltööst“ Vaated ühiskonnale on pidevas muutumises, mis tähendab, et ka kogukonna mõistet ei saa vaadata enam läbi ühe definitsiooni vaid seda peaks vastavalt kontekstile ka ajaruumile uuesti mõtestama ja ehk ka laiendama. Kuidas võiks tänapäeval määratleda kogukonda ja milliseid näiteid võiks kogukondlikust sotsiaaltööst esile tõsta? Ühelt poolt levib arvamus, et kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja mill...
Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. a...
Kloonimine Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale 1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt kloonida lammas Dolly. Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism. Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003)...
1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades. 3. Õigusaktid peavad saama alati käsitleda mingis teatud vormis. Õigusakt peab olema materiallselt õiguspärane: st õigusakti sisulist vastavust kehtivale õigusaktile. Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kus kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamal asuvate õigusaktide jaoks. Õiguse allikate liigid Õiguasallikate liigitus sõltub nende klassifitseerimise alusest. St kogu liigitust läbivat ideed. Kontinentaalset õigust nim ka seadusõiguseks. Õiguse leidmiseks on vaja eelkõige pöörduda seaduste poole, sest õigus sisaldub seadustes. Eesti kuulub Germaani õigusperekonda, milles määratakse õiguse allikat kui perekonna tahtel põhinevat õigus.. Ühiskondlik tahe väljendub kahes vormis: 1
MATERJALID LENNUEHITUSES REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.................................................................................................
Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Avalikus õiguses - subjektid on alluvussuhtes , toimub avaliku võimu kandjale allumine. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. 6. Õiguse allikate ajalugu: 1.Sugukonnaõigus. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek. Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Латвия Вирве Касс Страна • Haceление:2 276 300 • Плошадь: 64 589 км² • Bалюта: лат • Президент: Валдис Затлерс • 57% латыши, 30% русскиe, 4% белорусы, 3% украиницы История • 2000ДНЕ- Прото- балты • 16.в-Польско- литовскоe правлениe • 17.в-Под властью шведов • 18.в-Российскaя Империя • 1918-Латвийская Республика • 1945-91-Cоветская оккупация • 1991-Латвийская Балтийская цепь Республика География • 44% - лес • Основные природные ресурсы: песок, торф, доломит, известняк, глина, гипс, янтарь • Вышая гора Гайзиньш(312m) • 12 000 рек • 3000 озер Даугава Климат • 4 время года • Среднегодовая температура: +6,2 C° • Среднегодовая скорость ветра: 4,0 м/с • Cреднее количество осадков: 85 мм Рига • Haceление: 719 613 • 45% латыши и 45% русские • Комплекс жилых зданий "Три брата" • ...
..................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 ....................................................................................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ....................................................................................................................21 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................................25 Tallinn 2017 1 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajlik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm;
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused.
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS...
..............................................................................4 3. LÄHTEANDMED „EKSTSENTRIKMEHHANISM“ ................................................................6 3.1. Algandmed.............................................................................................................................6 3.2. Lahendus ................................................................................................................................7 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU...................................................................................................8 2 LÄHTEANDMED „PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE“ 3 PAIGALDUS SILINDRILISELE TORNILE Algandmed Ml = 22 Nm D (torn) = 50 mm µ = 0,1 Keere M24x 1,5 sobib, aga ei vali.
Hugo Treffneri Gümnaasium INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS Referaat Koostaja: Virve Kass Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Tõmmulendlase iseloomustus ...................................................................................................... 4 1.1. Tõmmulendlase ehitus ............................................................................................................. 4 1.2. Tõmmulendlase elutegevus ....................................................................................................... 5 2. Ohud Tõmmulendlase arvukusele .......
vastuoluseks. (ibid.) Salvatore suri 27aastaselt. Ta oli noormees idealistlikute põhimõtetega, kelle unistuseks oli tema kodumaa ehk Sitsiilia iseseisvus. Mõned väidavad, et ta oli lindprii bandiit ja halastamatu tapja. Teised väidavad, et ta tappis ainult siis, kui ta pidi seda tegema ning just nemad pidavad teda heategevuslikuks meheks, kes võitles oma riigi heaks. (ibid.) Akadeemiliste allikate kujutlus: kurjategija Üritades vastata püstitatud põhiküsimustele, esialgu peame selgeks saada kes on bandiit ja kurjategija. Bandiit ehk brigantaggio relvastatud röövel; jõugu liige (EKKS). Kurjategija kuriteo toime pannud isik või pahateo, pahanduse sooritaja (EKKS). Dickie John artiklis ,,A Word at War: The Italian Army and Brigandage 18601870" leiame vastust bandiidi ja kurjategija küsimusele.
.......................................... 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.............................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU............................................................................ 10 2 1. ÜLDANDMED Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Riik piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ameerika Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri
4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte
........................................................................ 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu...................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale
.......16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................................................... 26 KOKKUVÕTE:........................................................................................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed
2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on luua lihtsustatud ülevaade maailmameres elavate suuremate loomade, eelkõige imetajate probleemidest, mida on põhjustanud inimtegevus. Käsitletakse kahjustavat toimet ning selgitatakse, millisel moel mõjutab vastav tegevus erinevaid liike. Töö on liigendatud peatükkideks veeloomi kahjustavate faktorite järgi. Kasutatud allikate puhul on peetud silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt loodud materjal. 3 MERESÕIDUKITE POOLT TEKITATUD HELI JA KOKKUPÕRKED Üldiselt mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu
Kirjalikud allikad on tavaliselt kontrollitud. Ajakirjanik peab kasutama väärtuslikke kirjalikke allikaid ja oskama neid ära kasutada. • Tuleb kasutada värskeid ja usaldusväärseid allikaid, mis on toimetatud. Tavaliselt on need trükitud allikad. • Mitu korda kontrollitud allikates võib olla vigu. Tuleb uurida vastava allika kohta kirjutatud kriitikat ja vigade parandusi. • Väiksemagi kahtluse korral tuleb võrrelda mitmeid allikaid. • Kirjalike allikate puhul tuleb vahet teha faktide ja arusaamade vahel. • Et leida ülesse kiiresti asju, tuleks kasutada registreid ja sisukorda. • Kirjalikud allikad sisaldavad vahel salajast infot. Peab teadma, mis on salastatud ja mida tohib avaldada. Inimallikad Inimallikad on vähem usaldatavad kui kirjalikud allikad, sest neil on tavaliselt oma huvid kaitsta. On olemas püsiallikad ja ühekordsed allikad. Püsiallikad on tähtsad ja peab teadma, kuidas neid leida, testida ja hoida.
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning
lehte ja selle eesmärki on usaldusväärne ja kas ta kvalifikatseerub alale, millest on uudis tehtud Kontrolli kuupäeva- vanade Sinu seisukoht- hinda uudiste uuesti avaldamine ei allikat kriitilisel pilgul, tähenda seda, et need oleks vajadusel küsi abi ikka veel teemakohased ekspertidelt OSKUSED, MIDA VAJAD OTSIDES INTERNETIST INFOT Mitme-etapiline otsing allikate kogumiseks Allikate hindamine kriitilisel pilgul Otsingu planeerimine Info otsimine märksõnade abil
......................................................................................... 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine ................................................................................. 15 5 LISADE KASUTAMINE ...................................................................................................... 17 Lisad ...................................................................................................................................
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala "Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520. aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad" ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007). Artiklis keskendutakse aastatele 1524-1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti
......................................................... 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3
pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdsel ajal raamatud). Tänapäeval valitseb õiguse allikate õpetuses teooriate ja käsitluste paljusus. Üldlevinud on liigitus materiaalse ja formaalse tähenduse alusel, kusjuures ülejäänud ülal-toodud rooma õigusteadlaste nelikliigituse alused on nendega hõlmatud.Materiaalne tähendus hõlmab ühiskondlikke suhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhete sotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu.
- uudise panemiseks konteksti on vaja taustainfot - uudise serveerimiseks võib lisaks tekstile minna tarvis ka visuaalset materjali. Kõige tähtsamad on faktid. Kehtib reegel: fakte pole kunagi liiga palju. Peab olema avatud ka ebatavalistele faktidele. 3. Info allikad. Uudis saab olla nii hea kui on tema allikad. See küsimus jaguneb mitmeks alaküsimuseks. - Esiteks, kellelt saab puuduvat infot, kelle abil saab kontrollida olemasolevaid fakte ja kes võiks juhatada uute tundmatute allikate juurde. Kasutada mitut allikat ja neid kontrollida mitmest allikast üle. Kes saaks kinnitada olulist, vastuolulist, ründavat või ebatavalist infot. - Teiseks, tuleks kasutada ajakirjaniku otsest vaatlust. Siiski palju ja erinevaid allikaid vaja lisaks. - Kolmandaks, kes on vääruslikud allikad tuuma lahtirääkimiseks. Selleks mõelda reale küsimustele: millised allikad annavad vastuse uudisküsimustele, kes tõstavad loo uudisväärtust, kellelt saab fakte ja
ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam kasutatavale referaat ja essee. 2.1 Referaat Referaat on teatud probleemi või teema süstemaatiline ülevaade, mille koostamisel
aastaarv ja võimalusel leheküljenumbrid. Näide: Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust (Gümnaasiumi ..., 2011). Ülaltoodud näite puhul viidatakse elektroonilisele Gümnaasiumi riiklikule õppekavale (2011), mistõttu leheküljenumbreid ei lisata. Elektroonilistele materjalide viited vormistatakse sarnaselt paberkandjate viidetega. Teksti sees veebiaadressi ei esitata. See teave pannakse kasutatud allikate loetellu. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna ,,sealsamas" või ladinakeelse lühendina vastavalt Ibid. (Ibidem samas kohas), nt: (sealsamas, lk 22) või (Ibid., lk 22). Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ning need esitatakse kaldkirjas. Teine võimalus on numbriline viitamine. Pärast refereeringu lõppu märgitakse nurksulgudes
1. Elektromotoorjõuallikate omadused ja sisetakistus 1.1. Töö eesmärk Tutvumine erinevate alalisvooluallikatega. Alalisvooluallikate parameetrite ning rakendamisega tutvumine. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine. 1.2. Katseskeem Joonis 1. Elektromotoorjõu allikate tunnusjoonte parameetrite määramine (+mõõteriistad), komponendid punktiiriga 1.3. Katse tulemused Tabel 1. Allikate U I tunnusjoonte määramise katse tulemused Allika Koormus- klemmipinge [V] Märkused Allikas Koormus vool [A] 0 0 13,0 E = 13 V 0,5 Ik 1 13,0 Stend 1,0 Ik 2 13,0 1,5 Ik 3 13,0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
